-
I maailmasõja algus
Antant- Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa
vs Kolmikliit- Saksamaa, Austria-Ungaro, Itaalia -
Autonoomiaseaduse projekt
Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku Autonoomiaseaduse projekt, mis esitati AV-le kinnitamiseks, kuid sealt saadeti see edasi Asutava Kogu ülesandeks -
Veebruarirevolutsioon
Keiser loobub troonist, võim Venemaal läheb ajutise Valitsuse kätte kelle opositsioonis on pahempoolsed -
Eestlaste demonstratsioon Petrogradis
Toimus meeldeavaldus Ajutise Valitsuse survestamiseks autonoomia projekti kinnitamisel -
AV määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta
-Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati üheks kubermanguks.
-Seda hakkas valitsema kubermangukomissar J. Poska
-Nõuandev organ on Ajutine Maanõukogu, täidesaatevorgan Maavalitsus
-Eesti alade ühendamine terviklikuks haldusüksuseks mille juhtimine on EESTLASTE käes. -
Maanõukogu valimised
Maanõukogu seadis ametisse Maavalitsuse, mida esmalt juhtis J. Raamot ja hiljem K. Päts. Eesti keel kuulutati kubermangu ametlikuks keeleks ja valmistuti eesti keelsele kooliharidusele üleminekuks. -
Rahvusväeosade komplekteerimine
Valimistega samaaegselt hakati looma Eesti rahvusväeosi- sellega taheti kergendada eestlaste sõjaväeteenistust, koondada nad kodumaale, tugevdada kaitset sakslaste vastu -
Enamlaste esiletõus
Enamlaste eesmärk- vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon. Nende eduks oli loosung "Maha sõda" mida sõjast kurnatud inimesed mõtlemata uskusid. -
Oktoobripööre
Enamlased kukutavad Ajutise Valitsuse Venemaal -
enamlane Viktor Kingissepast saab uus kubermangukomissar
Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks saab EESTIMAA NÕUKOGUDE TÄITEVKOMITEE, eesotsas Jaan Anvelt.
-demokraatlikult valitud omavalitsused asendati enamlaste poolt töörahva saadikute nõukogudega
-Miilitsa asemel Punakaart
-Eesti rahvusväeosade asemel Punaarmee üksused
-Kujunes enamlaste diktatuur, poliitilised vastased vangistati ja nende tegevust piirati -
Majandusreformid
-Pankade ja muude tööstusettevõtete ning äride riigistamine
-Elamute natsionaliseerimine
-Maa kuulutati riigi omandiks
-Mõisnike maad konfiskeeriti
-Mõisatest moodustati suurmajandeid -
Maanõukogu 15. novembri otsus
Toompeal toimunud Maanõukogu koosolekul öeldi:
1- Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asustav Kogu
2-Kuni Eesti Asustava Kogu kokkutulemiseni on kõrgema võimu kandja Maanõukogu
3- Eestis kehtivad ainult maanõukogu kinnitatud seadused -
Delegatsioon Lääne-Euroopas
Et saada selgust teiste riikide suhtumises Eesti iseseisvusesse saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon diplomaatidega sidemeid looma. Riigisiseselt oli iseseisvusel samuti palju toetajaid enamlastega rahulolematuse tõttu. -
Saksa pealetung
Punased löödi sakslaste poolt Eestist välja, suuremates linnades õnnestus rahvuslastel enne sakslaste saabumist võimu haarata. -
Päästekomitee loomine
Loodi iseseisvuse väljakuulutamiseks, liikmeteks: K. Päts, Jüri Vilms ja Konstatin Konik. -
Iseseisvusmanifesti heakskiitmine
Manifesti kirjutavad Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson, vanematekogu kiidab heaks -
Iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus
Manifesti loeb Pärnus Endla teatrist Hugo Kuusner, 24. loetakse Viljandis Ugala teatris -
Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse moodustamine
Peale päevaseid konflikte rahvuslaste ja enamlaste vahel moodustati Eesti panga hoones EVAV. Peaministriks sai seega Päts ja tema asetäitjaks Vilms. -
Pidupäev ja sakslaste sissetung
Peale päeval kestund pidutsemist ja Pätsi pidulikku manifesti ettelugemist Reaalkooli trepilt marsivad linna saksa üksused -
Saksamaa kehtestab reeglid
-Tahetakse baltisakslaste abiga luua Balti hertsogiriik kuid ei jõuta selleni
-Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevust ei sallita, poliitilise tegevuse piiramine
-tsensuur
-eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega
-asjaajamiskeeleks saksa keel -
Esimene legaalne Ajutise Valitsuse koosolek, Kaitseliit
Kaitseliit loodi Ernst Põdderi ja Johan Pitka eestvedamisel. Rahvuslased hakkasid okupatsioonivõime alistama -
Compiegne`i vaherahu
Saksamaal toimunud revolutsioon viis keisri kukutamiseni, allkirjastati vaherahu, I maailmasõja lõpppdi tähendama saksa okupatsiooni lõppu Eestis -
Vabadussõda algab
Punaarmee ründab Narvat, päev hiljem sai Punaarmee Narvasse marssida. -
Eesti Töörahva Kommuun
Jaan Alveti juhtimisel tegutsenud "iseseisev" riik, mida tunnustasid vaid venemaa ja Kommuuni nõukogu. Jätkati enamlaste poliitikat ja pankade ning suurettevõtete natsionaliseerimist -
Punaarmee edasitung jätkub
Vallutatakse ka Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu.
