Eesti iseseisvumine - Herman Seire

Saksamaa kuulutab sõja Venemaale

Aug 1, 1914

Pinged Euroopas olid juba mõnda aega kasvanud tänu liitlassuhetele, militarismile ja Franz Ferdinandi atentaatile. Saksamaa samm käivitas ahelreaktsiooni, mis viis suure osa Euroopast laastavasse sõtta.

Eestis algab mobilisatsioon

Period: Aug 1, 1914 to Dec 31, 1914

Tuhandeid eestlasi saadetakse esimese maailmasõja rindele Venemaa eest võitlema.

I Maailmasõda

Period: Aug 1, 1914 to Nov 28, 1918

I MS algus kuni Vabadussõja algus

Austria-Ungari kuulutab sõja Venemaale

Aug 6, 1914

Saksa väed jõuavad Daugavasse (Riia lähedale)

Sep 1, 1915

Saksa väed jõuavad Läti aladel Daugava jõe äärde, mis on vaid umbes 150 km Eesti piirist. See suurendab ärevust Eesti elanike seas. Paljud pered põgenevad Tallinna ja mujale.

Esimeste eestlastest üksuste moodustamise idee

Oct 1, 1915

Eestlased Vene armees ja rahvuslikud juhid (nagu Jaan Tõnisson ja Jaan Poska) hakkavad aktiivselt nõudma eestlastest koosnevate rahvusväeosade loomist. Kuigi Venemaa tsentraalvõimud on algul tõrksad, pannakse alused hilisematele Eesti rahvusväeosadele.

Eesti rahvuslike organisatsioonide tugevnemine

Aug 1, 1916

Seoses Venemaa valitsuse nõrgenemisega ja rindeseisu stabiliseerumisega muutuvad eestlaste rahvuslikud seltsid aktiivsemaks. Tartus ja Tallinnas arutatakse võimalust Eesti haldusliku iseseisvuse suunas liikuda. Ajalehtedes ilmuvad artiklid rahvuslikust enesemääramisõigusest.

Nikolai II võtab isiklikult Vene armee juhtimise üle

Dec 1, 1916

Keiser Nikolai II asub isiklikult Vene relvajõudude etteotsa. See toob kaasa veelgi suurema võõrandumise rahva seas, kuna tsaar jääb pealinnast (Petrogradist) eemale ning ei suuda takistada valitsuskriisi ega majanduse kokkuvarisemist.

Veebruarirevolutsioon Venemaal

Feb 27, 1917

Petrogradis kukutatakse keiser Nikolai II. Venemaal moodustatakse Ajutine Valitsus. Eestis algab poliitiline elavnemine: taastatakse ajalehed, tekivad uued erakonnad, arutletakse autonoomia üle. Eestlased nõuavad oma rahvuslikku haldusüksust. Veebruarirevolutsionäärid viisid ellu demokraatlikke ja liberaliseerivaid reforme, sealhulgas tsensuuri kaotamine, kodanike õiguste laiendamine ja autonoomiate võimaldamine rahvastele.

Vene tsaar loobub troonist

Mar 3, 1917

Venemaal hakkab valitsema ajutine valitsus (riigiduuma) ning võimu üle tehaste omab Petrogradi nõukogu. Algab keskvõimu periood

Eestlaste demonstratsioon Petrogradis

Mar 26, 1917

Eesti sõjaväeosad, hulk muusikakoore ja palju eestlasi läks sinimustvalgete lippudega Petrogradi tänavatele Eestile autonoomiat nõudma.

Eesti ühendatakse üheks kubermanguks

Mar 30, 1917

Venemaa Ajutine Valitsus ühendab Eestimaa ja Eesti alad Liivimaa kubermangust ühtseks autonoomseks haldusüksuseks. See on esimene kord, kui Eesti piirid kujundatakse rahvuslikul alusel. Moodustatakse Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev).

Eestlaste esimene esinduskogu

Jun 28, 1917

Toimuvad valimised Eesti Maapäeval, mis muutub rahva esindusorganiks. Rahvavõimu esindus tekib esmakordselt eesti rahva poolt valitud kujul. Esimene esinduskogu viis ellu rahvuslikku enesemääramise poliitikat, taotledes Eesti autonoomiat ja hiljem kuulutades end kõrgeimaks võimuks Eestis.

Oktoobrirevolutsioon Venemaal

Oct 25, 1917

Venemaal kukutavad bolševikud Ajutise Valitsuse ja haaravad riigivõimu. Tallinnas ja mujal Eestis toimuvad samuti bolševike poolt juhitud riigipöörded. Eesti aladel hakkab kehtima Nõukogude võim, mis ei tunnusta Eesti autonoomiat. Bolševikud viisid ellu radikaalse sotsialistliku poliitika, mis hõlmas maa, tehaste ja võimu andmist töölistele ja talupoegadele ning Nõukogude võimu kehtestamist.

Eestimaa nõukogude täitevkomitee sai kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks

Oct 27, 1917

Viktor kingissepp võttis enamlasena kubermangukomisaarilt Jaan Poskalt võimu üle. Estimaa Nõukogude Täitevkomitee eesotsas seisis Jaan Anvelt ning see viis ellu bolševike poliitikat Eestis, kehtestades Nõukogude võimu, natsionaliseerides maa ja ettevõtted ning surudes maha vastupanu ja kodanlikud institutsioonid.

