Digitaalne ajatelg

Jääaja lõpp, esimesed asukad

10,500 BCE

Pärast jää raskusest vabanemist hakkas Eestis maapind kerkima. Kerkimine kestab veel Loode-Eestis tänapäevalgi. Jää liikumine ja sulamisvete tegevus olid tundmatuseni muutnud senist reljeefi ning tänapäeval meile tuttav Eesti pinnamood on pärit just jääaja lõpuaegadest. Jääaja lõpus, umbes 11 000 aastat e.Kr. moodustus Läänemere nõkku jääsulamisvetest Balti jääpaisjärv, mis kattis pool Eestit.
Pildil: Läänemere regioon jääaja lõpus.

Kiviaeg (U 9000 eKr)

9000 BCE

Eesti ajalugu algab kiviajal u 9000 eKr Pärnu jõe kaldal asunud Pulli asulaga. See on esimene teadaolev inimasustus Eestis. Nn Kunda kultuuri iseloomustas rändlev eluviis: küttimine, kalastamine, korilus.
Nooremal kiviajal, u 6000 - 4000 aastat tagasi, võeti Eestis kasutusele keraamika. Hiljem võib eristada Kamm- ja Nöörkeraamika kultuure. Esimest on seostatud soomeugrilaste asumisega Eestisse, teist aga baltlaste (indoeurooplaste) asumisega Läänemere äärde.
Pildil: Kiviaja tööriistad.

Eesti ajalugu

Period: 9000 BCE to 2017

Pronksiaeg (U 1800 eKr)

1800 BCE

Pronksiaja nimi tuleneb pronksesemete laialdasest kasutamisest. Eesti asustus muutus paikseks, levisid põlluharimine ja karjakasvatus, tegeleti metallitöötlemisega, tekkisid kindlustatud asulad ning inimesi hakati matma hauarajatistesse.
Eesti elanikel olid tihedad majandussuhted Skandinaaviaga.
Pronksiajal langes Saaremaale meteoriit ja tekkis Kaali kraater.
Pildil: Pronksist esemed.

Rauaaeg (Umbes 500 eKr)

500 BCE

Rauaaeg hõlmab u 1700 aastast perioodi, sh viikingi- ja muinasaega. Kasutusele võeti rauast tööriistad ja relvad. Nende valmistamiseks hakati kasutama kohalikku soorauda, misjärel raudesemete kasutamine hüppeliselt kasvas.
Märgatavalt arenes nii eestlaste kui naaberrahvaste meresõiduoskus ja tihenesid eestlaste kaubandussidemed läänepoolsete rahvastega. Sagenesid sõjalised konfliktid. Rauaaja lõpus, u 1200, elas Eestis hinnanguliselt 150 000 – 180 000 inimest.
Pildil: Rauast relvad ja kiiver.

Muistne vabadusvõitlus (1206-1227)

1206

Praeguse Läti ja Eesti alade ristiusustamine algas 12. sajandi lõpus usuliste missioonidega, kuid jätkus 13. sajandi alguses ristisõjana. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu ning Taani ja Rootsi kuningate vahel. Muistne vabadusvõitlus kestis 1206 - 1227 ja lõppes Saaremaa vallutamisega ristisõdijate poolt.
Pildil: Kunstniku nägemus ristisõdijate tormijooksust eestlaste maalinnale.

Reformatsioon ( 16 saj )

1517

Reformatsioon, eesti keeles ka usupuhastus, oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Eesti territooriumil sai valdavaks luterlus.
Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nimega ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517.
Ppildil: Martin Luther

Liivi sõda (1558-1583)

1558

Liivi sõda oli Vana-Liivimaa aladel ülemvõimu nimel peetud sõjaline tegevus aastatel 1558-1583.
Liivimaa sõja osalisteks olid ühelt poolt Liivimaale tunginud Ivan IV (tuntud Ivan Julmana) valitsetav Moskva tsaaririik ning teiselt poolt Liivimaa ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad.
Pildil: Narva piiramine vene vägede poolt.

Rootsi aeg (1629-1699)

1629

Periood Eesti ajaloos, mille kestel suurem osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629–1699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldiselt loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla.
Perioodi iseloomustab koolivõrgu areng, 1632. aastal asutati Tartu Ülikool.
Pildil: Riigipiirid Rootsi ajal.

Põhjasõda (1700-1721)

1700

Põhjasõda oli aastatel 1700-1721 peetud sõda Rootsi, Venemaa ja Poola vahel. Põhjasõja tulemusel läks Eesti Vene Tsaaririigi koosseisu.
Eesti sai Põhjasõjas tugevalt kannatada, sest 1700–1710 toimus suur osa lahingutest Eesti pinnal, täielikult hävitati Tartu linn.
Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni kaks kolmandikku Eesti rahvastikust. Eestlaste rahvaarv kahanes 150 000 – 170 000 inimeseni ehk muinasaja lõpu tasemele.
Pildil: Rootsi alistas Narva lahingus Vene tsaaririigi väed.

Ärkamisaeg (1860 - 1885)

1860

Ärkamisaeg on ajajärk (1860-1885), mil eestikeelses kirjasõnas ja seltsiliikumises algas eestlaste kui ühtse rahvuse teadvustamine ning rahvustunde väärtustamine. Asutati eestikeelsed ajalehed, loodi laulu- ja mänguselts "Vanemuine", mis korraldas Tartus 1969 esimese üldlaulupeo. Ärkamisajal asutati Eesti põllumeeste Seltsid, Eesti Kirjameeste Selts ning Eesti Üliüpilaste Selts, mille sini-must-valgest lipust kujunes eesti rahvuslipp. Pildil: Ajalehe "Perno Postimees" esimene number.

