Esimene maailmasõda

I maailmasõda

Period: Apr 27, 1914 to Feb 28, 1921

Franz Ferdinandi mõrvamine

Jun 28, 1914

Ta oli Austria ertshertsog ja troonipärija alates 1896 kuni surmani.
(18. detsember 1863 Graz – 28. juuni 1914 Sarajevo)

I maailmasõja algus

Jul 28, 1914

Ajendiks oli Franz Ferdinandi mõrv. Maailmasõja põhjus oli selles, et Saksamaa tahtis kolooniaid ning ka teistel oli soov laiendada oma territooriumi, kuid Inglismaa ja Prantsusmaa olid sellele vastu.

Marne`lahing

Sep 5, 1914

Toimus 5. - 12. septembrini Pariisi lähedal Marne'i jõe ääres. Lahingu kaotasid sakslased, mis nurjas nende sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja käiku.

Ypres`lahing

Apr 22, 1915

Saksa väed kasutavad esimest korda keemiarelva, kuid see ei aidanud siiski rindest läbi murda. Saksamaa allveelaevad ründavad kaubalaevu ja ka USA reisilaeva, mille tulemusena USA sõtta astub.

Lusitania uputamine

May 7, 1915

1198 hukkunut, sh USA kodanikud
Vettelaskmise ajal 1906. aastal oli Lusitania suurimaid laevu maailmas. Tema uputamise asjaolud on tänapäevani mereajaloolaste ja allveearheoloogide tüliõunaks. http://www.youtube.com/watch?v=ShOHb67h4Qc

Verduni lahing

Feb 21, 1916

Prantsusmaa ja Saksamaa vaheline lahing kestis 21. veebruarist 18. detsembrini 1916, mis oli üks suuremaid maismaalahinguid sõja vältel.

Jüüti merelahing

May 31, 1916

1. mai - 1. juuni 1916 toimus I maailmasõja suurim merelahing, kus osales ligi 250 laeva. Sõja võitjateks kuulutasid end mõlemad osapooled ehk Saksamaa ja Inglismaa.

Somme' lahing

Jul 1, 1916

Lahing peeti 1. juulist - 18. novembrini 1916 Somme` jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal.

Veebruarirevolutsioon

Feb 23, 1917

Venemaal Petrogradis puhkes revolutsioon, mille tulemusena loobus oma troonist keiser Nikolai II ning moodustati Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga.

Caporetto pealetung

Oct 24, 1917

1. oktoobril algas Caporetto lahing, milles Austria-Ungari tungis Piave jõeni Itaalia vastu välja. Pealetung lõppes 19. novembril 1917.

Oktoobripööre

Nov 5, 1917

Tallinnas ja Petrogradis 5. - 8. novembril 1917 toimunud revolutsioon, millega bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse.

Iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus

Feb 23, 1918

1. veebruari õhtul Pärnus Endla teatri rõdult loeti ette Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.

Eesti iseseisvumine

Feb 24, 1918

1. aastal otsustati moodustada Eesti Päästekomitee, mis pidi sobival võimalusel Eesti iseseisvuse välja kuulutama. 1918. aasta 23. veebruaril loeti Eesti iseseisvusmanifest ette Pärnus, päev hiljem ka Tallinnas. Seda loetaksegi tavaliselt Eesti iseseisvuse alguseks. http://www.youtube.com/watch?v=3qx241lnDtA

Bresti rahu

Mar 3, 1918

Rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis (nüüd Brest, Valgevene) Vene SFNV ja Nelikliidu vahel, Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.
Selle Nõukogude Venemaale pealesunnitud rahulepingu tingimustel kinnitas ka Nõukogude Venemaa koalitsioonivalitsus ajutiselt Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola isesisevumist.

Compiegne vaherahu

Nov 11, 1918

Compiegne vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel
11. novembril 1918 oli Saksamaa sunnitud Compiegne’i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja.

Pariisi rahukonverentsi algus

Jan 18, 1919

Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. See töötas natuke enam kui poolteist aastat, ning selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks.

Versailles` rahulepingu sõlmimine

Jun 28, 1919

Versailles' rahu sõlmiti liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis.
Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atentaadist.

Tartu rahu

Feb 2, 1920

Tartu rahu leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed majanduslikud (varade jaotamise) probleemid. Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Tartu rahu oli olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos.

Vabadussõja algus ja lõpp

Nov 28, 1920

Vabadussõja kestvus: 28. novembril 1918 - 02. veebruar 1920 Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutsid vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. Rahulepingule kirjutati alla 2. veebruaril 1920. aastal, mis lõpetas sõja.