Eestlaste vähese edukuse põhjusteks on vastaste suur ülekaal ja rahva meeleolu - nõrk kaitseliit, rahvusväeosad saatis saksa okupatsioon laiali, sõjamoona nappus, sõjatüdimus. -
Vabatahtlike üksuste loomine
Kui varem oli riigil raskusi rahvaväe loomisega sest mobilisatsiooni ignoreeriti siis nüüd hakati looma vabatahtlike üksuseid - Kalevlaste Malev, Kuperjaanovipartisanid, Skautpataljon, suur rõhk oli koolipoistel. Suurenes rahvuslaste toetus -
Rahvaväe vastupealetung
Johann Laidonerist sai sõjaväe ülemjuhataja- muutis sõjategevuse sihiliseks. Vastupealetungi põhijõuks olid soomusrongid- vabastati Tartu. Meredessandiga vabastati Narva. -
Valga raudteesõlme vabastamine
peale Pajun lahingut vabastati väga oluline raudteesõlm Valga, samal päeval vabastati ka Võru. -
Pihkva vallutamine
Samal ajal tegi vastutungi Kagu eestisse rahvavägi, mis sai täiendust punaarmeelastest eestlaste näol ning tänu sellele vallutati ka Pihkva -
Vene valgete põhjakorpus tungib Narva
Narva kaudu jõutakse Petrogradi kaitseliinideni välja. -
Võnnu lahing
Saksa ja Eesti väed pidid jälitama itta taanduvaid enamlasi, kuid nende omavahelised pinged (tingituna enamlaste riigipöördest lätis ja ulmanise valitsuse kukutamisest) tekitasid kokkupõrkeid, ja antandi kehtestatud vaherahu ajal valmistuti sõjaks. 23. juunil said taganesid saksa väeosad ja eestlased saidnVõnnu linna -
Vaherahu ja Riia vallutamine
Eestlased võtsid sihikule Riia ja kaitseliin murtigi läbi, 3. juulil kirjutati alla vaherahu antandi esindajate käsul- võimule tuli taas Ulmanis, Landeswehr (baltisakslaste sõjarühmitus) saadeti enamlaste vastu ja Saksa väeosad saadeti Lätist minema. -
Rahuläbirääkimised
Venemaa ettepanekul toimusid pihkvas rahuläbirääkimised, ent tulutult -
Heitlused Narva pärast
Detsember 1919. Punaarmee üritas Narva kaitseliinist läbi murda, kuid peale pikki lahinguid jäi see üritus siiski asjatuks. -
Tartu rahukonverents ja Vabadussõja lõpp
Jaan Poska juhitud Eesti delegatsioon nõudis vaherahu sõlmimist, iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist. Kui punaarmee rünnak Narva all ebaõnnestus olid enamlased sunnitud leppima meie tingimustegan ja 03.02.1920 hakkas kehtima vaherahu ja Vabadussõda lõppes. -
Tartu rahuleping
Peale 3. veebruari vaherahu kinnitamist jätkusid läbirääkimised mitmete järeleandmistega enamlaste poolel ning allkirjastati lõplik Tartu rahuleping.
-Eesti riigipiir
-Saadeti laiali kommunistlikud Eesti väeosad
-Eestlased said venemaalt koju tulla
-Vabanesime vene välisvõlgade tasumisest
-15 miljonit kuldrubla
-Venemaa tunnistas Eesti Vabariigi iseseisvust