Iseseisev Eesti vabariik (1918-1940)

1918

Soodne võimalus Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks avanes I Maailmasõja ajal 1918. veebruaris, kui Saksa väed alustasid uut pealetungi idarindel. Kasutades ära kahe võõrvõimu vahetumist, kuulutas Päästekomitee 24. veebruaril 1918 Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks, ametisse seati Eesti Ajutine Valitsus.
Eesti iseseisvus püsis kahe maailmasõja vahelise perioodi.
17. juunil 1940 sisenes Eestisse Punaarmee ja okupeeris riigi.
Pildil: Päästekomitee kuulutab välja Eesti iseseisvuse.

Vabadussõda (1918-1920)

1918

Vabadussõda on Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks peetud sõda Nõukogude Venemaa ja Balti Saksa Hertsogiriigi loomisest unistanud sakslaste Landeswehri vastu.
Vabadussõda algas 28. novembril 1918 ja lahingutegevus kestis kuni 2. jaanuarini 1920.
Vabadussõja tulemusena sõlmisid Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa 2. veebruaril 1920 Tartu rahulepingu.
Pildil: Eesti kaitseväed Tallinnas Vabaduse väljakul.

Nõukogude okupatsioon ja Eesti NSV (1940 - 1991)

1940

Pärast Eesti okupeerimist nimetati riik Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja liideti N Liiduga. Rahvusvahelise õiguse kohaselt olid need sammud ebaseaduslikud. Okupatsioon kestis 1991. aastani.
Eestis kaotati poliitiline, majanduslik ja kultuuriline vabadus, suur osa elanikkonnast tapeti või küüditati.
NSV Liit tõi Eestisse sadu tuhandeid inimesi teistelt NSV Liidu aladelt ning muutis oluliselt elanikkonna etnilist koosseisu.
Pildil: Okupatsiooni ajal ülistati Stalinit ja Leninit.

Laulev revolutsioon (1987-1991)

1987

Laulev revolutsioon (1987–1991) oli protestiliikumine, mis muutus massiliseks seoses Virumaale uute kaevanduste rajamise vastase "fosforiidisõjaga". Rahulolematud inimesed nõudsid algul uutmist, avalikustamist ja Isemajandavat Eestit. Hiljem nõudmised kasvasid ja laulev revolutsioon lõppes Eesti iseseisvuse taastamisega.
Revolutsiooni käigus moodustati mõjukad poliitilised liikumised Rahvarinne ja Eesti Komitee.
Pildil: Laulupidu Tallinna lauluväljakul - vormilt nõukogulik, sisult rahvuslik.

Eesti iseseisvuse taastamine (1991)

1991

Parlamendi kohuseid täitnud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis 20. augustil 1991 vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Otsus deklareeris, et Eesti ei kuulu enam Nõukogude Liitu ja on iseseisev vabariik.
Kaks päeva hiljem tunnustas Eesti iseseisvust esimese välisriigina Island, veel kaks päeva hiljem Venemaa.
17. septembril 1991 võeti Eesti vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni.
Pildil: Venemaa president kohtub Balti riikide juhtidega, et tunnustada Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust.

Eesti kroon (1992-2010)

1992

1. aastal toimus rahareform, mille käigus vahetati seni käigus olevad rublad kolme päeva (20. juuni kuni 22. juuni) jooksul kroonideks. Kroonist sai ainus seaduslik maksevahend Eestis. Krooni ja rubla kursi suhe oli rahavahetuse hetkel 1 EEK = 10 rubla.
2. jaanuarist 2011 kehtib Eestis maksevahendina euro. Pankades vahetati kroone eurodeks 2013. aasta lõpuni. Euro ja krooni kursi suhe on 1 euro = 15,6466 krooni. Pildil: 500-kroonine rahatäht Carl Robert jakobsoni pildiga.

Euroopa Liit ja NATO (2004)

2004

2004 aastal ühines Eesti kahe olulise rahvusvahelise organisatsiooniga.
29. märtsil 2004 sai Eestist täieõiguslik NATO liige. NATO on sõjalis-poliitiline riikide ühendus, kuhu kuulub 29 riiki. NATO liikmelisus on Eesti põhiline julgeoleku ja iseseisvuse tagaja.
1. mail 2004 ühines Eesti Euroopa Liiduga. Euroopa liitu kuulumine avab Eesti kodanikele ja ettevõtetele soodsad võimalused reisimiseks, töötamiseks, õppimiseks ja äritegevuseks teistes ELi liikmesriikides.
Pildil: Euroopa Liidu lipp.

Eesti aastal 2017

2017

Tänapäeval on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Suurim linn on pealinn Tallinn.
1,31 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks väiksema elanikkonnaga riike. Eesti rahvastikust moodustavad enamiku (68,7%) eestlased, suurimaks vähemusrahvuseks on venelased (25,1%).
Eesti kuulub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsiooni, Maailma Kaubandusorganisatsiooni, NATOsse, Euroopa Liitu, Schengeni ruumi.
Eesti rahaühik on euro.
Pildil: Eesti kaart