-
1201.a rajati piiskop Alberti poolt Riia linn, mis sai oluliseks keskuseks ,tegevuse lähtekohaks
-
1202.a asutati Mõõgavendade ordu -alaliselt kohaolev eliitväeosa
-
1208 tungisid saklased ja latgalid Eesti aladele , peamised Ugandi ja Sakala maakonda
-
1210- Ümera lahing lõppes eestlaste võiduga.
Probleeme tekitas Vene vürstide sõjakäigud Eestisse, mis kurnasid eestlasi, aga ka ristisõdijad olid sõjast kurnatud , puhkes katk. -
- Sõlmit kolmeks aastaks vaherahu
-
1215 tungisid sakslased ja latgalid jõuliselt edasi, jõuti ja juba Kesk-Eestisse ja Läänemaale
-
Sõjakäiku Venemaa vastu 1217.a.
-
1219 sekkus võitlusse Taani, kes sai oma valdusesse Tallinna
-
1223 ründasid eestlased kõikjal sakslasi ,võeti linnuseid üle , õnnestatus võtta üle kogu maa välja arvatud Tallinn ,seda ei õnnestunud vabastada.
-
1224 oli mandriosa tähtsamaks vastupanupunktiks veel Tartu , mida toetas Vene vürst
-
Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 ja 1558 .
-
Rootsi võim Eestis algas Liivi sõja ajal, kui Liivi ordu Põhja-Eesti rüütlid Rootsile 1561. aastal allutasid.
-
Liivi sõja lõppedes, 1583. aastal, säilitas Rootsi oma võimu Lääne- ja Põhja-Eesti üle.
-
Uus sõda Poolaga lõppes 1629. aastal kogu Liivimaa territooriumi läbimisega Daugava jõest põhja poole Rootsi.
-
Haridusküsimustes oli kõige olulisem sündmus Tartu ülikooli asutamine 1632. aastal.
-
- aastal kolis Saaremaa Taanist ka Rootsi.
-
Aastatel 1695-1697 kannatas Eesti kõigi aegade suurimas näljahädas, mille tagajärjel suri hinnanguliselt viiendik elanikkonnast.
-
Rootsi periood Eestis lõppes Põhjasõjaga, kui 1710. aastal vallutasid Vene väed Tallinna.
-
Hakati ehitama Kadrioru lossi.
-
Lõpuks annekteeriti Eesti ja Liivimaa Venemaale Põhjasõja lõpus, 1721. aastal.
-
Uusikaupunki rahu; Venemaa sai Rootsilt Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Kagu-Karjala.
-
Eestis (esialgu Saaremaal) hakkasid tegutsema hernhuutlased (vennastekogudused), kes hoolitsesid rahva kirjaoskuse eest.
-
Tartu suurpõleng.
-
Kaotati Venemaa ja Balti kubermangude vaheline tollipiir.
-
- aprillil avati taas Tartu ülikool; ilmus Johann Christoph Petri „Eestimaa ja eestlased”.
-
Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.
-
Volmaris (Valmiera) asutati kihelkonnakooliõpetajate seminar (Cimze seminar, a-st 1849 Valgas).
-
Ilmus Eduard Ahrensi eesti keele grammatika, millest sai alguse meie praegune kirjaviis.
-
Aleksander II kinnitas Eestimaa uue talurahvaseaduse; ka Põhja-Eestis sai hakata talusid päriseks ostma.
-
Aastatel 1918–1919 oli Eesti territoorium okupeeritud osaliselt. Okupatsioonivõimud moodustasid hõivatud territooriumil Eesti Töörahva Kommuuni. Okupatsiooni lõpetas Eesti Vabadussõda.
-
- jaanuaril 1939 oli Eesti Vabariigis 1 133 917 elanikku.
-
- augustil 1939 sõlmiti N Liidu ja Saksamaa vahel mittekallaletungileping ehk Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salastatud lisaprotokoll jagas Ida-Euroopa kahe suurriigi vahel.
-
Septembris 1939 koondati Eesti piiri lähistele suured Nõukogude väeüksused ning Eestile esitati ultimaatum, milles nõuti, et Eesti nõustuks oma territooriumile Nõukogude sõjaväebaaside rajamist.
-
- septembril 1939 sõlmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" , milles lepiti kokku Nõukogude Liidu sõjaväebaaside toomine Eestisse.
-
Aastatel 1940–1941 kestnud okupatsiooni ajal moodustasid okupatsioonivõimud Eesti Vabariigi territooriumil Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi.
-
- aastal asendus Nõukogude okupatsioon Eestis Saksa okupatsiooniga.
-
- detsembril 1941 registreeriti Eesti Kindralkomissariaadi territooriumil 1 017 475 elaniku.
-
Uus Põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel 28. juunil 1992.
-
- novembril 1993 jõustus Eesti Vabariigi notariaadiseadus, mis muutis kehtinud riikliku notariaadi ladina notariaadiks, mille kohaselt notar on vabakutseline riigiametnik.
-
Esimene eestseisus valiti 1. novembril 1993.
-
- mail 1995 võeti Eesti Vabariigi Notarite Koda Ladina Notariaadi Rahvusvahelise Liidu (UINL) liikmeks.