-
1551
Liivimaalased püüavad rahu Venemaaga pikendada
Nõnda ei saanud tsaarile ka senine rahuleping liivimaalastega meeldida, sest seal polnud Venemaa ülimuslikkust piisavalt selgelt rõhutatud. Samuti olid senise rahu pikendamise vastu Venemaa kaupmehed, kes tahtsid endale Liivimaal laiemaid kaubandusprivileege. -
1557
Viimased läbirääkimised tsaari ja liivimaalaste vahel
Ivan Julma nõutud Tartu maksu raha polnud neil aga kaasas ja nad lootsid, et suudavad ehk kas maksmisest üldse pääseda või siis vähemalt sellega venitada. Kui Moskvasse jõudes nõudsid tsaari saadikud Ivan Viskovatõi ja Aleksei Adašev maksu kohest tasumist. Esialgu tingiti raha suuruse üle, kuid kui selgus, et saadikutel raha kaasas pole, vihastas tsaar ja keeldus edasistest läbirääkimistest. -
1558
Ordu vastulöögi katse
Peamiseks eesmärgiks otsustati sealjuures seada Tartu tagasivallutamine. Kõigepealt saabusid ordu väed Rõngu linnuse alla. Venelased kaitsesid seda küll ägedalt, kuid ordu suutis selle siiski vallutada. Tartu piiramisest otsustati aga jõupuudusel loobuda . Sõjalised aktsioonid lõpetati. Tänu Taani kuninga vahendusele õnnestus 1559. aasta aprillis saavutada pooleaastane vaherahu, mida liivimaalased kasutasid ära välisabi otsimiseks. -
Jan 22, 1558
Liivi sõja algus
- jaanuaril ületasid endise Kaasani khaani Šigalei (õigemini Šahh-Ali) juhitud venelaste ja tatarlaste väesalgad Liivimaa piiri ning asusid rüüstama. Peamiselt laastati Tartu piiskopkonda ja Virumaad. Linnuseid vallutada ei üritatud, tegemist oli puhtalt rüüsteretkega. Veebruaris pöördusid venelaste salgad tagasi. Johann Renneri kroonika andmetel sooritasid kohalikud ordukäsknikud väikeseid retki ka Vene piiri taha.
-
May 12, 1558
Narva langeb Ivan Julma kätte
Kuigi Liivimaa ja Venemaa vahel oli 1558. aasta veebruaris sõlmitud lühike vaherahu, mille jooksul liivimaalased püüdsid tsaari tulutult Tartu maksu kogumisega lepitada, ei kehtinud see Narva linna osas. Pommitamine tekitas linnas suurt kahju, mille tagajärjel saadeti Narvast Venemaale saatkond, mida on tihti süüdistatud selles, et see saadeti sinna ettepanekuga venelastele alistuda. -
Jul 18, 1558
Venelased vallutavad Tartu
Pärast Tartu langemist puhkes Liivimaal paanika, mida kõige ilmekamalt on kujutatud Russowi kroonikas, kus kirjeldatakse, kuidas liivimaalased ei põgenenud mitte ainult venelaste, vaid ka kuuskede ja põõsaste eest. Nõnda langes venelaste kätte kogu Tartu piiskopkond, aga ka Virumaa ja osa Viljandi komtuurkonnast koos Laiuse ja Põltsamaa linnustega. -
1559
Taani ostab Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad
Taani kuningas oli piiskopkonna ostmisest huvitatud kahel põhjusel: Taani sai taas enda kätte osa Läänemere idakaldast ning teiseks tahtis ta vältida Holsteinis asuvate valduste jagamist noorema venna Magnusega. Et Johann oli ka Kuramaa piiskop, siis müüdi seegi Taani kuningale. Kuramaa ostu-müügi puhul on väidetud, et piiskop müüs selle Magnusele alles hiljem, kuid tõenäolisem on, et Kuramaagi vahetas omanikku juba Saare-Lääne piiskopkonna müügi ajal. -
1559
Liivimaalased püüavad viimast korda vastulööki anda
- aasta lõpus püüdsid liivimaalased viimast korda haarata sõjas initsiatiivi, kui nende väed ordumeister Kettleri ja Riia peapiiskopi koadjuutori Christophi juhtimisel siirdusid taas Tartu piiskopkonna alale.
