Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda

Period: May 10, 1914 to Dec 10, 1919

Franz Ferdinandi atentaat

Jun 28, 1914

Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tappis Serbija terrorist Gavrilo Principi. See vallandas paljudes Euroopa riikides pahameeletormi ja kuna õhustik oli pingeline, siis viiski see sündmis Esimese maailmasõjani.

Saksamaa kuulutas Venemaale sõja

Aug 1, 1914

Saksamaa kuulutas Venemaale sõja ning üha rohkem riike astusid sõtta. Peale Venemaa kuulutas Saksamaa sõja Prantsusmaale, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. Peagi oli üksteisega sõdivate riikide arv 34.

Marne´i lahing

Sep 2, 1914

Prantsuse väed takistasid sakslaste edasiliikumist. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. Kaevikute liinil algas positsioonisõda.

Positsioonisõda

Apr 1, 1915

Positsioonisõda kujunes välja, sest kaitserelvad ja -vahendid olid ründerelvadest tõhusamad. Olukord muutus seoses tankide kasutuselevõtuga. Läbimurre toimus aprillis, kui saksa väed kasutasid Ypres´i juures mürkgaasi. Sellest hoolimata suutsid inglased rünnaku tagasi lüüa. Hiljem võeti selle kaitseks kasutusele gaasimaskid.

Somme´i lahing

Jul 1, 1916

Prantslased üritasid suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi tagasi. Somme´ all võtsid inglased esimest korda kasutusele tankid. Mõlemad pooled kaotasid kokku Somme´i lahingus 1,3 miljonit meest.

Saksa valitsus teeb ettepaneku sõda lõpetada

Dec 12, 1916

1. aasta hirmsates heitlustes ei saanud kumbki pool ülekaalu, kuid aasta lõpuks oli sõjaline initsiatiiv Antandi käes. Mereblokaadi tõttu kannatasid Keskriigid suuremat toidu-, tooraine- ja küttepuudust kui Antandi riigid. Rahva sõjaväsimuse tõttu tegi Saksa valitsus 12. detsembril kõigi Keskriikide nimel ettepaneku sõda lõpetada ja sõlmida rahu. Antandi riigid lükkasid selle tagasi. 1916. aastaks oli Saksamaa kaotanud kõik oma kolooniad.

Allveesõda

Feb 1, 1917

1. aasta alguses oli jõudude vahekord Antandi kasuks (Antandil 21 miljonit meest, Keskriikidel 10 miljonit meest). Seepärast asus Saksamaa strateegilisele kaitsele ja pani suuri lootusi 1. veebruaril 1917 kuulutatud piiramatule allveesõjale (seda peeti ka erapooletute riikide laevade vastu). See asjaolu sundis seni erapooletut, kuid Antandi riikidele laenu andnud USA-d Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma. Saksamaale kuulutasid sõja 11 Ladina-Ameerika riiki.

Caporetto lahing

Oct 24, 1917

Saksamaa koondas oma vabanenud väe Itaalia rindele ja saavutas Caporetto lahingus (24. oktoober) suure võidu. Itaalia vägi paisati Piave jõeni vang langes üle 250 000 Itaallase. Prantsuse vägi, kes ruttas Itaaliale appi päästis viimase kokkuvarisemisest. Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda.

Compiegne'i vaherahu

Nov 11, 1918

1. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest (sealhulgas kõik allveelaevad) ja suurema osa raudtee-veeremist.

Versailles' rahu

Jun 28, 1919

Pariisi rahukonverentsil (1919–1920) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu.