-
Esimese maailmasõja algus
Austria-Ungari kuulutab sõja Serbiale, millest saab alguse globaalne konflikt. -
Sõjategevus jõuab Liivimaale ja Kuramaale
Saksamaa väed tungivad läbi Kuramaa ja jõuavad Liivimaale. Paljud eestlased mobiliseeritakse Vene armeesse. -
Period: to
Rahvuslik ärkamine ja autonoomia püüdlused
Eestis kasvab iseseisvusmeelne liikumine. Luua hakatakse omavalitsusi ja rahvusväeosi. -
Veebruarirevolutsioon Venemaal
Tsaar Nikolai II loobub troonist, keisririik kukub. Eestis luuakse Eestimaa Ajutine Maanõukogu (Maapäev). -
Eestimaa kubermangu ühendamine
Ajutine Valitsus ühendab eestlaste asualad üheks haldusüksuseks – Eestimaa kubermang. -
Eesti Maapäev kuulutab end kõrgeimaks võimuks Eestis
Vastusena bolševike riigipöördele kuulutab Eesti Maapäev end ainsaks seaduslikuks võimuks Eestis. -
Oktoobrirevolutsioon
Lenin ja bolševikud haaravad Petrogradis võimu. Algab kodusõda Venemaal. -
Saksa väed alustavad pealetungi Eestis
Saksa armee alustab pealetungi Eestisse ja bolševikud taanduvad. -
Manifest „Eesti rahvale” loetakse esmakordselt ette
Pärnus) Eesti iseseisvust kuulutatakse välja, kuid järgmisel päeval saabub Saksa okupatsioon. -
Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Tallinnas
Eesti iseseisvusmanifest kuulutatakse välja ka Tallinnas. Asutatakse Ajutine Valitsus. -
Saksa okupatsioon Eestis algab
Saksa väed hõivavad Tallinna ja kogu Eesti satub Saksa okupatsiooni alla. -
Esimese maailmasõja lõpp
Saksamaa kapituleerub. Saksa okupatsioon Eestis laguneb. -
Vabadussõja puhkemine
Punaarmee ründab Narvat. Pärast esimeste kallaletungide tagasilöömist asusid Saksa väed Narvast lahkuma ning Eesti üksused olid sunnitud järgnema -
Punaarmee marsib Narva
Narvas kuulutati välja eesti Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Seda tunnustas vaid Venemaa ja Kommuuni nõukogu ning algas poliitiliste vastaste reprsseerimine -
Period: to
Punaarmee pealetungi seisak
Esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealetung seisma ja anti enamlastele mitu valusta õppetundi -
Period: to
Punaarmee katsed Eesti vallutamiseks
Punaarmee alustas uusi katseid Eesti vallutamiseks. Peamised lahingud toimusid Petseri-Vastseliina-Orava ning Haanja-Rõuge-Võru lähistel. Kolm kuud kestnud rasked heitlused, andsid enamlastele kohati ajutise edu. Kuid lõpuks jäi peale ikkagi Rahvavägi -
algas Rahvaväe vastupealetung
Algas Rahvaväe vastupealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid. Hoogsasti vabastasid soomusrongid ja Kuperjanovi partisanidega Tartu, Utrias maandatud meredessant tõrjus aga enamlased Narvast -
Valga raudteesõlme hõivamine ja enamlaste välja löömine
Pärast ägedat ja ohvriterohket Paju lahingut hõivati ülioluline raudteesõlm Valgas. Samal päeval löödi enamlased välja ka Võrust ning veidi hiljem Petserist ja Alüksnest. Seega oli võõrvägedest puhastatud -
Period: to
Laidoneri sõjaline operatsioon
Esimese löögi andis Narva alt pealetungile läinud Vene valgete Põhjakorpus, mis saavutas kiiresti ulatusliku edu, jõudes välja Petrogradi kaitseliinideni. Rahvavägi asus pealetungile Kagu-Eestis, kus paljud eestlaste poolele tulid. Eestlastel õnnestus tõrjuda enamlased Velikaja jõe taha ja vallutada Pihkva. Eesti ratsaväe läbimurre Võru alt Väina jõeni, mis sundis Punaarmee põgenema ja Läti Nõukogude Vabariigi hävimise -
Period: to
Landeswehr'i sõja esimene etapp
Eesti ja Saksa vaen tugevnes. Algul saatis edu sakslasi, kes vallutasid Võnnu linna. Tehti ajutine relvarahu, kuid seda aega kasutati uuteks lahinguteks valmistumiseks. -
Period: to
Võnnu lahing
Algas sakslaste pealetungiga. Eesti varuüksuste saabumine viis kindral Goltzi järeldusele, et operatsioon on ebaõnnestunud -
Landeswehr'i sõja teine etapp ja Võnnu lahing
Hommikul marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta sisse Võnnu linna. Tekkis sõjavaimustus. Arvati et Landeswehr'i purustamine tähendab jäädavat vabanemist. Ajalehed kutsusid üles sakslasi halastamatult hävitama -
Antandi esindajad kirjutavad alla vaherahule
Murti võitlusvaimu minetanud sakslaste kaitseliin Riia all läbi ning Väina jõe suudmesse ilmunud eesti sõjalaevad võtsid linna kahjuritule alla. Antandi esindaja nõudsid seejärel ööl vastu 3. juulit kirjutada alla vaherahule. Ulmanise valitsus võttis riigi juhtimise taas enda kätte. Saksa väeosad pidid Lätist lahkuma -
Rahuläbirääkimise alustamine
Vene valitsus tegi ettepaneku alustada rahuläbirääkimistega. esimesel Eesti-Vene kohtumisel Pihkvas lõppes tulemusteta -
Loodearmee pealetung
Antandi nõudel oli sunnitud osalema ka Eesti. Vene kindralite rünnakuhoog lõppes, kuid enne eesmärki tegi Punaarmee jõulise vastulöögi, mis tähistas valgete agoonia algust. Loodearmee jõudis kiiresti Eesti piiri poole. Loodearmeelastelt võeti relvad käest, kuid jättis Rahvaväe Punaarmee vastu -
Period: to
Heitlused Narvas
Punaarmee juhatus andis eestlaste poole tugevaid lööke. esialgu üritati linn vallutada otserünnakutega, seejärel kaitsjaid tagalast ümber piirata, kuid eestlaste kaitse jäi püsima. Viimase proovi tegid Punaarmeelased kuu lõpus, paisates linna oma viimased varud, läbimurre ebaõnnestus ning lõpetati pealetung -
Tartu rahukonverents
Samal ajal kui Narvas käis sõda toimus rahukonverents. Jaan Poska taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaks määramist. Piiriküsmustest puhkesid vaidlused, kuid Punaarmee rünnakute nurjumine sundis Vene diplomaate tegema järele andmisi. Lõpuks kirjutatai alla vaherahule -
Vaherahu kehtima hakkamine
kell 10.30 hakkas kehtima vaherahu. Sellega oli vabadussõda lõppenud. -
Tartu rahuleping
Rahukõnelused jätkusid, peamiselt keskenduti majandusküsimstele. Eesti esindajad saavutasid mitmeid järeleandmisi. 02.02 määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla. Venemaa kinnitas et "tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatusest ja iseseisvust"