-
Anton Hansen Tammsaare (1878–1940)
1907 Raha-auk
1913 Vanad ja noored
1907 Uurimisel
1908 Pikad sammud
1909 Noored hinged
1910 Üle piiri
1915 Poiss ja liblik
1917 Varjundid
1917 Kärbes
1921 Juudit
1922 Kõrboja peremees
1923 Pöialpoiss
1926–33 Tõde ja õigus I–V
1934 Elu ja armastus
1935 Ma armastasin sakslast
1936 Kuningal on külm
1939 Põrgupõhja uus Vanapagan -
Marie Under (1883–1980)
Ants Oras, Marie Under (1963)
Marie Underi eluraamat I–II (koost. Artur
Adson, 1974) 1917 Sonetid
1918 Eelõitseng
1918 Sinine puri
1920 Verivalla
1923 Päriosa
1927 Hääl varjust
1928 Rõõm ühest ilusast päevast 1929 Õnnevarjutus
1930 Lageda taeva all
1935 Kivi südamelt
1942 Mureliku suuga
1954 Sädemed tuhas
1963 Ääremail
*
1958 Kogutud luuletused 2006
Lauluga ristitud 2007 Luule -
1886-1971 Karl Rumor (Ast)
1919 Tuled sügis-öös
1929 Kui Saara naerab
1960 Krutsifiks -
-
Henrik Visnapuu (1890–1951)
Pedro Krusten, Kaugelviibija käekõrval (1957)
Harald Peep, Henrik Visnapuu (1989) 1917 Amores
1918 Jumalaga, Ene!
1920 Talihari
1920 Hõbedased kuljused
1920 Käoorvik
1925 Ränikivi
1927 Maarjamaa laulud
1927 Jehoova surm
1927 Parsilai
1929 Puuslikud
1931 Tuulesõel
1932 Päike ja jõgi
1937 Saatana vari
1938 Põhjavalgus
1942 Tuule-ema
1946 Esivanemate hauad
1947 Ad astra
1947 Periheel. Ingi raamat
1948 Mare Balticum
1950 Linnutee. Rännuraamat
1993 Mu ahastus ja armastus -
Johannes Barbarus (1890-1970)
-
-
August Gailit (1891 (u.k.j.) – 1960)
Gailiti kohta:
August Gailit 1891–1960 (1961)
Jaanus Vaiksoo, Gailit ja Nipernaadi (1995) 1910 Kui päike läheb looja
1917 Saatana karusell
1918 Muinasmaa
1919 Rändavad rüütlid
1919 August Gailiti surm
1919 Klounid ja faunid
1924 Purpurne surm
1924 Idioot
1926 Vastu hommikut
1927 Ristisõitjad
1928 Toomas Nipernaadi
1935 Isade maa
1938 Karge meri
1941 Ekke Moor
1945 Leegitsev süda
1949 Viimne romantik
1951 Üle rahutu vee
1951–59 Kas mäletad, mu arm? I–III -
Johannes Semper (1892-1970)
-
1899-1948 Juhan Jaik
1924–33 Võrumaa jutud I–II
1928 Kaamelid pasunapuhujatega -
-
Juhan Sütiste (1899-1945)
-
-
Period: to
Heiti Talvik (1904–1947)
-
Period: to
Betti Alver (1906–1989)
-
Period: to
Uku Masing (1909–1985)
-
Period: to
Bernard Kangro (1910–1994)
-
Period: to
Karl Ristikivi (1912–1977)
-
Period: to
Debora Vaarandi (1916–2007)
-
"Sonetid" Marie Under
-
"Amores" Henrik Visnapuu
-
1917 – revolutsioonid
-
Siuru (1917–1920)
Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus) Siuru kohta:
Artur Adson, Siuru-raamat (1949, 2. tr 2007).
Nigol Andresen, “Siuru”. Murranguaegade kirjanduslikust liikumisest. Looming 1973, nr 7.
