-
- juunil sõlmivad Saksa ja Eesti välisministrid 10-aastase tähtajaga mittekallaletungilepingu.
-
- augustil allkirjastavad NSVLi ja Kolmanda Reichi välisministrid mittekallaletungilepingu. Selle salajases lisaprotokollis jagatakse Euroopa huvisfäärideks, kus Eesti jääb NSVLi haardesse.
-
Nädal peale MRP allkirjastamist algab Saksa vägede hävitav välkrünnak Poola vastu.
-
- septembril saabunud Poola allveelaev Orzel interneeritakse vastavalt rahusvahelisele õigusele, kapten viiakse haiglasse. Hooletu valve tõttu pääseb aga Orzel peale Poola ründamist NSVLi poolt põgenema.
-
- septembril sõidab Eesti diplomaat Georg Meri NSVLi sõlmima uut kaubanduslepet. Peale Orzeli põgenemise intsidenti hakkab Nõukogude Liit süüdistama Eestit sõjas oleva riigi abistamises ning nõuab Karl Selterilt luba tuua Eestisse 35000 punaväelast. Peale läbirääkimisi jäädakse 25000 punaväelaste juurde, kes pidid algselt paigutuma Paldiskisse, Saaremaale ja Hiiumaale.
-
Nõukogude Liidu survel nimetab Päts Eenpalu asemel peaministriks Uluotsa, kellest saab Eesti viimane seaduslik peaminister enne Barbarust.
-
MRP salaprotokollides lubab NSVL baltisakslastel naasta kodumaale, tegelikult koloniseeritakse nendega Poola alad. Esimene alus baltisakslastega lahkub Tallinnast 18. oktoobril.
-
Peale Soome keeldumist oma riigipiiri muuta ning punavägesid sisse lasta lavastab NSVL oma väeosade rünnaku Soome poolt. Seejärel katkestatakse mittekallaletungileping ning Nõukogude Liit tungib Soomele 30. novembril kallale. Soomet pommitama saadetakse ka lennukeid Tallinnast.
-
- juunil esitab Nõukogude Liit uue ultimaatumi täiendavate vägede sisse toomiseks. Järgmisel päeval allkirjastab Laidoner protokolli, mis lubab täiendavad punaväed Eesti territooriumile, sõjaliselt tähtsate objektide üle võtmise ning Kaitseliidu desarmeerimise. Üksused sisenevad tegelikult juba enne allkirja andmist. Eesti okupeeritakse vastupanuta.
-
Juba Narva diktaadis nõuab Nõukogude Liidu valitsus "Et Eestis loodaks selline valitsus, kes suudaks ja tahaks Nõukogude – Eesti pakti ausalt ellu viia." Andrei Ždanovi saabumisel Tallinna kutsutakse uue valitsuse kandidaadid tema juurde ning 21. juunil nimetatakse ametisse Johannes Varese valitsus. Sellele eelnevad tsiviilriietes punaväelaste ja hirmutatud tööliste protestid "klikivalitsuse" kukutamise poolt.
-
Juunipöörde ajal üritavad Eestisse toodud tööliste salgad üle võtta strateegilisi punkte. 21. Algkooli paigutatud Sidepataljon keeldub relvi loovutamast ning nende pihta avatakse tuli. Lõpuks otsustavad kaitseväelased alistuda ning koolohoone rüüstatakse.
-
14.-15. juulil toimuvad erakorralised Riigivolikogu valimised, kus kandideerivad ainult Töötava Rahva Liidu kandidaadid. Valimiste osalusprotsendiks väidetakse olevat 81,6% ja poolthäälte osakaaluks 92,9%.
-
II Riigivolikogu esitab 22. juunil Nõukogude Liidule palve võtta Eesti vastu NSVLi koosseisu. 6. augustil otsustab Nõukogude Liidu Ülemnõukogu palve rahuldada ning Eesti arvatakse NSVLi koosseisu.
-
- aasta septembris hakkab Nõukogude võim hävitama Vabadussõja monumente. Esimesena viiakse 23. septembril ära Reaali poiss.
-
- aasta novembris ühendatakse ENSV rahasüsteem NSVLi omaga, kroonilt minnakse üle rublale.
