-
Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos, mis ühtlasi sai ka Esimese maailmasõja ajendiks. Atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. Franz Ferdinand oli Serbias eriti vihatud, kuna kavandas Austria-Ungari muutmist kaksikmonarhiast kolmikmonarhiaks.
-
Esimene maailmasõda algas Austria-Ungari kuulutatud sõjaga Serbiale. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Inglismaa sekkus sõtta, kuna rikuti Belgia neutraliteeti.
-
Marne lahing nurjas Saksamaa sõjaplaani. Prantsuse ja Briti väed andsid Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning mõjutades sõja edasist käiku.
-
Antandi väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil aga korda. Ypres`i lahingus kasutati esmakordselt mürkgaasi.
-
Saksa allveelaev uputas Inglise reisilaeva.
-
Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud. Verduni lahing kestis 10 kuud, oli ohvriterohke.
-
Sõjaajaloo suurim merelahing: inglastel osales 150 laeva, sakslastel 99 laeva. Inglased kaotasid 14 laeva ning 6 784 meest surnute, haavatute ja vangidena. Sakslased kaotasid 11 laeva ja 3 058 meest.
-
Somme`i lahingus kasutati esmakordselt tanke ja lennuväge. Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala.
-
- aastal sai Veebruarirevolutsioon alguse eelkõige kibeda majandusliku olukorra tõttu. Revolutsiooni käigus oli sunnitud tsaar Nikolai II loobuma oma troonist ning pealinnas moodustati Venemaa Ajutine Valitsus.
-
- oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi, sealhulgas ka Tallinna, oma kontrolli alla. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26. oktoobril 1917 II nõukogude kongress.
-
Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus suure võidu. Itaalia väed said Caporetto pealetungis raskelt lüüa. Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda.
-
- veebruaril 1918 kuulutas Eesti Päästekomitee välja Eesti Vabariigi loomise, kasutades ära olukorda, kus Vene väed olid Eestist põgenemas, kuid pealetungivad Saksa väed ei olnud veel tervet maad hõivanud. Tegelikkuses sattutigi Saksa okupatsiooni alla, kuid samm iseseisvuse suunas oli astutud.
-
Enamlased sõlmisid sakslastega Bresti rahu, millega loovutati sakslastele maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstusest ning kolmandik põllumajanduslikust maast.
-
- novembril 1918 kirjutati Compiegne` metsas alla vaherahule – sellega lõppes Esimene maailmasõda. Saksamaa pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumidelt, Reinimaalt kui ka Elsassist ja Lotringist; liitlastele tuli üle anda oma sõjavarustus, kaasa arvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik.
-
- novembril 1918 alustas Punaarmee pealetungi piirilinnale Narvale ja sellega algas relvastatud konflikt Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel. Konflikt sai nimeks Eesti vabadussõda ja see kestis 1920. aasta veebruarini.
-
- jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, millest võtsid osa võitjariigid.Pariisi rahukonverentsil oli juhtroll kolme riigi esindajatel: Suurbritannia peaminister David Loyd George, Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau ja USA president Woodrow Wilson.
-
- juunil 1919 kirjutati alla Versailles` rahulepingule. Sellega seoses pidi Saksamaa loobuma piirialadest, maksma reparatsioone, temalt võeti ära kolooniaid, piirati sõjaväe suurust ning sõjatehnika omamisõigust.
-
- veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuga lõpetati Vabadussõda ning määrati Eesti idapiir ning tunnustati Eesti iseseisvust.
