-
Seda aega peetakse eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ja tärkava haritlaskonna arenguks. Tänu hariduse kättesaadavuse suurenemisele ja õpioskuse paranemisele hakati raamatuid rohkem trükkima.
-
Johann Voldemar Jannsen, Pärnu.
-
Ilmus ÕES-i toimetistes rahvuseepos "Kalevipoeg".
-
-
Jannsen asutab Tartus uue ajalehe Eesti Postimees (suleti 1905)
-
Asutati Lydia Koidula, J. V. Jannseni eestvedamisel lauluseltsina, tegevusalaks koorilaul.
-
Tallinnas asutatakse Estonia Selts.
-
Tartus, eestvedajaks J.V. Jannsen.
-
Esimene "Kalevipoja" õhtu Tartu Ülikoolis, millest kasvas välja EÜS.
-
Lydia Koidula näidend, Vanemuise Seltsi näitelaval.
-
-
Carl Robert Jakobsoni toimetamisel hakkab Viljandis ilmuma ajaleht Sakala.
-
Õnnistati sisse Otepää kirikus.
-
Venekeelne õpe. Pikalt planeeritud Aleksandrikool avati vene keelsena. Koidula ja Liivi luulesse ilmusid sünged motiivid ja kadus usk eestlastesse ja Eestisse.
-
Suletakse Eesti Kirjameeste Selts Vene tsaarivalitsuse poolt.
-
K. Päts hakkas Tallinnas välja andma ajalehte Teataja (suleti 1905).
-
Tuglas, Ridala, Aavik, Kitzberg, Suits olid peamised liikmed. Noor-Eesti moto:Enam kultuuri! Enam Euroopalist kultuuri! Olgem eestlased aga saagem eurooplasteks! Tauniti Saksa ja Vene kirjandust. Tõstis kirjanduse vormi ja stiilikultuuri. Kirjanduskriitika viidi paremale tasemele. Tutvustati eestlastele maailma erinevaid filosoofilisi suundasid. Arendasid Eesti keelt ja sõnavara.
-
Asutati EKS.
-
Asutati ERM.
-
Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu.Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid.
-
-
F.Tuglas, M. Under, A.Adson, J. Barbarus, J. Semper, A. Alle, A. Kivikas.Tegemist oli kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis rääkis kultuuri kehvast olukorrast ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest ühiskonnas. Erinevalt Noor-Eestist ja Siurust jätsid tarapitalased tagaplaanile tundeelamused ning asusid kohe analüüsima ja üldistama, astudes nii võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega. Korduvalt olid tarapitalastel kõne all noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiiv.
-
Astutati EKL, esimeheks F.Tuglas.
-
-
Kirjanduslik Orbiit oli kirjandusrühmitus, mis loodi 1929. aastal. Sinna kuulusid Juhan Sütiste, Peeter Pedajas, August Jakobson, Erni Hiir, Albert Kivikas ja Oskar Urgart. Orbiitlased pidasid tähtsaks elulähedust ja käsitlesid enamasti lihtsate inimeste argipäeva. Nad vastandasid end Siuru individualistlikule kunstikäsitlusele, pidades märksa tähtsamaks kainet asjalikkust, vormi ei peetud oluliseks.
-
Hakkab ilmuma Eesti Entsüklopeedia.
-
1935 kuulutati Raamatuaastaks.
-
H.Visnapuu hakkas Tallinnas välja andma Varamut.
-
Arbujad oli luuletajate sõpruskond, kes püüdlesid varasema Eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isksusena. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding.
-
-
Hakkab ilmuma ajakiri Viisnurk Varamu asemel. Paljud senised ajalehed/ajakirjad lõpetavad ilmumise.
-
Paljud kirjanikud ja põhilised poliitikud (Nt Lennart Meri koos vanematega) küüditati Siberisse.
-
Ilmub 2 almanahhui "Ammukaar", mis oli viimane koguteos eestiaegsest väärtkirjandusest (Under, Gailit, Tuglas jt.)
-
Toimus Moskvas 8-9 oktoober ja seal asustati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit (ENKL) mis 1958-dast aastast ENSV Kirjanike Liit ja 1988-dast Eesti Kirjanike Liit.
-
Gustav Ernesaks kirjutab Lydia Koidula sõnadele laulu "Mu isamaa on minu arm", mida esitati esmakordselt 1947 üldlaulupeol Eestis.
-
Eestist põgeneb (Põhiliselt Rootsi, Soome, Saksamaale) suurem osa Eesti loovintelligentsist. Nt Gailit, Mälk, Ristikivi, Kivikas, Under, Adson, Visnapuu ja teised.
-
Anti hinnang senisele tööle; loodi kriitika-, tõlkijate- ja vene kirjanduse sektsioonid, pöörati suurt tähelepani ENKL noorele järelekasvule jms.
-
Põhiliselt taluperemehed, aga ka intelligents, kes polnud jõudnud Läände põgeneda. Nt Arvo Valton.
-
Alustab saadete edastmist ETV.
-
Väikesed tõlkeraamatud, eesmärgiks avaldada rohkem maailmakirjandust. Arenes tõlketegevus.
-
Asutatakse ajakiri Keel ja Kirjandus. Mis käsitles keele- ja kirjandusküsimusi.
-
Kassetipõlvkonnaks nimetatakse 1960. aastatel debüteerinud Eesti luuletajaid. Kuna 1960dad olid Eesti luules suure vormiuuenduse ajaks, siis kaasnes sellega inimeste suur huvi luule vastu ning kirjandusele.
-
Valitses seisak Eesti kirjanduses. Nimetati ka Breznevi ajaks.
-
Populaarseks saab Nn kerge lugemine kus kunstitase jääb madalaks. Nt: Aino Pervik, Mats Traat, Vello Lattik jpt.
-
Asutatakse uus kirjanduslik ja ühiskondlik-poliitiline ajakiri Vikerkaar.
-
Wellesto oli aastal 1987 Tallinnas asutatud kultuuriinimeste rühmitus. Rühmitusele panid aluse eesti kirjanikud Olev Remsu, Indrek Hirv, Doris Kareva ja Ott Raun. Ühenduse nimi on tuletatud ingliskeelsetest sõnadest (Well-Esto, tähendades 'Hästi, Eesti!' või 'Tubli, Eesti!'), teisest küljest rõhutatakse nimega seost üliõpilasseltsiga Veljesto, kelle eestimeelne tegevus oli Nõukogude ajal keelustatud.
-
-
Taaskehtestati Eesti Vabariik