I maailmasõda

Tapeti Austria troonipärija Franz Ferdinand

Jun 28, 1914

Serbia salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Sarajevos tappis Austria troonipärija Franz Ferdinandi.Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust.

Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja

Jul 28, 1914

1. juulil kuulutas Venemaa välja üldmobilisatsiooni, sama tegi 31. juulil Austria-Ungari.

I maailmasõda

Period: Jul 28, 1914 to Nov 11, 1918

Saksamaa kuulutas Venemaale sõja

Aug 1, 1914

1. augustil kuulutasid Prantsusmaa ja Saksamaa tunniajalise vahega välja üldmobilisatsiooni ning Saksamaa andis Venemaale üle noodi sõjakuulutusega.

Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale

Aug 3, 1914

Saksamaal ettevalmistatud sõjaplaani alusel pidi peamine löök Prantsusmaale antama läbi Belgia, mistõttu esitati 2. augusti õhtul erapooletule Belgiale 12-tunnilise tähtajaga ultimaatum, milles süüdistati Prantsusmaad kavatsuses tungida Belgia territooriumile ning nõuti endale luba Belgiasse väed sisse viia.

Saksa väed ületasid Belgia piiri, Suurbritannia sekkus

Aug 4, 1914

Kuna 1839. aasta lepingu järgi pidi Suurbritannia sekkuma, kui rikutakse Belgia neutraliteeti, siis esitasid nad samal päeval Saksamaale ultimaatumi vägede väljaviimiseks Belgia territooriumilt. Kuna Saksamaa ei kavatsenudki sellele vastata, siis olid riigid alates 5. augusti keskööst ametlikult sõjas.

Saksa vägede sissetung Belgiasse

Aug 5, 1914

Austria-Ungari kuulutas Venemaale sõja

Aug 6, 1914

Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Austria-Ungarile sõja

Aug 12, 1914

Kuigi erinevate riikide mõningad juhid polnud selliste asjaolude käiguga rahul, võeti need sõjakuulutused inimeste poolt Euroopa pealinnades vastu juubeldustega.

Prantsuse väed tungivad Lorraine'i

Aug 14, 1914

Nelja päevaga liiguti edasi kuni 40 km ulatuses. 20. augustil asusid 8 sakslaste korpust (6. ja 7. armee) vastupealetungile. Kolme päevaga paisati prantslased tagasi positsioonidele, kust nad rünnakut olid alustanud.

Jaapan astus sõtta, kuulutas Saksamaale sõja

Aug 23, 1914

Jaapan vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad.

Tannenbergi lahing

Aug 26, 1914

Saksa väed piirasid ümber Vene 2. armee ja purustasid selle. Tannenbergi lahingul oli suur tähtsus, sest sellega päästeti Ida-Preisimaa ja peatati ülekaalukate Vene vägede pealetung Sileesia tööstuspiirkonna ja Berliini suunas.

Marne'i lahing, tekkis positsioonisõda

Sep 6, 1914

Prantsuse ja Briti väed andsid Joseph Joffre juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km.

Türgi astus sõtta

Oct 29, 1914

Tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias.

Saksamaa alustas piiramatut allveesõda Suurbritannia vastu

Feb 22, 1915

Saksa allveelaevad uputasid kõik laevad, keda nägid, erapooletud riigid protestisid selle vastu ja reisilaevade uputamisest tuli loobuda.

Sakslased kasutasid Ypres'i lahingus mürkgaasi

Apr 22, 1915

Gaas põhjustab lämbumissurma kopsudesse koguneva vedeliku tõttu. Kloori pihustati survepaakidest allatuult ning tunni ajaga jäeti selle tõttu maha üle 7 km pikkune rindelõik. Gaasimürgituse sai 15 000 sõdurit, nendest 5 000 suri.

Itaalia kuulutas sõja Austria-Ungarile, tekkis uus rinne Alpides

May 23, 1915

Kui Itaalia (1 miljon meest, kindralstaabi ülem Luigi Cadorna) kuulutas Austria-Ungarile 23. mail 1915 sõja, tekkis rinne Alpides ja Isonzo jõel.

Atandi riigid moodustastid uue rinde Saloniki juures

Oct 5, 1915

Püüdes Serbiat aidata, moodustasid Antandi riigid 5. oktoobril Salonikis suure liitlasvägede baasi ja ületasid oktoobris Serbia lõunapiiri. Nende tee tõkestasid aga Bulgaaria väed ja liitlaste kaks diviisi pöördusid tagasi Salonikisse.

Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel, vallutati Serbia

Oct 14, 1915

Verduni lahingu algus

Feb 21, 1916

Kuna Saksamaal üldpealetungiks jõudu ei jätkunud, pidi Saksamaa löögi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jõud kahaneks kindlust kaitstes. Vastuseks suurendas Prantsusmaa Verduni rindelõigul kaitseväe 100 000 mehest 420 000 meheni ning see tõkestas sakslaste edasiliikumise.

Saksamaa kuulutab Portugalile sõja

Mar 9, 1916

Brussilovi läbimurre, sõtta astus Rumeenia (Atandi poolel)

May 22, 1916

1. mail alanud pealetungi käigus vallutasid Aleksei Brussilovi juhitud väed Ida-Galiitsia ja Bukoviina ning rindejoon liikus 550 km lääne suunas. Pealetungi tõrjumiseks pidi Austria-Ungari tooma 6 diviisi ja Saksamaa 11 diviisi Vene rindele ning nõrgendama oma kaitset Läänerindel.

