Eesti iseseisvumine

By Edvin1

  • Esimene maailmasõda

    Esimene maailmasõda algas Eestis 1. augustil 1914. Baltisakslasi ei usaldatud enam. Peterburi linn nimetatakse ümber Petrogradiks.

  • Sakslaste pealetung

    Sakslased saavutavad edu 1915. Nende pealetung jõuab Riiani.

  • Veebruarirevolutsioon Petrogradis

    Tsaar kukutati, võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte. Tsaar loobus troonist 3. märtsil.

  • Maapäev

    Märtsis 1917 luuakse Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev).

  • 26. märtsil Petrogradis eestlaste demonstratsioon

    Avaldati survet Ajutisele Valitsusele autonoomiaseaduse kinnitamiseks.

  • Oktoobripööre

    Enamlik oktoobripööre 25. oktoobril 1917 Petrogradis, 27. oktoobril Tallinnas. Bolševikud haaravad ajutiselt võimu.

  • Punaste võimuperiood

    Punaste võimuperiood kestis 27. oktoobrist 1917 kuni 23. veebruar 1918. Enamlikud reformid: omavalitsused asendati nõukogudega, suuromand natsionaliseeriti, piirati kodanikuvabadusi ja miilitsa asemele tuli punakaart.

  • Eesti Vabariigi väljakuulutamine

    Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. Eesti päästekomitee(Vilms, Päts, Konik) kuulutab välja iseseisva Eesti Vabariigi. Iseseisvusmanifest kuulutatakse välja Tallinnas ja teistes linnades. Manifest loetakse ette Endla teatris.

  • Saksa okupatsioon

    Eesti iseseisvus kestab ühe päeva, siis algab Saksa okupatsioon, mis kestab 25. veebruarist kuni 11. novembrini 1918. Eesti iseseisvust ei tunnistatud, rahvusväeosad saadeti laiali, hakkas kehtima tsensuur ja Eesti poliitikud vangistati. Kõik reformid, mis ellu viidi juhindusid sakslaste huvidest: poliitiliste koosolekute keelustamine, poliitikute arreteerimine (nt Ajutise Valitsuse liikmed), majanduse allutamine saksa sõjaväe vajadustele, saksa keel ja saksa ametnikud.

  • Saksa võimu lõpp

    Saksamaa kaotab sõja. Saksa okupatsiooniväed alustavad lahkumist Eestist. Eesti Ajutine Valitsus võtab võimu üle 21. novembril 1918.

  • Vabadussõja algus

    Punaarmee tungib üle Narva jõe Eesti territooriumile. Algab Eesti Vabadussõda, mille eesmärk on kaitsta äsja iseseisvaks kuulutatud riiki. Laidoner veenab briti laevastikku appi tulema. Kuulutatakse mobilisatsioon- kõik peavad sõjaväkke minema.

  • Tapa, Tartu ja Võru langemine

    Detsembris langevad Tapa, Tartu ja Võru. Tallinn on ohus. Ajutine Valitsus viib ellu kiireid samme riikluse ülesehitamiseks: sõjaväe loomine ja majandusabi taotlemine.

  • Vastupealetung

    1. jaanuaril 1919 algab Eesti vastupealetung. Toimuvad edukad lahingud: Tapa, Tartu, Narva ja Võru vabastatakse. Eesti jõuab isegi üle oma endiste piiride – Valgasse, Pihkvasse ja Petserimaale. Eesti sõjaväge aitavad Soome vabatahtlikud, Briti merevägi ja nende relvaabi. Eesti sõjavägi tugevneb.

  • Mai-juuni suurpealetung

    Antant koondab vägesid ning kõik pealetungid osutuvad edukaks.

  • Landeswehri sõda

    Landeswehri sõda kestab juunist juulini 1919. Landeswehr on baltisakslaste maakaitsevägi. Landeswehr korraldas Lätis võimupöörde ja kukutas Ulmanist. Eesti aga ei toetanud seda ja tahtis Ulmanist tagasi.

  • Võnnu lahing

    Võnnu lahing toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Võnnus eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel. Eesti võidab selle lahingu ning 23. juuni kujuneb Eesti võidupühaks.

  • Oktoobri pealetung

    Oktoobris toimub sõjakäik Petrogradi vastu. Jõutakse peaaegu sihtpunktile, kuid viimasel hetkel Petrograd kogub väga palju sõdureid ja oktoobri pealetung lükatakse tagasi. Detsembris toimuvad lahingud Narva jõel

  • Tartu rahuläbirääkimised

    Tartu rahuläbirääkimised toimuvad detsembrist 1919 kuni jaanuarini 1920. Räägitakse piirist idas. 3. jaanuaril kehtestatakse relvarahu. Eesti ei ole tsaari võlade osaline ning Eestile tagastatakse äravõetud varad ja Eestisse tuuakse ka 15 miljonit kuldrubla. Venemaa ütleb lahti süverääni õigustest.

  • Tartu rahu

    Tartu rahulepingu kirjutab alla Jaan Poska 2. veebruaril 1920, millega lõppeb Eesti Vabadussõda. Nõukogude Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust ning selle lepinguga määrati Eesti idapiir.