Esimene maalimasõda

  • Franz Ferdinandi tapmine

    Franz Ferdinandi tapmine
    28 juuni 1914 korraldati atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt.
    Troonipärija JA Tema abikaasa surid. Franz Ferdinandi LASI Maha üliõpilane Gavrila Principi
  • Esimese maailmasõja algus

    Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja.
  • Marne'i lahing

    Toimus 5-12 septembril Pariisi lähedal Marne'i jõe ääres. Sakslased kaotasid lahingu, see nurjas nende sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja käiku.
  • Ypres `lahing

    1915 22. aprill Ypres’i lahing – Saksa väed kasutavad esimest korda keemiarelva, kuid see ei aidanud siiski rindest läbi murda.
    Saksamaa hakkas panustama Venemaa nõrgestamisele, et saada rahuleping ja sõda lõpetada. Itaallaste pealetung Austria-Ungarile, mis oli küll edukas, kuid mitte märkimisväärne.
    Türgi ja Bulgaaria pealetung Serbiale
    Saksamaa allveelaevad ründavad kaubalaevu ja ka USA reisilaeva, mille tulemusena USA sõtta astub
  • Lusitania uputamine

    Lusitania uputamine
    Toimus Lusitania uputamine, sellega kaasnes 1198 hukkunut sealhulgas ka USA kodanikud
  • Jüüti merelahing

    Jüüti merelahing
    1. mai - 1. juuni toimus sõjaajaloo suurim merelahing. Osales ligi 250 laeva. Mõlemad osapooled(Saksamaa ja Inglismaa) kuulutasid end sõja võitjateks.
  • Somme` lahing

    Somme` lahing
    Somme'i lahing toimus Esimeses maailmasõjas 1916. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel.
    Somme'i lahing peeti 1. juulist - 18. novembrini 1916 Somme'i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Inglased ja prantslased ründasid kokku 86 diviisiga, sakslastel oli vastas 67 diviisi. 15. septembril kasutasid inglased Somme lahingus esimest korda tanke. Liitlaste pealetung takerdus ja nad kaotasid 794 000, sakslased 538 000 meest surnute,
  • Veebruarirevolutsioon

    Sõjavägi läks üle ülestõusnute poolele ning 27. veebruariks oli võim Petrogradis nende käes. Nikolai II üritas revolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, ent ka need kas läksid ülestõusnute poolele või peeti kinni. 3. märtsil 1917. kirjutas Nikolai II alla aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele.
  • Caporetto pealetung

    Caporetto pealetung
    1. aastal 24. – 27. oktoobril toimus Caporetto lahing – Itaalia üritas pealetungi Austria-Ungari aladele – said lüüa Saksamaa ja Austria-Ungari vägedelt
  • Oktoobripööre

    Oktoobripööre
    Oktoobripööre, tuntud ka kui Oktoobrirevolutsioon, oli osa 1917. aasta Vene revolutsioonist, mille käigus bolševikud võtsid Petrogradis ja Tallinnas võimu üle Venemaa Ajutiselt Valitsuselt.
    Revolutsioonile järgnes Vene kodusõda, mille võitsid bolševikud.
  • Eesti iseseisvumine

    Eesti iseseisvumine
    Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a.
    Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Rahvuslik haritlaskonna teke, eestlaste majanduslik jõukuse kasv, rahv
  • Bresti rahu

    Bresti rahu
    1918 Bresti rahu Venemaa ja Saksamaa vahel – Saksamaa lubas kasutada materiaalseid ressursse Venemaalt
  • Vabadussõja algus

    Sõja algus oli Eestile ebaedukas. Puudus oli relvadest ja muust sõjavarustusest. Meeste võitlusmoraal oli madal, selles oli omajagu süüd sõjatüdimusel. Murrang sõja käigus toimus 1919.a. algul kui saabus välisabi, sõjavägi allutati ühtsele juhtimisele (J.Laidoner), suurenes vabatahtlike liitumine sõjaväega. Kevadeks aeti vaenlane maalt välja. Võiduka Vabadussõja Venemaaga Tartu rahu, millega Venemaa tunnustas Eesti riiki selle etnilistes piirides ja loobus igaveseks kõigist pretensioonidest Eest
  • Pariisi rahukonverentsi algus

    Pariisi rahukonverentsi algus
    18.01.1919 algas Pariisi rahukonverents, kus osalesid ainult võitja riigid (juhtroll oli kolmel mehel): Georges Clemenceau (prantsusmaa peaminister), Woodrow Wilson (USA peaminister) ja David Lloyd George (Suurbritannia peaminister).
  • Versailles`rahulepingu sõlmimine

    Versailles`rahulepingu sõlmimine
    Pariisi rahukonverentsil (1919–1920) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu.
  • Vabadussõja lõpp

    Läbirääkimised algasid Tartus juba 5. detsembril 1919. aastal. 3. jaanuaril 1920 lõpetati sõjategevus rindel.
  • Tartu rahu

    Tartu rahu
    1919 aasta lõpul algasid Tartus, Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel rahuläbirääkumised. Eesti delegatsiooni läbirääkimistel juhtis J.Poska. Rahuleping kirjutati alla 2.veebruaril 1920. Rahulepinguga tunnistas Nõukogude Venemaa Eesti sõltumatust, loobudes õigustest Eesti suhtes kehtestati riigipiir. Tartu rahulepingu sõlmimine tähendas Eesti iseseisvumisprotsessi lõppu.