Maanõukogu koguneb, kuid see aetakse laiali

Nov 15, 1917

Maanõukogu otsustab, et tulevase riigikorra määrab Asutav Kogu ning kuni Asutava Koguni on võim Maanõukogul. Kommunistid ajavad Maanõukogu laiali ning see muutus põrandaaluseks tegevuseks.

Luuakse Päästekomitee

Feb 19, 1918

Päästekomitee eesmärgiks on töötada erakorralistel aegadel, kuid peamiselt välja kuulutada iseseisvus. Sinna kuulusid Päts, Vilms ja Konik.

Eesti iseseisvuse väljakuulutamine

Feb 24, 1918

Eesti Maapäeva Vanematekogu poolt moodustatud Päästekomitee kuulutab Pärnus Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Manifest levib järgmistel päevadel teistesse linnadesse. Eesti Vabariik kuulutatakse välja vahetult enne Saksa okupatsiooni.

Saksa okupatsioon Eestis algab

Feb 25, 1918

Saksa väed hõivavad Tallinna ja suure osa Eestist. Iseseisvuse väljakuulutamine ei leia esialgu rahvusvahelist ega Saksa poole tunnustust. Eesti aladel kehtib Saksa sõjaline okupatsioon kuni novembrini 1918. Saksamaa kehtestas Eestis sõjalise võimukorra, ei tunnustanud Eesti iseseisvust ning allutas halduse oma kindralkubermangule, piirates kohalike omavalitsuste ja rahvuslike organisatsioonide tegevust.

Bresti rahu

Mar 3, 1918

Rahu Venemaa ja Saksamaa vahel. Saksa pealetung lõpeb.

Esimene maailmasõda lõpeb, Saksamaa alistub

Nov 11, 1918

Sõda lõpeb, Saksamaa alistub. Saksa okupatsiooniväed hakkavad lahkuma ka Eestist. Eesti rahvuslikud jõud võtavad võimu üle. Enne Saksamaa alistumist oli väga lühikeseks ajaks välja kuulutatud Eesti aladel Balti hertsogriik.

Otsustatakse oma vabadust rünnaku korral kaitsta - vabadussõda algab

Nov 28, 1918

Eestlased otsustavad iseseisvust kaitsta - luuakse rahvavägi.

Vabadussõda

Period: Nov 28, 1918 to Feb 2, 1920

Venemaa vägi marsib Narva

Nov 29, 1918

Venemaa alustas pealetungi Eesti vastu, ületades Narva jõe 28.11.1918. Algab Eesti Vabadussõda. Eestit kaitsevad äsja formeeritud rahvusväeosad, vabatahtlikud.

Soome saadab Eestile relvaabi

Dec 23, 1918

Soome saadab Eestile sõjavarustust. See toetus on oluline, kuna Eesti sõjaväel on relvi ja varustust vähe. Samuti saabuvad vabatahtlikud Soomest.

Rahvaväe vastupealetung

Jan 7, 1919

Soomusrongide abiga vabastati koos Kuperjanovi partisanidega Tartu ja Utrias maandunud meredessant tõrjus enamlased Narvast välja.

Kogu Eesti ala vabastatud, Asutava kogu valimised

Feb 4, 1919

Suudeti kogu Eesti ala vabastada, peeti asutava kogu valimised ja kehtestati maaseadus - kes läheb sõtta, saab maad. Asutav Kogu viis ellu Eesti Vabariigi rajamise aluspõhimõtted, sealhulgas kuulutas välja vabariigi, võttis vastu põhiseaduse ning algatas maareformi, millega jagati mõisamaad talurahvale.

Landeswehr kukutab Lätis Ulmanise valitsuse

Apr 16, 1919

Saksa Landeswehr ja Rauddiviis korraldavad riigipöörde Riias, kukutades Karlis Ulmanise valitsuse. Seda uut valitsust juhib saksameelne Andrievs Niedra.

Mai-Juuni suurpealetung

Period: May 1, 1919 to Jun 30, 1919

Narva ja Pihkva aladelt minnakse pealtungile Venemaale. See oli võimalik, sest osa Punaarmeesse mobiliseeritud eestlasi tulid rahvaväe poolele.

Võnnu lahing

Jun 23, 1919

Eesti väed alistavad Saksa Landeswehri ja Rauddiviisi Võnnu all. See on suur võit ja seda tähistatakse hiljem ka kui Võidupüha. Landeswehr taandub.

Landeswehr surutakse Riia alla - Antandi nõudel kirjutati rahu

Jul 3, 1919

Eesti väed suruvad Landeswehri ja sakslaste jõud tagasi kuni Riiani, päästes Läti iseseisvuse. Antandi surve sunnib rahu sõlmima. Ulmanise valitsus naaseb.

Valge Venemaa kukub, Eesti on jälle silmitsi punaarmeega

Nov 11, 1919

Kindral Judenitši juhitud Loodearmee üritab vallutada Petrogradi, kuid Punaarmee suudab nad purustada. Eesti lõpetab toetuse Loodearmeele ja keskendub rahulepingule.

Vabadussõjas kuulutatakse välja relvarahu

Dec 31, 1919

Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa kuulutavad välja relvarahu. Rindel jääb kehtima vaikus. Eesti on säilitanud iseseisvuse ja kontrollib oma piire.

Tartu rahuleping

Feb 2, 1920

Eestile määrati kindlaks riigipiir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa kinnitas, et "tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust".