-
I maailmasõja algus
Baltisakslasi ei usaldatud enam, Peterburi nimetati ümber Petrogradiks, Eesti rannikualadel ja saartel ehitati Peeter Suure merekindlust. -
Sakslaste edu
Saksa väed jõuavad Riiani -
Veebruarirevolutsioon
Tsaar kukutati, võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte. -
Petrogradis eestlaste demonstratsioon
Avaldati survet Ajutisele Valitsusele autonoomiaseaduse kinnitamiseks. -
Enamlik oktoobripööre Petrogradis
Ajutine valitsus kukutatakse, võimule tulevad enamlased ehk bolševikud -
Enamlik oktoobripööre Tallinnas
Kõrgeimaks rahvaesinduseks saab Maanõukogu, Maapäev saadetakse laiali, algab punaste võimuperiood.
Enamlikud reformid: omavalitsused asendati nõukogudega; suuromand natsionaliseeriti; piirati kodanikuvabadust; mõisatest said sotsialistlikud suurmajandid; miilitsa asemel punakaart -
Maanõukogu kogunemine Toompeal
Otsustatakse hakata nõudma Eesti iseseisvust -
Saksa väe pealetung
Pärast läbikukkunud läbirääkimiskatseid alustab Saksamaa Venemaa suunas pealetungi. -
Iseseisvusmanifesti ettelugemine Endla teatri rõdul
Eesti Päästekomitee, mille liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik, kirjutasid iseseisvusmanifesti, mis oli suunatud kõigile Eesti rahvastele -
Eesti Vabariigi ajutine valitsus
Tallinnas moodustatakse ajutine valitsus, 24. veebruari hakatakse hilisemalt nimetama Vabariigi aastapäevaks. -
Saksa okupatsiooni algus
Eesti Vabariik kestab ühe päeva. Saksa okupatsioonivõimude poliitika: ei tunnistata Eesti iseseisvust; rahvusväeosad saadeti laiali; tsensuuri kehtestamine; asjaajamiskeeleks saksa keel; eestlastest poliitikud vangistati. Sakslased unistasid ühisest Balti hertsogiriigist. -
Bresti rahu
Saksamaa ja Venemaa sõlmisid rahu, Saksamaa pealetung lõpeb -
I maailmasõja lõpp
Saksamaa kaotab maailmasõja, lõpeb Saksa okupatsioon Eestis. -
Eesti ajutine valitsus võtab võimu üle
Pärast Saksa okupatsiooni taastab Eesti ajutine valitsus oma võimu, oht Venemaa ees nõudis kiiret tegutsemist. -
Vabadussõja algus
Nõukogude Venemaa tungis Eesti aladelle sisse eesmärgiga kehtestada kommunistlik kord. Vallutati Narva ning hakati marssima nõrkade Eesti vägede vastu Tallinna suunal. -
Eesti Töörahva Kommuun
Eesti bolševikud kuulutavad välja Eesti Töörahva Kommuuni - võitlevad Eesti punased ja Eesti Vabariik. Kommuuni poliitika: maa ja mõisate natsionaliseerimine; kõik kuulub rahvale; kirikuvastasus; punane terror. -
Välisabi ja mobilisatsioon detsembris
Detsembris saabusid Eestile appi Briti merevägi ning Soome vabatahtlikud. Sõjavägede juhatajaks nimetatakse Johan Laidoner, algab üldmobilisatsioon Eesti rahvaväkke, peamiselt maailmassõjas sõdinud mehed ja koolipoisid. -
Vastupealetungi algus
Eesti väed olid taganenud kuni Kehrani, aga nüüd, koos abiväe ning tugevama Rahvaväega alustati vastupealetungi venelaste väljaajamiseks. -
Venelased Eesti alalt välja aetud
Eestlaste edukas vasturünnak tähendas seda, et kuu aja jooksul vabastati venelaste poolt vallutatud linnad tagasi ning vaenlane aeti Eesti alalt välja. -
Maipealetungid kolmes suunas
Mais läksid Eesti väed pealetungile, et kindlustada Eesti piiri. Kolm suunda olid idas Narva-Petrogradi ja Petseri-Pihkva suunas ning lõunas Põhja-Lätisse. -
Landeswehri sõda juuni-juuli 1919
Lätis oli kohalik võim sakslaste Landeswehri poolt üle võetud ning Eesti väed läksid eemaldatud Ulmanise juhitud Läti valitsust taastama. Sõjalised kokkupõrked kestavad kuu aega, lõpuks 3. juulil sõlmitakse rahu ning Ulmanise võim taastatakse. -
Võnnu lahing
Landeswehri sõja otsustav lahing Põhja-Lätis Võnnus (Cesises), eestlaste võidupüha. -
Oktoobripealetung Petrogradile
Vene valged koos eestlastega alustasid üllatusrünnakut Petrogradile, et soodustada sõjalist olukorda Lõuna-Eestis. Jõutakse peaaegu linnani välja, kuid punaste tugevad väed lükkavad eestlased Narva jõeni tagasi. -
Detsembris algavad rahuläbirääkimised
Alustatakse Tartu rahu läbirääkimistega. Samal ajal toimub endiselt idapiiril sõjategevus, et läbirääkimistel soodsamat olukorda saavutada piiriküsimuses. -
Relvarahu
Sõjategevus lõpeb. -
Tartu rahuleping
Tartus sõlmitakse vaherahu, Eesti esindaja Jaan Poska ning Venemaa esindaja Adolf Joffe vahel. Lepingu sisu: Tartu rahu piir (Petserimaa ja kolm narvatagust valda Eestile); Eesti ei ole tsaari võlgade osaline; Eesti saab 15 mln kuldrubla, tagastatakse äravõetud varad; Venemaa ütleb lahti suverääni õigustest.