Tiit Hennoste, Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped
modernismi poole I (2016). Looming 2017, nr 9 – nn Siuru erinumber http://www2.kirmus.ee/erni/ -
Siuru I–III (1917–1919)
• Marie Under – Sonetid (1917), Sinine puri (1918)
• Henrik Visnapuu – Amores (1917), Jumalaga, Ene! (1918)
• Friedebert Tuglas – Saatus (1917)
• August Gailit – Saatana karusell (1917), Klounid ja faunid (1919)
• Johannes Semper – Pierrot (1917) -
Period: to
(u 1917–25) UUSROMANTILINE ja/või EKSPRESSIONISTLIK JA FUTURISTLIK PROOSA
Tuglas, Gailit, Hiir, Kivikas jt -
Period: to
1917–28
• Retseptsioonipildis domineerib luule, eriti perioodi alguses.
• Uusromantika ja modernistlikud katsetused on tähtsal kohal nii luules kui proosas, eriti perioodi alguses.
• Otsinguterohke ja dünaamiline periood. -
Period: to
1917–1928 (Siurust „Toomas Nipernaadini”)
-
1918 – Eesti iseseisvumine
-
Period: to
1918–1920 Vabadussõda
-
1918 Manifest kõigile Eestimaa rahvastele
Manifest kõigile Eestimaa rahvastele ehk Eesti iseseisvuse manifest on dokument, mille alusel loodi 1918. aasta veebruaris Eesti Vabariik. Manifestiga kuulutati Eesti esmakordselt ajaloos ametlikult iseseisvaks riigiks. Manifesti tekst koostati ja kinnitati Eesti Maapäeva Vanematenõukogu poolt 21. veebruaril. -
1919 "Nõiasõrmus" Aleksander Tassa
-
Eesti kirjanike I kongress
- septembril 1919
-
"Hõbedased kuljused" Henrik Visnapuu
-
KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA
Kõrgkirjanduslik uusromantika – peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini 2. Sotsiaalekspressionism – Under, Visnapuu, Barbarus jpt (eriti 1920. aastate loomingus) – stiil jääb 1920ndatel lühikeseks, aga selle jäljed jäävad tugevalt näha ka Kõrgkirjanduslik uusromantika – Tuglas, Tassa, Gailit, Rumor jt. Proovitakse teatava üldkoodina välismaastiili eesti keelde üle tuua, peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini. -
Period: to
1920. aastate I pool: SÜMBOLISTLIK & EKSPRESSIONISTLIK DRAAMA ja TEATER
-
Period: to
Kalju Lepik (1920–1999)
-
Period: to
1920. ja 1930. aastate vahetus – majanduskriis
-
"Juudit" Anton Hansen Tammsaare
-
Tarapita (1921–1922)
Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Pilt: Barbarus, Tuglas, Alle Kivikas, Semper, Under, Adson
Toomas Haug, “Tarapita” ja tarapitalased. Keel
ja Kirjandus 1983, nr 1–2 (= rmt: Klassikute
lahkumine (2010)). -
1921 "Juudit" Anton Hansen Tammsaare
-
1921 Peet Aren, Tallinna tänav (Aida tänav)
-
u 1921 (1918?) jj nn UUSREALISM
Luts, Tammsaare, Metsanurk, Kivikas jt -
Period: to
Ilmar Laaban (1921–2000)
-
"Kõrboja peremees" Anton Hansen Tammsaare
-
1922 Eesti Kirjanikkude Liit
esimene esimees Tuglas -
1922 "Kõrboja peremees" Anton Hansen Tammsaare
-
Period: to
Juhan Smuul (1922–1971)
-
1923 Looming
peatoimetajad aastatel 1923–40 Tuglas, Kärner ja Semper -
1924 – kommunistide riigipöördekatse
-
1924–33 Võrumaa jutud I–II
Eduard Viiralt, illustratsioon „Võrumaa juttudele” (1924) -
1925 Kultuurkapitali seadus
-
Period: to
1920. aastate II pool ja 1930. aastad: REALISTLIKU DRAAMA ja RAHVALIKU KOMÖÖDIA ESILETÕUS
-
Period: to
1926–1933 "Tõde ja õigus I–V" Anton Hansen Tammsaare
-
"Hääl varjust" Marie Under
-
1927 "Tuulearmuke" Betti Alver
-
1927 algavad Looduse romaanivõistlused
-
u 1927 jj NATURALISM (agulirealism)
Jakobson jt -
"Rõõm ühest ilusast päevast" Marie Under
-
1928 "Toomas Nipernaadi" August Gailit
Toomas Nipernaadi. Tartu, Loodus, 1928, lk 423 Toomas Nipernaadi. Tartu, Noor-Eesti,
1935, lk 446: Kevade tulles kaob ta minu ja sõprade juurest ning siis ei maksagi teda otsida.
