Liivi sõda

Ivan IV valitsemisaeg

1533

1. aastal sai toona 3-aastane Ivan Moskva suurvürstiks. 1547 krooniti ta Venemaa esimeseks tsaariks.

Liivi sõja eel

Period: 1554 to 1557

1554 nõudis Venemaa, et kolme aasta jooksul makstaks ära Tartu piiskopkonna maks, millest Vana-Liivimaa midagi ei teadnud. 1557. aastal sai maksu tasumise tähtaeg ümber, kuid seda polnud õieti kogutudki, saadikud lähetati Venemaale lootuses maksust pääseda, kui aga selgus, et seda pole oli läbirääkimistel lõpp ja Venemaa oli saanud ajendi kallaletungiks.

Sõja puhkemine

1558

1. aasta jaanuaris rüüstasid Vene väed Tartu piiskopkonda ja Virumaad. Sama aasta kevadel vallutati Narva ning juulis Tartu, augustiks oli vallutatud veel 5 piirkonda, kuid vastupanu osutamise asemel lootsid liivimaalased hoopis välisabile, eriti Taani sekkumisele.

Frederik II

1559

Taani ja Norra kuningas aastatel 1559-1588

Gotthard Kettler

1559

Liivi ordumeister 1559-1562

Vaherahu

1559

1559.aasta märtsis sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu, mille ajal taheti Vana- Liivimaa mõne lääne suurvõimu kaitse alla anda. Sama aasta novembris ostis Saare- Lääne piiskopkonna Taani kuningas Frederik II, kes andis selle üle oma vennale hertsog Magnusele.

Talupoegade ülestõus

1560

Puhkenud sõja tõttu koormati talupoegi uute maksudega ja võeti sõjaväkke, samuti rüüstati nende maid. seetõttu otsustasid nad korraldada ülestõusu. Septembris algas ülestõus Lääne- ja Harjumaal, kui põletati mõisaid ja tapeti aadlikke. Talupojad valisid ülestõusu juhiks ühe sepa, kes kontakteerus Tallinna raega, kuid sealt abi ei saanud. Seejärel koguneti Koluvere lossi alla, kus aga hävitavalt lüüa saadi.

Erik XIV

1560

Rootsi kuningas aastatel 1560- 1568

Taas sõjategevus

1560

1560.aastal rüüstasid venelased suure väega Valga piirkonda. Sama aasta 2.augustil kohtusid Vene peaväega lahingut vältida üritanud orduvägi ja Vene vägi Härgmäel(skeem ordulinnusest pildil), see osutus ka Liivi ordu viimaseks välilahinguks. 500-meheline orduvägi sai 12000-meheliselt Vene väelt rängalt lüüa.

Venelaste sõjakäik terve Eesti ulatuses

1560

Pärast orduväe hävingut liikus Vene vägi Viljandi linnust piirama, ka see langes pärast paari päevast pommitamist. Rohke saagi kõrval langes venelaste kätte ka ordumeister Fürstenberg. Sealt edasi rüüstati kogu Eestit jõudes Tallinnani, kus toimus kokkupõrge Mustpeade vennaskonna ratsasalgaga.

Hertsog Magnus

1561

Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570-1577

Saare- Lääne piiskopkond

1561

Kui Taani hertsog Magnus 10 sõjalaeva ja kuninga asehalduriga Saaremaale naasis lakkas Saare- Lääne piiskopkond eksisteerimast ja see liideti Taaniga.

Lõuna- Eesti Poolale

1561

Liivimaa aadel, Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop alistusid Poola-Leedu kuningale, kuid ametlikult kinnitati see 1562.aastal.

Põhja- Eesti alistumine Rootsile

Jul 6, 1561

Tallinna linn vandus Rootsi kuningale Erik XIV truudust nagu olid seda teinud mõni päev varem Harju-Viru vasallid. Tallinnasse saadeti Rootsi kuninga asehaldur Claes Horn(pildil), kes Toompea lossi suurtükkidest pommitada lasi, et see Poola käest kätte saada.

Magnuse ja Ivan Julma liit

1570

1570 pakkus Ivan Julm Magnusele "Liivimaa kuninga" kohta, Magnus abielluski Ivan Julma noore sugulasega ja liit oli sõlmitud.
Nende residentsiks sai Põltsamaa, paraku aga ei suutnud Magnus Ivani ootusi täita ja Liivimaa jäi vallutamata.

Tallinna piiramine 1577

1577

Juba viis aastat varem olid Vene väed proovinud vallutada Tallinnat, kuid tallinlased pidasid vastu. 1577 ei suudetud samuti seda alistada ja Venemaa tõmbus tagasi.

Poola-Venemaa

1579

Alustas Poola sõda Venemaa vastu

Rootsi-Venemaa

1581

Rootslased vallutasid venelastelt Rakvere, Narva, suveks oli tagasi vallutatud kogu Kesk- ja Lääne-Eesti

Poola-Venemaa vaherahu

1582

Jam Zapolski vaherahu kohaselt jäi Poolale Läti ja Lõuna-Eesti

Rootsi-Venemaa vaherahu

1583

Pljussa(piirkond märgitud pildil punasega) vaherahuga määrati Rootsile Harjumaa, Virumaa, Järvamaa, Läänemaa. Sellega oli Liivi sõda lõppenud.