-
Tapeti Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinand ja sellest saigi esimese maailmasõja ajend.
-
Austria-Ungari kuulutab sõja Serbiale.
-
Venemaa mobiliseeris osaliselt oma väed.
-
Saksamaa mobiliseeris oma väed, et hakata käiku viima Schlieffeni plaani, mille eesmärk oli kiire ja efektiivne invasioon Prantsusmaale, läbi Belgia. Seejärel alistada Venemaa
-
Prantsusmaa mobiliseeris väed peale Saksa vägede Belgiasse tungimist ja prantsuse vägede ründamist.
-
Britid mobiliseerivad oma väed, sest Saksamaa ignoreeris Belgia neutraliteeti.
-
Kahe nädala jooksul tõrjus Serbia Austria-Ungari rünnakuid tagasi. Põrmustas Austria-Ungari lootused kiireks võiduks sellel rindel.
-
Paul von Hindenburgi juhtimisel alistas Saksamaa mitmes lahingus Vene väed. Vene vägede saabumine idarindel aitas Antandil võita Marne`i esimene lahing.
-
Prantsusmaa peatas koos briti vägede abiga Saksamaa pealetungi. Surusid sakslasi 50 kilomeetrit tagasi. Algab kaevikusõda.
-
Üks esimesi merelahinguid esimeses maailmasõjas. Kuigi sakslased võitsid, ei olnud sellel suurt mõju Briti laevastikule.
-
Brittide võit merelahingus. Tänu sellele ei olnud Saksa laevadel mõnda aega enam võimalik selles piirkonnas Briti mereteid rünnata.
-
Brittide võit. Hävitati peaaegu kõik Saksa sõjalaevad Vaikses ookeanis.
-
Sakslased kasutasid esimest korda idarindel gaasi, millega sakslased võitsid natsa maad endale juurde.
-
Leping, mille tingimustel läks Itaalia üle Antandi poolele, lubades kuulutada Saksamaale ja Austria-Ungarile sõja kuu jooksul. Paktis oli kirjas ka territoriaalsed alad, mis Antandi võidu korral lähevad Itaaliale.
-
Itaalia liitub Antandiga ja kuulutab Austria-Ungarile sõja
-
Kestis kuni 4. detsembrini. Serbia väed taganesid Albaaniasse.
-
Montenegro võit. Serbia väed põgenevad edukalt, vältides hävingut. Austria edasitung peatati kümneks päevaks.
-
Kestis kuni detsembri keskpaigani. Verdun`i lahing oli sõja üks verisemaid, kui mitte kõige verisem lahing. Lahing toimus prantslaste ja sakslaste vahel. Saksamaa lootis Prantsuse armee läbi kurnata ja purustada ning seejärel inglastega soodsatel tingimustel vaherahu sõlmida. Peale seda võinuks Saksamaa saata kõik jõud idarindele.Lahing lõppes siiski viigiga, kumbki pool ei saavutanud kindlat võitu, kuid selle lahingu tagajärjel tugevnes prantslaste moraal.
-
Suurim merelahing esimeses maailmasõjas. Strateegiliselt kinnitasid britid oma ülemvõimu merel, kuigi britid kaotasid rohkem laevu ja mehi.
-
Kestis kuni 20. septembrini ja lõppes venelaste võiduga. Eesmärk oli edasi lükata sakslaste planeeritud Verduni pealetungi ja see õnnestus. Austria-Ungari ei suutnud peale seda verist lahingut teha enam ühtegi edukat üksikpealetungi, vaid pidid rohkem lootma Saksamaale. Üks surmavamaid lahinguid ajaloos.
-
Kestis kuni novembri keskpaigani. Lahing milles kaotas elu üle poole miljoni briti sõduri. Lahingu tulemusel taganesid sakslased 64 km Hindenburgi liinini. Kuigi kumbki ei saavutanud kindlat võitu, oli lahing taktikaliselt edukam Antandil.
-
Kestis kuni 26. novembrini ja lõppes Keskriikide võiduga. 6. detsembriks oli Rumeenia kaotanud 2/3 territooriumist ja ligi 250000 hukkunut.
-
Antant võttis tagasi Austria-Ungarilt ja ta sõpradelt 50 km, kuigi nad lootsid rohkemat.
-
Osa Somme`i lahingust, kus britid kasutasid esimest korda tanke. Kumbki pool ei saavutanud kindlat võitu.
-
USA kuulutab Saksamaale sõja, ses Saksamaa on korduvalt teinud sõjalisi akte USA valitsuse ja ameerika kodanike vastu.