Jüüti merelahing, Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel

May 31, 1916

Suurbritannia ülekaal jäi püsima ka pärast Jüüti merelahingut (lahingus osales kokku 250 laeva ja mõlemad pooled kuulutasid lahingu oma võiduks), mille 31. mail ja 1. juunil pidasid Briti (admiral J. Jellicoe) ja Saksa sõjalaevastiku (admiral R. Scheer) peajõud.

Somme'i lahingu algus läänerindel

Jul 1, 1916

1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed Somme'i jõe ääres vastupealetungi (selles lahingus olid esmakordselt sõdade ajaloos kasutusel tankid). Novembri lõpuni kestnud Somme'i lahingus vallutasid liitlased ränkade kaotuste hinnaga (lahingus olid mõlema poole kaotused kokku 1,3 miljonit meest) ainult 180 km2 suurusel alal.

Keskriigid hõivasid Bukaresti

Dec 6, 1916

Rumeenia sõjavägi purustati Keskriikide vastupealetungiga, mis algas septembri lõpus ja Rumeenia sõjaväe riismed suruti vastu Vene vägede vasakut tiiba. 6. detsembril hõivasid Keskriigid Bukarest.

Saksamaa tegi ettepaneku lõpetada sõda, nad olid kaotanud kõik oma kolooniad

Dec 12, 1916

Rahva sõjaväsimuse tõttu tegi Saksa valitsus 12. detsembril kõigi Keskriikide nimel ettepaneku sõda lõpetada ja sõlmida rahu. Antandi riigid lükkasid selle tagasi. 1916. aastaks oli Saksamaa kaotanud kõik oma kolooniad.

Saksamaa kuulutas välja piiramatu allveesõja

Feb 1, 1917

1. aasta alguses oli jõudude vahekord Antandi kasuks (Antandil 21 miljonit meest, Keskriikidel 10 miljonit meest). Seepärast asus Saksamaa strateegilisele kaitsele ja pani suuri lootusi 1. veebruaril 1917 kuulutatud piiramatule allveesõjale (seda peeti ka erapooletute riikide laevade vastu).

Eesti ala ühendati üheks kubermanguks

Mar 30, 1917

Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks.

USA astus sõtta Atandi poolel

Apr 6, 1917

Allveesõda pani Antandi riikidele laenu andnud USA-d Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma. Saksamaale kuulutasid sõja 11 Ladina-Ameerika riiki.

Kreeka astus sõtta, Atandi poolel

Jun 30, 1917

Kreeka astus 30. juunil sõtta 20000 mehelise armeega Antandi poolel ja viis oma väed Saloniki rindele.

Sakslased vallutasid Riia

Sep 3, 1917

Coporetto lahing

Oct 24, 1917

Saksamaa koondas oma vabanenud väe Itaalia rindele ja saavutas Caporetto lahingus suure võidu. Itaalia vägi paisati Piave jõeni, vangi langes üle 250 000 Itaallase. Prantsuse vägi, kes ruttas Itaaliale appi päästis viimase kokkuvarisemisest. Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda. Türgit ja Bulgaariat tabas aga ebaedu.

Enamlased võtsid Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle

Oct 27, 1917

Nõukogude valitsus sõlmis Saksamaaga vaherahu

Dec 15, 1917

Saksa väed okupeerisid Ukraina, Eesti, Pihkva, osa Valgevenest

Feb 20, 1918

Seprataatrahu, vallutatud alad jäid Saksa võimu alla

Mar 3, 1918

Kui sõjategevus idarindel oli lõppemas, otsustas Saksa väejuhatus, rakendada kõik jõud, et võita sõda läänerindel.

Rumeenia sõlmis rahu Keskriikidega

May 7, 1918

II Marne'i lahing

Jul 15, 1918

1. juulil alanud II Marnei lahingus läks algatus lõplikult Antandile (liitlasvägede ülemjuhataja F. Foch). 1. augustiks oli liitlasjõududele lisandunud 1,2 miljonit USA sõjaväelast. Alustanud 8. augustil Montdidieri-Amiensti lõigus vastupealetungi, purustas Briti vägi juba esimese päevaga 16 Saksa jalaväediviisi. Augusti lõpuks paisati sakslased tagasi kaitseliinini, kust nood märtsipealetungi alustasid.

Bulgaaria kapituleerus

Sep 29, 1918

1. septembril andis liitlaste Saloniki armee Bulgaaria väele tugeva löögi ja 29. september Bulgaaria kapituleerus.

Ungari lõi Austria-Ungari keisririigist lahti

Oct 24, 1918

Tšehhoslovakkia lahkus Austria-Ungari keisririigist

Oct 28, 1918

Türgi sõlmis Mudrose vaherahu

Oct 30, 1918

Türklased said lüüa Süürias ja Mesopotaamias ning 30. oktoober sõlmis Türgi Mudrose vaherahu.

Austria kapituleerus

Nov 3, 1918

Novembrirevolutsioon Saksamaal

Nov 3, 1918

1. oktoobril algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks. 9. novembril loobus keiser Wilhelm II troonist.

Compiegne'i vaherahu, mis lõpetas sõja

Nov 11, 1918

1. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest (sealhulgas kõik allveelaevad) ja suurema osa raudtee-veeremist.