– Seepärast ütlesin ma kohe, lausus Jaanus Roog, – sa pole õige tööline. -
1929 "Mikumärdi" Hugo Raudsepp
-
"Õnnevarjutus" Marie Under
-
Kirjanduslik Orbiit (1929–1931)
Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kivikas, Daniel Palgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt -
Period: to
1929–40
• Retseptsioonipildis domineerib proosa.
• Proosas domineerib realism ja luules uusromantika.
• Staatilisus süveneb ja klassikalisus suureneb. -
Period: to
1929–1940 („Õnnevarjutusest” okupatsioonini)
-
1930-1932 Eduard Wiiralt (1892-1954), Põrgu
"Põrgu" on E. Wiiralti vasegravüür, mis valmis 1932. aastal.
Wiiralt on sellel "halastamatu rafineerituse ja teda huvitanud vanade meistrite tehnilise täpsusega välja graveerinud inimloomuse kõige tumedamad küljed, pained ja sotsiaalse rõhumise põrgulikkuse".
"Põrgu" jaoks hakkas Wiiralt visandeid tegema 1930. aastate algul. Enamasti valmisid need Pariisi kohvikus Le Dôme või Le Coupole.
2024. aastal müüdi Allee galeriis Eesti kunsti oksjonil "Põrgu" 63000 €, mis on Eesti graafika hinnarekord. -
1931 "Lugu valgest varesest" Betti Alver
-
1932 "Vedelvorst" Hugo Raudsepp
-
1934 "Palavik" Heiti Talvik
-
1934 – Konstantin Pätsi võimuhaaramine
-
1934 jj AJALOOLISE PROOSA LAINE
Metsanurk, Hindrey, Kippel jt -
PSÜHHOLOOGILINE REALISM (Tammsaare, Semper, Anvelt, Morn jt)
Psühholoogiline realism - Sündmused toimuvad toimuvad konkreetses ajaloolises situatsioonis,kuid alati viidatakse sündmuste tagamaadele, põhjustele,tagajärgedele. Süvapsühholoogiline realism-Eesmärk on jäädvustada enda pooli läbielatud lähiminevik. (Kirjandus voolud) Psühholoogiline realism – Tammsaare, Semper, Anvelt, Morn jt 5. Ajaloolise proosa laine (1934) – Metsanurk, Hindrey, Kippel jt -
"Ma armastasin sakslast" Anton Hansen Tammsaare
-
1935 "Neemed Vihmade lahte" Uku Masing
-
1935 "Sonetid" Bernard Kangro
-
1935 Raamatuaasta
-
1935 "Ma armastasin sakslast" Anton Hansen Tammsaare
-
1936 "Tolm ja tuli" Betti Alver
-
1937 "Kohtupäev" Heiti Talvik
-
1937–40 Varamu
peatoimetaja Visnapuu -
1937 Andrus Johani (1906-1941) Pariisi vaade Seine´i sillaga.
-
1938 "Karge meri" August Gailit
-
Arbujad (antoloogia „Arbujad” (1938), koostaja Ants Oras)
Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud Antoloogia ehk valimik on valitud tekstide kogu, mis on koostajate poolt koondatud kui teatavat valdkonda esindav parim valim.
Antoloogiad võivad esindada näiteks mingi maa kirjandust (nt. luulet, novelle, vm.), või ka mingi teadusharu parimate tekstide valimit. -
1938 "Tuli ja raud" Karl Ristikivi
-
"Põrgupõhja uus Vanapagan" Anton Hansen Tammsaare
-
1939 – Nõukogude sõjaväebaaside rajamine
-
1939 "Põrgupõhja uus Vanapagan" Anton Hansen Tammsaare
-
1940 Nõukogude okupatsioon
-
1940 Glavlit
-
1940 Sirp ja Vasar
-
1940 – Nõukogude okupatsioon
-
Period: to
1940–1944 (okupatsioonist okupatsioonini)
-
Period: to
1940–44
• Kirjandus peab kohanema okupatsiooniaegade nõuetega.
