-
Muistsed egiptlased ja foiniiklased hakkasid leiba küpsetama juba enne meie ajaarvamist. Neilt võtsid leivateokunsti üle heebrealased ja kreeklased ning ligikaudu 170 aastat enne Kristust roomlased. Sealt edasi levis see üha edasi mujale Euroopasse. Algselt kasutati leibade küpsetamiseks odra- või nisujahu.
-
-
Sõna ‘leib’ pärineb muinasgooti keelest 4. sajandist. Juba esimeses piiblitõlkes oli kasutusel sõna ‘hlaifs’ ja selle varasem kuju ‘hlaiba’, mis algupäraselt tuleneb germaani keelete hulka kuuluvast muinasgooti keelest.
-
Pärast nn suurt rahvasterännet (4.–7. sajandil pärast Kristust) hakati leiba küpsetama rukkijahust. Just rukkileib sai kuni 18. sajandini maailmas üldtunnustatuks (hiljem hakati paljudes maades eelistama nisuleiba).
-
Eestlaste laual asendus odraleib rukkileivaga tõenäoliselt teise aastatuhande alguses. Rukis osutus meie loodusoludes ilmastiku suhtes kõige vastupidavamaks viljaks, mistõttu sai sellest järgmistel sajanditel meie põhiline leivavili. Igapäevaseks toiduks hakati üha rohkem kasutama hapendatud rukkileiba, mis kujunes aastasadade jooksul talurahva peatoiduks.
-
12.–13. sajandil, kui ehitama hakati veskeid ja vilja ei pidanud enam käsitsi jahvatama, muutus leivategemine lihtsamaks. Esimesena hakati ehitama tuulikuid ning seejärel vesiveskeid. Esimesed teated tuulikutest Eesti aladel pärinevad 14. sajandist.
-
Sajandeid oli igapäevase leiva küpsetamine raske käsitöö. Esimesed mehhaniseeritud leivatehased tekkisid alles 19. sajandi keskel.
-
- aastal loodi Eestis organisatsioon, mis koondab enda alla Eesti tugevamaid leivatootjaid ja nende koostööpartnereid - Eesti Leivaliit. Praegu kuulub Leivaliitu enamik tuntumad ettevõtted, kelle toodetud leib Eestis müügil on (näiteks Leibur, Eesti Pagar, Fazer, Europagar jt).
-
Esimene üleriigiline leivanädal toimus 14.– 20. septembril 1998. aastal. Leivanädala idee sai alguse Halliste kiriku perepäeval viisteist aastat tagasi.
-
7.-13. oktoobril 2013 toimub Eestis 15. leivanädal! Sel korral on leivanädala moto "Leiba ei asenda!".
-
Alates 9. sajandist kujunes leivaküpsetamine keskaegsetes Euroopa linnades omaette elukutseks. Karl Suur kehtestas lausa nõude, et igal maaomanikul peab olema oma viljaait ja oma pagarid. 200 aasta jooksul muutusid pagarid Kesk-Euroopas tähtsateks kodanikeks, kes moodustasid oma gildi, mille sümboliks valiti kringel.
