-
Tänaseks on tegemist Eesti vanima teadusseltsiga, kelle eesmärgiks on arendada eestlaste kultuuri toetudes minevikule, tulevikule ja olevikule.
-
Ajalehele kirjutas teravaid ja hoogsaid kirjutisi ka Carl Robert Jakobson, kes vastandas oma lugudes eestlasi ja sakslasi. Tal oli vastuolu baltisakslastega, mistõttu tekkis tal probleeme Jannseniga. 1863a nn tekkinud Eesti postimehele enam tal töid avaldada ei lastud.
-
Konflikt tekkis eesti talupoegade ning karistussalklaste vahel Juuru kihelkonnas Mahtra mõisas. Seda põhjustasid talurahva üldine raske majanduslik olukord ja ekspluateerimine. Lisaks mängis rolli 1856a talurahva seadus.
-
Faehlmannil tekkis mõte kirjutada eepos, mistõttu kogus tema valdava osa müüte ning kirjeldas ka suure osa sündmustest, mis lõpetasidki eeposes. Kreutzwald kasutas tema eeltööd viies idee ellu 1857 - 1861 aastail. Eepos avaldati paralleelselt eesti ning saksa keelsena.
-
Juhan Leinberg ehk prohvet Maltsvet oli maltsvetlaste usuliikumise rajaja ja juht.
-
Jakob Hurt hakkas 1870a eestvedama liikumist, mille eesmärgiks oli koguda raha eesti keelse kõrgema rahvakooli ehitamiseks. 1888a oli kogutud 100 000 rublat. Kool asutati Põltsamaal Kaarli mõisas, venekeelsena. Siiski kuulus kohustuslike ainete hulka eesti keel.
-
Palvekirja korraldamise algatas Johann Köler.
-
Vanemuise Selts on ühendus, mis algselt oli suunitletud peamiselt koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega. Hiljem lisandus näitemäng. Selts asutati Johann Voldemar Jannseni eestvedamisel 1865. aasta jaanipäeval. Estonia on aastal 1865 asutatud laulu- ja mänguselts. Aastal 1940 seltsi tegevus lõppes. Selts taasasutati 1990.
-
Talupojad vabastati ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt ning kaotati mõisnike kodukariõigus. Käsitööliste tsunftiseaduse kaotamine avas eestlastele võimaluse käsitöö alal vabalt tegutseda
-
Samal aastal ikaldus vili, mis tõi enesega viimase näljahäda eesti rahva ajaloos
-
Propagandakõned toimusid Vanemuises seltsis 1868. ja 1870. aastal. Kõned ilmusid 1870. aastal raamatuna.
-
Idee tuli baltisakslaste korraldatud laulupidudest Saksamaal. 1867a esitas Jannsen avaliku üleskutse tähistada poole sajandi möödumist pärisorjuse kaotamisest. Pidu kestis kolm päeva, mille jooksul kanti ette 27 lugu, mis jagunesid pooleks ilmaliku ja vaimuliku repertuaari poolest. Osales 46 koori 800 lauljaga, kellest pooled olid lihtsad talumehed.
-
Seltse asutati 1870 kuni 71aastani.
-
Loodi nelja Tartu üliõpilase poolt, kes otsustasid üheskoos uurima hakata eesti keelt ja kultuuri. Kooskäimisi alustati Kalevipoja lugemisega. Kohale kutsuti isegi Hurt seda tõlgendama.
-
Paldiski–Tallinn–Narva ja edasi Peterburi suunas
-
L. Koidula kirjutatud "Saaremaa onupoeg" etendus Vanemuises Koidula võttis eeskujuks saksa kirjaniku Karl Theodor Körneri näitemängu "Der Vetter aus Bremen"
-
Tähtsaimaks tegevusalaks oli eesti keele uurimine ja korraldamine ning uue keele propageerimine.
-
Laulu- ja mänguseltsi asutamine
-
Tegemist on Jakobsoni ajalehega, mida ta üritas välja anda juba 1860ndate lõpul, kuid võimud takistasid teda. Võrreldes Eesti postimehega oli see väljaanne poliitilisem ning venemeelne.
-
Märgukirjas nõuti reforme ning Saksa mõju vähendamist Eesti ühiskonnas. Aleksander III juures käisid 17 eesti seltsi saadikut Carl Robert Jakobsoni ja Eesti kirjameeste seltsi eestvedamisel.
