Eesti iseseisvumine

By Luise55555

  • I maailmasõja algus

  • Period: to

    I maailmasõja algus kuni Vabadussõja algus

  • Autonoomiaseaduse projekt

    See esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks, kuid asjaajamine hakkas venima Asutava Kogu valimine oli alles ees.

  • Enamlaste juhtpositsioon Eestimaa Nõukogude Täitevkomitees

  • Eesti enamlased võitsid Tallinna ja Narva linnavalimised

  • Maanõukogu

    Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse vailimised. Maavalitsust juhtis algul Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. Eesti keel ametlik asjaajamise keel ja ettevalmistused eestikeelsele kooliharidusele. Loodi ka rahvusväeosi

  • Teade rahutusest Petrogradis

    Teade jõudis Eestisse, mis põhjustas Tallinnas ülelinnalise streigi ja 20 000 osavõtjaga miitingu. Vabastati inimesi vanglatest, rüüstati politsei- ja kohtuasutusi.

  • Demonstratsioon Petrograadis

  • Määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta

    Määruse järgi ühendati Eesti ja Liivimaa üheks rahvuskubermanguks. Haldusüksuse eesotsa määrati ametisse Jaan Poska. Sai moodustatud ajutine Maanõukogu, eestlaste asualade juhtimine läks nende enda kätte.

  • Sõja komissaarid Tallinna garnisoni väeosadesse

    Eestima Sõja-Revolutsioonikommitee saatis oma komissaarid Tallinna garnisoni väeosadesse, raudtejaamadesse ja riigiasutustesse ning punakaartlased asusid patrullima tänavail.

  • Ajutise valitsuse kukkutamine õnnestus

    "Pööre on täitsa korda läinud" :)

  • Viktor Kingisepp võttis võimu

    Eestimaa Nõukogude Täitevkomitees oli eesotsas Jaan Anvelt, kuid nende õigusi piirati ning otsused tehti Petrogradis. Kujunes välja ühe partei diktatuur.
    Majandusreformid algasid pankade riigistamisega.
    Demokraatlikud omavalitsused asendati töörahva saadikute nõukogudega.

  • Maanõukogu otsused

    Maanõukogu kuulutas end Eestis kõrgeima võimu kandjaks seni, kuni Eestis moodustatakse seaduslik tee kaudu rahva poolt valitud esindusorgan (hiljem Eesti Asutav Kogu).

  • Katkestati Asutava Kogu valimised

    Enamlased katkestasid asutava kogu valimised. Otsustati iseseisvus välja kuulutada revolutsioonilisel teel, koostades rahvale adresseeritud manifest.

  • Delegatsioon Lääne-Euroopasse

    Oli vaja välja selgitada teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvumisse ja loodi sidemeid suurriigi diplomaatidega.

  • Saksa pealetung

    Vene armee põgenes vastupanu asemel. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud. Paljudes valdades ja ka suuremates keskustes võeti enamlaste võim üle rahvuslike jõudude poolt, veel enne sakslaste saabumist.

  • Päästekomitee loomine

    Loodi Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes olukordades. Päästekomiteesse kuulusid K Päts, J Vilms, K Konik.

  • Kiideti heaks iseseisvusmanifest

    Autoriteks olid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson. Oli kavatsus manifest Haapsalus ette lugeda, kuid sakslaste saabumisel pidi sellest loobuma.

  • Manifesti ettelugemine PÄRNUS

    Maanõukogu liige Hugo Kuusner luges manifesti ette Endla teatri ümber kogunenud rahvale. Päev hiljem tehti sama Viljandis.

  • Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus

    Valitsus koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest.

  • Avalikult iseseisvusmanifesti ettelugemine Reaalkooli trepil

    Kahjuks jõudsid ka kohe kohale sakslased ning Eesti iseseisvus jäi üürikeseks.

  • Balti (hertsogi) riik

    Keiser tunnustas Baltimaade iseseisvust, kuid reaalsuses ei jõudnud Balti riik kunagi toimima hakata.

  • Revolutsioon Saksamaal

    Kirjutati alla Compiegne´i vaherahule. I MS lõpp pidi tegema ka lõpu saksa okupatsioonile Eestis.

  • Ajutise Valitsuse legaalne koosolek

    Samal õhtul alustas tegevust Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur ehk Eesti Kaitseliit, mille eestvedajateks olid J Pitka ja kindral E Põdder

  • Eesti-Saksa kokkulepe

    Lepe sõlmiti riias ning nüüd läks võim lõplikult eestlaste kätte.

  • Vabadussõda puhkes

    Punaarmee ründas Narvat
  • Period: to

    II etapp Vabadussõda

  • Punaarmee sisenes Narva

    Kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, et jätta mulje kodusõjast.

  • Rahvaarmee vastupealetung

    Oli saabunud välisabi (briti laevad ja soome vabatahtlikud), Johan Laidoner muutis sõjategevuse korraldust. Ning kõige olulisemaks said rongid!

  • Paju lahing

    Hõivati ülioluline raudteesõlm Valga. Samal päeval löödi enamlased välja ka Võrust.

  • Võnnu lahing ja lahinguta võit

    Landeswehr´i sõja teine etapp algas sakslaste pealetungiga. Lahing kestis neli päeva ning kui sakslastele tundus olukord lootusetu otsustasid nad taanduda.

  • Vaherahu Lätiga

    Tänu Antandi esindajate sekkumisele kirjutati alla vaherahule, mille kohaselt Ulmanise valitsus sai taas võimu enda kätte ning saksa väed pidid lahkuma.

  • Kirjutati alla vaherahu lepingule

    Kuna Punaarmee rünnakud ei läinud korda olid vene diplomaadid sunnitud allkirjastama lepingut.

  • Tartu rahu kehtib

  • Rahulepingu läbirääkimistel saavutati järeleandmised

    Rahulepingus määrati kindlaks Eestile sobiv riigipiir. Saadeti laiali kommunistlikud eesti väeosad. Venemaa eestlased said õiguse tulla kodumaale. Eesti ei olud osa Venemaa võlast ning sai lisaks 15 miljonit kuldrubla. Samuti tunnistas Venemaa Eesti riigi iseseisvust.