-
- juunil küüditati Eestist 10000-11000 inimest, sama toimus ka Lätis ja Leedus. Peamiselt küüditati endisi ühiskonnategelasi, nende peresid, maaomanikke, sõjaväelasi, ärimehi jt. Sellele järgnes juuliküüditamine, mille käigus viidi Eesti saartelt ära umbes 1200 inimest.
-
- juunil moodustatakse Eesti maakondades Saksa vägede ja metsavendade vastu võitlemiseks 13 hävituspataljoni. Nende eesmärgiks on teostada Stalini ideoloogiat, et jätta vaenlasele vaid põletatud maa.
-
- aastal sundmobiliseeritakse Eestis suve jooksul umb. 50000 meest, kellest 32000-33000 viiakse NSVLi tagalasse. Enamus peab tegema sunnitööd, hukkunute arvuks hinnatakse 7000-12000 meest.
-
- juunil alustab Komas Reich sõjategevust Idarindel, rünnates Nõukogude Liitu.
-
- juulil asub Kolmas Reich Idarindel Nõukoukogude Liidu vastu rünnakule. Samal ajal on metsavendadest moodustunud Omakaitse, mis võitleb hävituspataljonidega. 7. augustil lõikavad Eestisse jõudnud Saksa korpused ära punavägede taganemistee Narva poole. Edasi liigutakse Tallinna peale, mis 28. augustil hõivatakse. 21. oktoobril alistatakse viimased NSVLi üksused saartel, vangi langeb üle 15000 punaväelase. Eestist evakueeritakse Venemaale suurem osa riigiarhiivist.
-
- oktoobril alanud Saksa okupatsiooni ajal valitsevad Eestis enne 20.06.1940 kehtinud seadused, riiki juhib kindralkomissariaat koos Eesti Omavalitsusega Hjalmar Mäe juhtimisel. Hukatakse 1000 Eestisse jäänud juuti ning 8000 Nõukogude võimuga koostöös süüdistatavat inimest. Eestisse tuuakse umbes 45000 sõjavangi, kes töötavad põlevkivikaevandustes jm rasketel töödel.
-
- augustil 1942 moodustatakse Relva SSi alluvuses Eesti Leegion, mis koosneb kolmest pataljonist, pioneeri-, tankitõrje- ja suurtükikompaniist. Kokku kuulutatakse välja üldmobilisatsioon kõigile meestele vanuses 17-40. Viimase suurema teate teeb raadio teel Jüri Uluots, kelle kutsel läheb rindele 20. Eesti SS-diviis.
-
- märtsil pommitatakse Tallinn maatasa, tugevalt saavad kannatada ka Narva ja Pärnu, mida ei ehitatagi endisena üles.
-
Narvast edasi tunginud Nõukogude väed peatatakse Sinimägedel, kus 7. juulist 10. augustini toimuvad lahingud Narwa armeegrupi ja Leningradi rinde vahel. Punaväed ei suuda ülekaalust hoolimata kaitsest läbi murda ning asuvad augustis pealetungile lõunast, mis osutub ka edukaks.
-
- aasta hilissuvel ja sügisel põgeneb pealetungiva punaväe eest kokku umbes 80000 eestlast. Peamiselt põgenetakse Rootsi, Saksamaale ja Soome. Saksamaale emigreerutakse suurtel transpordialustel, Soome ja Rootsi väiksematel paatidel.
-
- septembril taanduvad Saksa väed Eestist, kokku põgenes Saksamaale umbes 40000 eestlast.
-
Sakslaste põgenedes nimetab presidendi kohusetäitja Jüri Uluots ametisse Otto Tiefi valitsuse. Sellega soovitakse näidata, et Nõukogude Liit okupeerib iseseisva riigi. Valitsus jõuab välja anda ka oma esimesed käskkirjad, Pika Hermanni torni tõmmatakse Eesti riigilipp ning üritatakse korraldada Tallinna kaitset. Enamik valitsusest arreteeritakse, pääsevad Johannes Klesment, Rudolf Penno ja Jüri Uluots.
-
- septembril, mõned tunnid peale valitsuse lahkumist, jõuavad Tallinna laskurkorpused. Sellega lõpeb Eesti jaoks II maailmasõda.