-
Eesti ajakirjanik, koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte.
-
-
-
Oli eesti luuletaja ja proosakirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar.
Kokku kirjutas ta 4 näidendit, 86 proosateost ja üle 300 luuletuse. Tema kuulsaimate luuletuste hulka kuuluvad "Mu isamaa on minu arm", "Kodu" ja "Sind surmani". Koidula kirjutatud näidenditest võib tuntuimaks pidada 1872. aastal ilmunud "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". -
Oli eesti helilooja. Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaks.
-
Eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Oluline rahvusliku liikumise tegelane. Ta andis välja esimest eestikeelset entsüklopeediat, kuulus mitme üldlaulupeo üldjuhtide sekka ning lõi mitusada muusikateost
-
-
Eesti helilooja ja pedagoog. Tema eestvõttel moodustati esimene eesti sümfooniaorkester. Samuti asutas ta segakoori ja meeskoori.
Lätet võib pidada ka esimeseks eestlasest kutseliseks muusikakriitikuks. -
-
eesti helilooja, koorijuht ja organist. Ta oli Eesti esimene kutseline naishelilooja.
-
-
Eesti helilooja, organist ja pianist.
-
Eesti helilooja ja pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid.
-
-
Eesti helilooja ja koorijuht.
-
Eesti helilooja.
-
Eesti helilooja ja koorijuht.
Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud. Neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Üks tema tuntumaid koorilaule on ka "Hakkame, mehed, minema". Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit. -
Eesti helilooja ja pillimees.
-
-
Muusikaleht oli aastatel 1924–1940 Tallinnas ilmunud muusikateemaline kuukiri. Ajakirja andis välja Eesti Lauljate Liit. -
-
-
Helilooja ja peamiselt koorikomponist, huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi teisel poolel.
-
Eesti helilooja, kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat. Ta on tuntud eelkõige isikupärase minimalistliku kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-stiili poolest, mille ta lõi 1976. aastal ja milles ta jätkuvalt komponeerib. -
-
on eesti helilooja ja pianist; Eesti Heliloojate Liidu esimees aastatel 2001–2014. -
on eesti helilooja ja pianist. -
Eesti helilooja ja klahvpillimängija. Ta on esimene, kes võttis Eestis kasutusele süntesaatori -
Ta on Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1985. -
Alo Mattiisen saavutas kuulsuse tänu oma protesti- ja isamaalistele lauludele laulva revolutsiooni ajal. Tema tuntuima loomingu sekka kuuluvad "Ei ole üksi ükski maa" (1987) ja laulutsükkel "Viis ärkamisaegset laulu" (1988).
Peale laulude kuulub Mattiiseni loomingu sekka ka instrumentaalteoseid, koorimuusikat, vokaalsuurvorme, teatrimuusikat ja muid palasid. -
Eesti helilooja ja dirigent. -
-
"Eesti otsib superstaari" esimene hooaeg toimus kevadel 2007. Telesaadet tootis ja kandis üle TV3. -
Eesti Laul 2009 oli esimene Eesti Laulu lauluvõistlus ja 16. Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor. Lauluvõistluse korraldas Eesti Rahvusringhääling. -
Eesti Muusikaauhinnad 2012 gaala toimus 2. veebruaril Nokia Kontserdimajas. -
-
