-
Tapeti Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi
AllikasGavrilo Princip (25. juuli 1894 – 28. aprill 1918) oli Bosnia äärmuslane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi.Ta tulistas nii Franz Ferdinandi kui tema naist, tekitades neile surmavad haavad. -
Esimese maailmasõja algus; Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale
AllikasEsimese maailmasõja põhjusteks olid suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast.Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid ka Balkani sõjad. -
Jaapan astus sõtta Antanti poolel
-
Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal.
Allikas Lahingu käigus kaotasid venelased 92 tuhat meest vangilangenuna ja 50 tuhat tapetuna. Tannenbergi lahingul oli suur tähtsus, sest sellega päästeti Ida-Preisimaa ja peatati ülekaalukate Vene vägede pealetung Sileesia tööstuspiirkonna ja Berliini suunas. Arvulisse vähemusse jäänud Vene 1. armee sunniti Masuuria järvede lahingu käigus Ida-Peisimaalt lahkuma. -
Marne`i lahing;peatati sakslaste pealetung Pariisile
AllikasInglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda. Läänerindel muutusteta -
Tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias.
AllikasKui Türgi astus sõtta Keskriikide poolel tekitas see Kaukaasia, Egiptuse ja Mesopotaamia rinde. -
Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi.
AllikasAustria-Ungari (260 000 meest) alustas pealetungi Serbias 12. augustil, kuid Serbia diviisid (247 000 meest) lõid vaenlased 24. augustiks oma piiridest välja ja vallutasid seejärel omakorda Ida-Bosnia. 6. novembril alustasid austerlased vastupealetungi, surudes serblased rasketes lahingutes omakorda taganema ja vallutasid 2. detsembril Serbia pealinna Belgradi. 3. detsembril alguse saanud vastupealetungis ajasid serblased Austria-Ungari väed kaheteistkümne päevaga oma riigi territooriumilt välja -
sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi.
Allikas1915. aasta aprillis kasutasid sakslased Ypres`i lähedal esimest korda sõjategevuses mürkgaasi. Kloori balloonid paigutati 6 km ulatuses rindele. Tuul kandis Inglasteni, kes ei osanud arvata, et on tegemist surmatoovate pilvedega. Gaasirünnaku ohvriks langes üle 15 000 sõduri, kellest kolmandik suri. Sama aasta septembris kasutasid gaasi ka Inglased. Gaasi ja teiste mürkainete mõju tõkestamiseks võeti kasutusele gaasimaskid. -
Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides.
AllikasKui Itaalia (1 miljon meest, kindralstaabi ülem Luigi Cadorna) kuulutas Austria-Ungarile 23. mail 1915 sõja, tekkis rinne Alpides ja Isonzo jõel. -
Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia.
Allikas 14. oktoobril astus sõtta Bulgaaria, ta oli Keskriikide poolel. Saksamaa, Austria-Ungari ja Bulgaaria koondasid Serbia vastu rindele 650000 meest ning vallutasid sügisel kogu Serbia. Mis Serbia armeest järele jäi, viidi Kerkyra saarele. -
Verduni lahingu algus läänerindel.
AllikasVerduni lahing (21. veebruar) Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud Saksamaa tahtis anda löögi vastaste peatoele Verduni kindlusele 270 000 sakslast alustas pealetungi, kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu -
Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel.
Allikas31. maist 1. juunini 1916 toimus Põhjamerel Inglise ja Saksa laevastiku vahel Jüüti (Skagerraki) merelahing, mis oli I maailmasõja suurim merelahing. Inglastel osales 150 laeva (28 lahingulaeva, 9 lahinguristlejat, 34 ristlejat ja 79 hävitajat) admiral J. Jellicoe juhatusel. Sakslastel 99 laeva (16 lahingulaeva, 5 lahinguristlejat, 6 soomuslaeva, 11 ristlejat ja 61 hävitajat) admiral R. von Scheeri juhatusel.Inglased kaotasid 14 laeva ning 6 784 meest surnute, haavatute ja vangidena. -
Somme`i lahingu algus läänerindel.
