-
1208
1208. a
alustasid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu koos ristisõdijatega Eesti alistamist -
1210
1210. a
Ugandit ja Sakalat puudutanud sõda laienesLäänemaale ning sellesse sekkusid mereretki sooritavad saarlased. -
1212
1212. a
Haarati sõtta ka Kesk- ning Ida-Eesti -
1215
1215. a
Eestlaste ühine maa- ja meresõja plaan Riia, liivlaste ja latgalite vastu ebaõnnestus. -
1216
1216. a
Sai teoks riialaste, liivlaste ja lätlaste esimene rüüsteretk üle jää Saaremaale. -
1217
1217. a
Pärast kaotust Madisepäeva lahingus, tunnustasid eestlaste lõunapoolsed keskused üksteise järel Riia sakslaste ülemvõimu. -
1219
1219. a
Sekkus aktiivsemalt Liivimaa saatusesse Taani kuningas. -
1219
1219. a
Põhja-Eestisse tungisid taanlased. -
1220
1220. a
Enam-vähem kogu Eesti mandriosa alistatud ja enamik inimesi ristitud. -
1222
1222. a
Saarlaste alistamiseks korraldas kuningas Valdemar II sõjakäigu Saaremaale ja ehitas sinna kivilinnuse. -
1223
1223 - 1224. a
õnnestus sakslastel 1223.–1224. aastal järk-järgult ülestõus maha suruda ja oma võim Mandri-Eestis taastada. -
1223
1223. a
Mais langes Valdemar II oma kodumaal ootamatult Schwerini krahvi Heinrichi kätte vangi -
1226
1226 - 1227
-
1226
1226 - 1227. a
Vallutasid Mõõgavendade ordu ja Riia leeri piiskopid kõik taanlaste Eesti valdused, kaasa arvatud Tallinna linnuse. -
1227
1227. a
Eesti maakondade alistamine viidi lõpule. -
1227
1227. a
Veebruaris alistus piiratud Valjala linnus ja seejärel kogu saar. -
1230
1230. a
Pingestus nii Novgorodis kui ka Pihkvas konkurents vürstitrooni pretendentide vahel. -
1240
1240. a
Alustas üks Pihkvas võimu taotlenud vürst Tartu piiskopi, Saksa ordu ja Põhja-Eesti Taani kuninga vasallide toetusel sõjakäiku Pihkva vastu. -
1242
1242. a
Hõivas linna Novgorodi vürst Aleksander Jaroslavitš, kes võttis seejärel ette rüüsteretke Liivimaale. -
1242
1242. a
Jäälahingu nime all tuntud kokkupõrkes Lämmijärve sai 5. aprillil Tartu piiskopi ja Saksa ordu sõjavägi lüüa.