• Raamatuturg muutub väiksemaks.
• Esteetilises mõttes jätkuvad 1930. aastate tendentsid. -
Period: to
1940–1941 (–1944) Nõukogude Eesti kirjandus
- Nõukogude võim alustab oma reeglite kehtestamist, kuid sõja alguse tõttu jäävad mitmed ettevõtmised pooleli.
- Tekib esialgne arusaam sotsialistlikust realismist.
-
1941 küüditamine
-
1941 "Ekke Moor" August Gailit
-
1941 Saksa okupatsioon
-
"Mureliku suuga" Marie Under
-
1942–43 Ammukaar
-
Period: to
1942–43 Ammukaar
-
1943–44 Sõjasarv
-
Period: to
1943–44 Sõjasarv
-
1944 Nõukogude okupatsioon
-
Period: to
1944–1955 Nõukogude Eesti kirjandus
- Stalinlike repressioonide kõrgaeg.
- Avalikus kirjanduses osalejad peavad eriti kohusetruult jälgima sotsialistliku realismi reegleid.
-
Period: to
1944-1956 Pagulaskirjandus
• Peatse kodumaale tagasipöördumise lootus.
• Looming on tugeva rahvusliku sõnumiga ja tihti ravitakse selle abil hingetraumasid.
• Valitseb 1930. aastatest päritud esteetika, kuid algab ka „hiiliv“ modernism. -
1945 "Leegitsev süda" August Gailit
-
1946 "Ankruketi lõpp on laulu algus" Ilmar Laaban
-
1946 "Elu tsitadellis" August Jakobson
-
1946 "Nägu koduaknas" Kalju Lepik
-
1946 ÜK(b)P KK otsus Ajakirjadest „Zvezda“ ja „Leningrad“
-
1948 (49) "Valgus Koordis" Hans Leberecht
-
1948 romaanivõistluse skandaal
-
1949 küüditamine
-
1950 Tulimuld
-
1950 EK(b)P KK VIII pleenum
-
1950 "Tulimuld" Bernard Kangro
-
1951 "Eesti Kirjanike Kooperatiiv" Bernard Kangro
-
1951 Eesti Kirjanike Kooperatiiv
-
Period: to
1951-1966 "Tuuline rand I-IV" Aadu Hint
-
1952 "Ristideta hauad" Arved Viirlaid
-
1953 "Hingede öö" Karl Ristikivi
-
1953 Stalini surm
-
1956 NLKP XX kongress
-
1956 "Maa ja rahvas" Rudolf Sirge
-
1957 Mana
-
1957 "Rroosi Selaviste" Ilmar Laaban
-
1957 "Janu" Valev Uibopuu
-
Period: to
1957-1971 Pagulaskirjandus
• Lootus kodumaale tagasi pöörduda väheneb.
• Rahvuslikkuse kõrval leiab ka paguluse enesekriitikat.
• Modernismi mõju mõnevõrra suureneb. -
1958 "Jäälätted" Bernard Kangro
-
1959 "Jäine raamat" Juhan Smuul
-
1959 "Unistaja aknal" Debora Vaarandi
-
1959 "Juhansoni reisid" Ilmar Talve
-
1960 "Ohvrilaev" Gert Helbemäe
-
1961 "Põlev lipp" Karl Ristikivi
-
1964 "September" Bernard Kangro
-
1965 "Kollased nõmmed" Kalju Lepik
-
1965 "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" Juhan Smuul
-
1966 "Tähetund" Betti Alver
-
1968 "Muhu monoloogid" Juhan Smuul
-
1972 "Inimese teekond" Karl Ristikivi
-
Period: to
1972-1990 Pagulaskirjandus
• Poliitiline pessimism suureneb ja taandub taas.
• Pagulaskirjandus hakkab arvuliselt kahanema. -
1976 "Rooma päevik" Karl Ristikivi
-
1977 "Tuule valgel" Debora Vaarandi
-
1986 "Korallid Emajões" Betti Alver
-
1988 "Maapagu" Ilmar Talve
-
Period: to
2000–2005 "Luule I–VI" Uku Masing