-
I MS algus
Antant vs Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa -
Sakslased vallutavad Poola ja Leedu
-
Veebruarirevolutsioon
Petrogradis läheb võim mässajatele, kellest on suur osa sõjaväelasi. -
Revolutsioon jõuab Eestisse
Paksust Margaretast ja Toompea vanlgast põgenevad vangid ja need pannakse põlema -
Tsaar loobub troonist
Võim läheb ajutisele valitsusele, kellele vastukaaluks tekib Petrogradi Nõukogu, kellel on rohkem reaalset jõudu -- kaksikvõimu ajajärk. Ajutine valitsus määrab Jaan Poska kubermangu kommissaariks -
Eestlaste meeleavaldus Petrogradis
Soovivad end ajutisele valitsusele näidata. Orkestrid ja laulukoorid. Soovitakse autonoomiat ja see ka saavutatakse. -- Maanõukogu -
Maanõukogu tuleb kokku
Maapäevade vahelisel ajal tegutseb Maanõukogu vanematekogu. -
Enamlik oktoobripööre Petrogradis
- oktoobril Eestis. Võimu haaramiseks moodustati Sõja-Revolutsioonikommitee Kingisepa juhtimisel, sunniti Poska võimu üle andma.
-
Period: to
Punaste võimu periood
Omavalitsused asendati nõukogudega. Miilitsa asemel Punakaart. Kodanikuvabaduse piiramine. Maa ja suuromandi natsionaliseerimine. -- nende populaarsus väheneb. Õigused olid ainult bolševikel ja eriti kannatasid baltisakslased, kes kuulutati lindpriideks. -
Maanõukogu kogunemine Toompeal
Ei tunnista riigipööret. Ütlevad lahti Petrogradi võimust. Bolševikud ründavad -- põranda alla -
Luuakse Päästekomitee
Liikmed Päts, Vilms ja Konik. Tahetakse välja kuulutada Eesti iseseisvus. -
Period: to
Kodusõda Venemaal
Valged vs Punased -
Saksa väed lähevad pealetungile
Jõuavad Tallinnasse, bolševikel pole jüudu, et vastu astuda. -
Iseseisvusmanifesti esimene ettelugemine
Endla teatris -
Moodustati ajutine valitsus
President Päts -
Period: to
Saksa okupatsioon
Lõpeb I MS kaotusega. Nende poliitika: Ei tunnista EV iseseisvust. Rahvusväeosad saadeti laiali. Poliitiline tegevus keelustati, eesti poliitikud vangistati. Tsensuur. Kohapealne võim baltisakslastel. Asjaajamiskeel saksa keel. Põllumajandussaaduste konfiskeerimine Saksa sõjaväe jaoks. Taheti luua Balti Hertsogiriiki -
Eesti ajutine valitsus võtab võimu üle
Compiegne'i vaherahu Antanti ja Saksamaa vahel. -
NSVL võtab oma alad tagasi
Esimene lahing, mille saksa väed tagasi löövad. -
Period: to
Vabadussõda
Alguses esitab Venemaa seda kui kodusõda, kus sõdivad valged ja punased eestlased. -
NSVL vallutab Narva
-
Period: to
ENSV Narvas
Eesti Töörahva Komuun eesotsas Anveltiga. Kommuunipoliitika - maa, mõisad ja tööstusettevõtted natsionaliseeritakse, aga rahvale ei anta midagi. Kirikud muudetakse rahvamajadeks ja kirikuõpetajad vahistatakse. -- Punane terror -
Võru, Petseri ja Pihkva
Pihkvad tehakse koostööd vene valgetega -
Period: to
Eesti rahvaväe pealetungi algus
Eesti territooriumi vabastamine - 1) Kehra lahing -
Tapa vabastamine
-
Tartu vabastamine
Tuli venelastele ootamatult -
Utria dessant laevadega --> vabastati Narva
Kindlustatakse Narva linn -
Paju lahing --> vabastatakse Valga
Kõige verisem lahing, punased on tugevad -
Eesti territoorium vaba
-
Punaarmee uus pealetung Kagu-Eestist (märtsis)
Ebaõnnestusid -
Asutava Kogu valimised (aprill)
Oli vaja kähku teha, sest kogu Eesti territoorium oli vaba. -
Asutava Kogu istung Estonias
Loetakse ka Riigikogu algusaastaks. Valimiste tulemused: 1) Sotsid 2) Tööerakond 3) Rahvaerakond 4) Maaliit (Päts). Valitsusjuht Otto Standman, tööerakondlane. Pandi paika põhiseadus ja maaseadus - kõik, kes lähevad Vabadussõtta, saavad pärast maad. -
Period: to
Mai-juuni suurpealetung
1) Narvast Petrogradi 2) Pihkvast 3) Lõuna-Eestist Põhja-Lätti. Eestlastega liitub Vene Loodearmee ja Antante. Pealetungid olid väga edukad -
Period: to
Võnnu lahing
Eestlased vallutasid Võnnu, jätkus pealetung kuni Riiani. Tänapäeval võidupüha. -
Period: to
Landeswehri sõda
Baltisakslaste maakaitsevägi vs eestlased. Landeswehr korraldas Lätis riigipöörde ja Ulmanis kukutati, eestlased tulid appi. -
Landeswehri ja eestlaste rahu
-
NSVL alustab rahuläbirääkimisi
Toimub kohtumine Pihkvas, aga Antante ei luba Eestil alla kirjutada. (sept) -
Antante'i pealetung Petrogradile
Lüüakse tagasi (okt) -
Period: to
Tartu rahuläbirääkimised
Eesti delegatsiooni juht - Jaan Poska. Detsembris toimusid piiriläbirääkimised. Kuna 1919 toimus ka vene valgete maksimaalne edasitung, oldi eestlaste nõuetega nõus. -
Piirilepe NSVLiga
Sõjategevus lõppes. -
Tartu rahu
Majandusküsimused: tsaari Venemaa võlad Eestile ei kehti. Eesti sai 15 mln kuldrubla Vene riigipangast. Venemaa ütles igaveseks lahti suverääniõigustest Eesti alale. Vabadussõda on lõppenud!