-
1560
Talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal
- aasta sügisel laastasid venelased lisaks Viljandi ümbrusele ja Järvamaale juba ka Harju- ning Läänemaad. Seetõttu sattusid raskesse olukorda ka sealsed talupojad, keda isandad ei suutnud kaitsta. Nõnda puhkes talupoegade ülestõus, mis haaras Märjamaa, Hageri ja Kullamaa kihelkonnad. Talupojad valisid endale kuningaks ühe sepa, keda nad vankril sõidutasid ja kaks kübarat koos nendest läbi torgatud okstega krooniks pähe panid.
-
Sep 21, 1560
Viljandi langemine ja saatus Vene võimu ajal
Vene vägedes, mis Viljandit piirama asusid, oli väidetavalt 40 000 meest, tõenäoliselt küll vähemalt kaks korda vähem. Igal juhul oli nende ülekaal tohutu ja pärast seda, kui 11. augustil algas linna pommitamine, panid nad selle ka maksma. Enamik linnast langes tuleroaks ning venelased vallutasid selle. Ordulinnus pidas siiski veel vastu. -
Jun 4, 1561
Tallinn ja Põhja-Eesti alistuvad Rootsi võimule
Pärast läbirääkimisi Rootsi uue kuninga Erik XIV-ga otsustasidki rüütelkond ja linn end tema kätte usaldada. Rootsi elas Venemaaga ka rahus ja nõnda lootsid tallinlased vahepeal soikunud Venemaa-kaubandust uuesti jätkata. 4. juunil alistus rüütelkond, 6. juunil Tallinn ametlikult Rootsi võimule. -
1563
Põhjamaade Seitsmeaastane sõda Liivimaal
Oluline pööre sõjas toimus 1568. aastal, kui Rootsi troonile tõusis Poola-sõbralik Johan III. Nõnda lõpetati peagi omavaheline sõda ning 1570. aastal sõlmis Johan rahu ka Taaniga. See ei meeldinud Venemaale, kes oli Erik XIV-ga lähedastes sidemetes olnud ja kellele too oli sõjalise abi eest koguni Põhja-Eestit lubanud. Nõnda oli pärast Põhjamaade Seitsmeaastast sõda kohe puhkemas Vene-Rootsi sõda. -
Aug 21, 1570
Venelased piiravad esimest korda Tallinna
Suuremaks ohuks kui venelased, oli tallinlastele puhkenud katkuepideemia. See levis aga ka venelaste laagrisse ja sundis neid 16. märtsil 1571 piiramist lõpetama. Samaaegselt oli piiratud ka Paidet, mis juba kolmandat korda suutis Vene vägedele vastu pidada.Pärast seda, kui Tallinna piiramine oli nurjunud, kartis üks venelastega koostööd tegema hakanud liivimaalastest, endine Tartu stiftifoogt Elert Kruse, tsaari kättemaksu ning otsustas Poola teenistusse üle minna. -
Oct 21, 1578
Rootslased ja poolakad võidavad venelasi Võnnu all
- oktoobril 1581 võitsid Rootsi-Poola ühendväed Võnnu all venelaste väge ning seejärel langes suur osa Läti alast tagasi Poola kätte, lisaks sellele ka Karksi. Rootsi-Poola edasise koostöö rikkus aga see, et poolakad võtsid kogu sõjasaagi endale. Seetõttu jätkus nende "venelastevastane" võitlus edasipidi eraldi.
-
Sep 6, 1581
Rootslased vallutavad Narva
Pärast Narva vallutamist haarasid rootslased vähem kui aasta jooksul enda kätte ka Läänemaa ja Järvamaa ning sõjategevus kandus osaliselt Ingerimaale, kuid samuti asusid rootslased piirama Põltsamaad ja Pärnut. -
Pljussa vaherahu sõlmimine
Pljussa vaherahu loetakse ometigi Liivi sõja lõpuks, sest seejärel ei suutnud venelased enam pikka aega Eesti ja Läti territooriumile tungida ning ka Rootsi ja Poola vahel valitses esimestel aastatel rahu. Üldiselt rahumeelsed olid rootslaste ja poolakate suhted ka Saaremaad valitsenud taanlastega.