-
Kestis kuni 9. maini. Prantslased ei saavutanud suurt territoriaalset võitu. Saksa suurtükid hävitasid enamuse prantslaste Schneider tankidest. Prantslased olid arvestanud 10000 mehe hukuga, kuid tegelikult langes üle 100000 mehe. See põhjustas meditsiinilise toe kokkuvarisemise. Põhjustas ka mässu prantsuse vägedes.
-
Kestis kuni 19. novembrini ja lõppes Keskriikide võiduga. Keskriigid liigutasid rinnet rohkem kui 100 km Veneetsia suunas. Itaalia valis peale kaotust ettevaatlikuma sõjastrateegia.
-
Venemaal tulid võimule bolševikud, kes sundisid Venemaa sõjast välja
-
Peale Venemaa sõjast lahkumist on Rumeenia sunnitud Keskriikidega vaherahu sõlmima
-
Sõlmiti Venemaa ja Keskriikide vahel. Venemaa loobus Soomest, Balti riikidest, Valgevenest ja Ukrainast. Enamik neist loovutati Saksa impeeriumile.Kõik maa-alad, mis Venemaa oli 1877-1878 aasta Vene-Türgi sõjas võitnud loovutati Ottomani impeeriumile tagasi. Armeenlastele jäi õigus ise otsustada oma tuleviku üle. Venemaa pidi Saksamaale maksma 6 miljardit marka kompensatsiooni.
-
Kestis 5. aprillini. Sakslastele suurt sõjalist edu polnud. Amiens ja Arras jäid liitlaste kätte. Võidetudmaasti oli sakslastele raskesti läbitav ja seetõttu oli raske kaitsta liitlaste kontrarünnakuid. Sakslased liigutasid rinnet 64 km, kuid ei vallutanud ühtegi strateegiliselt tähtsat kohta.
-
USA abiväed saabuvad appi kurnatud prantsuse ja briti vägedele, et vastu astuda sakslaste kevadoperatsioonile koodnimega Operatsioon Michael.
-
Kestis 29. aprillini. Sakslaste plaan ebaõnnestus, prantslastele saabusid abiväed.
-
Rahuleping Rumeenia ja Keskriikide vahel. Rumeenia pidi loovutama Lõuna-Dobrudža ja osa Põhja-Dobrudžast Bulgaariale, samal ajal jäi ülejäänud alad sellest provintsist Keskriikide võimu alla. Karpaatide ületuskohad läksid Austria-Ungari kontrolli alla. Rumeenia pidi rentima oma naftavarud järgnevaks 90-ks aastaks Saksamaale. Keskriigid tunnustasid Bessaraabia liitmist Rumeeniaga.
-
Kestis 6. juunini. Sakslaste võit, julgustas edasisi rünnakuid läänerindel.
-
Kestis 26. juunini. Antandi võit.
-
Kestis 6.augustini. Liitlaste otsustav võit. Liitlaste pidurdamatu edasitung, kulmineerus vaherahuga umbes 100 päeva pärast.
-
Lõppes 11. novembril Saksa impeeriumi lagunemisega. Mitu järjestikust liitlaste võitu.
-
Kuni 12. augustini. Liitlaste võit. Osa 100-päevasest rünnakust, mis viis vaherahuni.
-
Antandi otsustav võit. Tungiti edasi Bulgaariasse.
-
Bulgaaria taktikaline võit. Suudeti vältida okupatsiooni.
-
Kestis 11. novembrini ja lõppes liitlaste otsustava võiduga. Eesmärgiks oli haarata enda kontrolli alla raudtee, mis kindlustaks selle, et sakslased ei saaks toetada ja saata abivägesid Flanders`i ja mujale Prantsusmaale.
-
Bulgaaria andis alla.
-
Esimese maailmasõja lõpp Itaalia rindel. Kindlustas Austria-Ungari impeeriumi lõpu.
-
Järjekordne Saksa liitlane kapituleerus sõjast.
-
Austria-Ungari vandus alla liitlaste survele.
-
Peale Saksamaal toimunud Novembrirevolutsiooni, kuulutas Saksamaa end vabariigiks. Kohe peale seda algasid läbirääkimised, mis kulmineerusid Compiegne`i vaherahuga. Saksamaa tunnistas oma lüüasaamist. Vaherahu eesmärk oli muuta Saksamaa jõuetuks. Saksamaa pidi otsekohe evakueerima oma väed okupeeritud aladelt ja Reini jõe läänekaldalt, kuhu peagi saabusid liitlasväed. Saksamaa pidi loovutama 1700 lennukit, 25000 kuulipildujat, 3000 miinipildujat, 5000 vedurit, 5000 veoautot. 150000 vagunit.