AllikasVerduni lahinguga ühel ajal toimus Prantsuse- Inglise vägede pealetung. See kestis 1916. aasta juulist novembrini ja tuntud kui Somme`i lahing. Seal kasutati esmakordselt ka lennuväge ja tanke. Saksa rinnet aga läbi murda ei suudetud. Mõlemad vaenupooled kaotasid kokku üle 1,3 miljoni mehe. Edutult lõppes ka inglaste 1917. aasta novembris- detsembris ette võetud tankirünnak Cambrai linna lähistel. -
Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks.
Allikas30. märts Põhiline osa Eestimaast ühendatakse üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks; eestlaste etnilne piir langeb nüüd enam-vähem kokku administratiivpiiriga -
USA astus sõtta Antanti poolel.
Allikas1917 aasta alguses oli jõudude vahekord Antandi kasuks (Antandil 21 miljonit meest, Keskriikidel 10 miljonit meest). Seepärast asus Saksamaa strateegilisele kaitsele ja pani suuri lootusi 1. veebruaril 1917 kuulutatud piiramatule allveesõjale (seda peeti ka erapooletute riikide laevade vastu). See asjaolu sundis seni erapooletut, kuid Antandi riikidele laenu andnud USA-d Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma (6. aprillil). Saksamaale kuulutasid sõja 11 Ladina-Ameerika riiki. -
Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee.
AllikasSaksamaa koondas oma vabanenud väe Itaalia rindele ja saavutas Caporetto lahingus (24. oktoober) suure võidu. Itaalia vägi paisati Piave jõeni, vangi langes üle 250 000 Itaallase. Prantsuse vägi, kes ruttas Itaaliale appi päästis viimase kokkuvarisemisest. Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda. Türgit ja Bulgaariat tabas aga ebaedu. Märtsis vallutas Briti vägi Türgilt Bagdadi ja detsembris Jeruusalemma. Kreeka astus 30. juunil sõtta 20000 mehelise armeega Antandi poolel ja -
Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu.
AllikasSaksamaa ja Austria-Ungari väed surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene väe kohati 130 km tagasi. 3. sept. vallutasid sakslased Riia. Venemaal Oktoobrirevolutsiooni järel võimule tulnud Nõukogude valitsus tegi imperialistlikele riikidele rahudekreediga ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageerinud keegi. Pärast seda sõlmis Nõukogude valitsus Saksamaaga Brestis 15. detsembril vaherahu. 9. detsembril sõlmis vaherahu Rumeenia. -
Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse.
Allikas 1918. aasta veebruaris ähvardas Eestit Saksa okupatsioon. Oli ilmne, et sakslastel on kavas kogu Eesti vallutada ja siis edasi Venemaale tungida. Vene armee põgenes kõikjal juba aegsasti. Maapäev otsustas kasutada ära venelaste lahkumise ja sakslaste saabumise vahele jäävat aega selleks, et haarata võim ja kuulutada välja Eesti Vabariik. Selleks moodustati Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms. 24. veebruaril 1918. aastal luges Eesti Päästekomitee esimees -
USA abivägede toetusel alanud vastupealetungiga (Teine Marne`i lahing) sunniti sakslased läänerindel taanduma.
-
Novembrirevolutsiooni algus Saksamaal
AllikasNovembrirevolutsiooniga kukutati Saksamaal monarhia ning kuulutati välja vabariik. 11. novembril 1918 kirjutasid Antant ja Saksa Riik alla Compiègne'i vaherahule. Seejärel sai Saksamaa valitsus asuda siseriiklike probleemide lahendamisele. 1919. aasta alguses likvideeriti sotsialistide poolt välja kuulutatud Müncheni Nõukogude Vabariik ja Bremeni Nõukogude Vabariik. -
Compiegne`i vaherahu sõlmimine; Esimese maailmasõja lõpp;
Allikas11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest (sealhulgas kõik allveelaevad) ja suurema osa raudtee-veeremist.
