-
-
Kukutatakse tsaar, luuakse Venemaa Vabariik
-
Enamlased kukutavad Ajutise valitsuse, luuakse Venemaa Nõukogude Vabariik
-
Ajutine Valitsus kinnitas Eesti autonoomia ning Eesti-ja Liivimaa kubermangude alad, kus elasid eestlased, liideti Eesti rahvuskubermanguks
-
Tuli kokku Ajutine Maanõukogu ning novembris kuulutati see kõrgeimaks võimuks Eestis
-
Loodi Eesti Maanõukogu poolt, et võtta vastu otsus Eesti iseseisvuse teemal ning luua iseseisvusmanifest
-
Kasutati ära olukord kui enamlased olid taganemas ja sakslased polnud veel saabunud ja kuulutati Eesti iseiseivaks riigiks, samal päeval sakslased jõudsid Tartusse ja Pärnusse
-
Saksamaa peab vabastama kõik okupeeritud alad, kaasa arvatud Eesti, samal päeval taastab Eesti Ajutine valitsus oma töö ning luuakse Kaitseliit.
-
Riik on toimimas, enamlased ründavad Narvat, algab Vabadussõda. Linn vallutatakse. Järgneval päeval lüüakse Eesti Töörahva Kommuun
-
-
Punaarmee vallutab suurem osa Eestis, jõuavad kuni 40km Tallinnast. Seejärel alustavad eestlased vastupealetungi
-
Liepajast saabub Eestile toeks Briti sõjalaevastik. Nad kaitsesid Eesti rannikut ning saatsid eestlastele varustust
-
Eestlased alustavad vastupealetungi, vallutavad suurem osa maast tagasi ning võtavad ka tagasi osa Põhja-Lätist
-
Toimub Utria dessant ning soome vabatahtlike abil võetakse Narva tagasi. Seal kindlustatakse positsioonid ning hakatakse tegelema rohkem Lõunarindega
-
Sõjategevus Põhja-Lätis baltisakslaste ja sakslaste vastu, kes püüavad Balti Hertsogiriiki taastada, eestlased löövad nad tagasi.
-
Lahing Põhja-Lätis, kus eestlased purustavad saksa väed. See päev on võidupüha Eestis. Maksti kätte 700 aastase orjapõlve eest
-
Vaherahuläbirääkimised Vene Nõukogude Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahel. Need katkestati, kuna Eesti tahtis sõlmida vaherahukokkulepe ühiselt koos Läti, Leedu ja Soomega. Vene SFNV tegi neile ettepaneku, kuid ei saanud vastust.
-
Vene valgearmee, Briti laevastik ja Eesti Rahvavägi alustavad vastupealetungi, et vallutada Petrograd. See ebaõnnestub ja taganetakse Narva alla.
-
Enamlased alustavad Narvas pealetungi, et rahuläbirääkimistel oleks parem positsioon. Eestlased peavad hoidma Narvat ja rindejoont ning samal ajal desarmeerima Valgete Loodearmee. Lahingud lõppevad 3. jaanuaril 1920
-
Vene ja Eesti rahusaatkonnad saabuvad 4. detsembril 1919 Tartusse, et rahu arutleda. Eestlased olid esindatud J. Poska poolt. Nõukogude Venemaad esindas L. Krassin. Soovid ja nõudmised olid erinevad, peaaegu katkesid läbirääkimised.
-
Eesti ja Nõukogude Venemaa sõlmivad rahu, kus Venemaa loobus "igaveseks ajaks" Eesti territooriumist, tunnistas Eesti Vabariigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Nõukogude piir ning Venemaa pidi maksma osa oma kullavarudest Eestile. Lõppeb Eesti Vabadussõda