-
Ühel pool Keskriigid (Austria Ungari + Saksamaa), teisel pool Antant (Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia). Ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija tapmine. -
Esialgu olid venelased edukad, kuid 1915. annavad Sakslased pealelöögi ning rindejoon jõuab Riia alla (Poola ja Leedu alad juba vallutatud. Vene tsaaririik alustab tööstuse evakueerumisega Eesti aladelt.
Samal ajal tegutseb Põhja-Eestis Pätsi loodud Linnade liidu komitee ning Lõuna-Eestis Tõnissoni loodud komitee. -
- Aasta talv, ükski sõdiv riik enam ei jaksa, valmisolek iga hinna eest sõda lõpetada. Talv on ka külm, ränk, nälg vaevab kõiki pooli. Venemaal tagala kukub kokku ning seejärel puhkeb revolutsioon Petrogradis (peterburis).
-
Rahval on mõõt täis ning tullakse tänavatele, ka sõjavägi on ülestõusnute poolel. Võim läheb ülestõusnute kätte, vana võim langeb, moodustatakse ajutine valitsus Riigiduuma saadikutest.
Samal ajal kujunevad Petrogradis suurtes tehastes Nõukogud ehk. vasakpoole revolutsiooniline võim. -
Revolutsioon levib Eestisse, samuti tullakse tänavatele. Eestis kujuneb samuti mitu liini- ajutine valitsus ning Nõukogud, kes tahavad proletaarset revolutsiooni läbi viia.
Nõukogud esialgu sotsiaaldemokraatlikud.
2. Märts vallutatakse kõik vanglad, pannakse põlema (Toompea ja Paksu Margareeta vanglad).
Eestis hakkab oma võimu teostama Jaan Poska.(Petrogradi ajutine valitsus nimetab ta ametisse) -
Tulevad jälle kokku rahvuslikud liidrid, et otsustada mida teha edasi, otsustatakse nõuda autonoomiat ning koostatakse autonoomia eelnõu- Eesti koondada ühtseks kubermanguks.
Petrogradis otsustatakse koostada eestlaste meeleavaldus, ligi 40 000 eestlast, esitatakse autonoomia eelnõu. -
- Märts- eesti saab autonoomia- eesti ja liiviimaa eesti osa ühendatakse ühtseks kubermanguks (esimest korda üldse). Tuli valida esinduskogu, Maapäev ehk eestimaa ajutine maanõukogu (esinduskogu). Poska korraldab selle valimisi.
-
Osalevad parteid olid:
Demokraatlik plokk- Eesti liberaalid, Tõnissoni partei- 23% häältest
Eesti Maarahva Liit - Pätsi partei
Tööerakond- sotsiaaldemokraatlik, linna keskklass, Eesti haritlased, kes tahavad sotsiaalreforme. Jüri Vilms. 21% häältest
Eesti vähemlased- praktiliselt hääli ei saa, menševikud, toetavad Eesti Vabariiki
Bolševikud- saavad kõige suurema osa häältest, 39%. Ei tunnusta Eesti omariiklust. -
- Aastal sakslased vallutavad Riia, hakkavad lähenema Tallinnale ning tungivad Saaremaale ja Hiiumaale. Maapäev võtab kursi iseseisvusele. Selleks on vaja moodustada ka välisdelegatsioon, kas välisriigid on valmis iseseisvusideed toetama. Jaan Tõnisson eesotsas hakkab otsima võimalusi Venemaast eralduda.Oleks vaja valida uus Asutav Kogu, kes oleks iseseisvusega nõus Bolševikud juba valmistavad ette võimu haaramist ja riigipööret, tahavad alustada Petrogradis ning kukutada ajutise valitsuse.
-
- Oktoober- ajutise valitsuse kukutamine Petrogradis, kuulutatakse välja uut tüüpi riik, Nõukogude riik.
-
Sõjarevolutsioonikomitee- bolševikemeelsed relvastatud üksused, punakaartlased valmis ka Eestis võimu üle võtma. Neid kontrollis Viktor Kingissepp ning Jaan Anvelt. 27. Oktoober- võim Eestis läheb Nõukogude kätte, Kingisepp haarab Poskalt võimu -
Maapäeva aga ei ole laiali aetud. 28. November tullakse Toompeale kokku, kes kuulutab enda võimu ning et kehtivad ainult Maanõukogu valitud seadused. -
Omavalitsused asendatakse Nõukogudega
Politsei asendatakse miilitsaga, miilits saadetakse laiali, asemele tuleb punakaart
Kodanikuvabadusi hakatakse piirama, muude ideoloogiate esindajate õiguseid piiratakse.
Suuromand natsionaliseeriti/kuulutati rahva omandiks, kuid ei antud talupoegadele, vaid öeldi et tehakse sotsialistlikud suurmajandid.
Ainult bolševike lehed.
Võimu haaramiseks Tallinnas oli moodustatud Sõja-Revolutsiooni komitee- punakaartlaste salgad. -
Baltisakslased said eriti karmilt maareformidega pihta.Baltisakslasi hakatakse arreteerima ja küüditama venemaale. Selle peale saksa väed asuvad pealetungile 18. Veebruar 1918.
Samal ajal Eestis sõltus see, kelle käes võim on sellest kellel on kohapeal võim/sõjavägi. -
Sakslaste pealetungi järel hakkavad ka punased vaikselt taanduma. Nüüd on eestlastel võimalus.
Maapäeva volitatud kolmeliikmeline päästekomitee, otsustatakse vastu võtta iseseisvus. Iseseisvusmanifest- Juhan Kukk. Esimest korda loeti manifest välja Pärnus, Endla teatri rõdult 23. Veebruaril 1918. -
Tallinnas kuulutatakse iseseisvus välja 24. Veebruaril, moodustati ka Ajutine Valitsus, eesotsas Konstantin Päts- valitsus üheks päevaks. -
Siinsed baltlased tahtsid luua oma balti hertsogiriiki
Bresti rahu Saksa keisririigi ja Nõukogude Venemaa vahel
Ühendatud Balti hertsogiriik -
Compiegne’i vaherahu 11.november
Sakslased kaotavad I maailmasõja
Venemaa tahab tagasi võtta tsaari Venemaa territooriumid. -
Kõigepealt Eestil vaja otsustada kas minna Venemaaga sõtta või lasta end üle võtta. Eesti ajutine valitsus otsustab iseseisvust kaitsta. 28.november 1918 - Vabadussõja algus. -
Esialgu kutsutakse vabatahtlike Eesti rahvaväkke, kuid see ei andnud suuri tulemusi. Ainult 600 sõdurit Narva-Joala lahingus- punased suudavad üle tungida. -
- November punased vallutavad Narva. Kuulutatakse välja Eesti Töörahva Kommuun- esimene Eesti nõukogude vabariik. Valitseb kommuuni nõukogu. Hakatakse ellu viima reforme: omandi natsionaliseerimine, poliitiliste vastaste represseerimine.
-
1.Laidoner jõuab Eestisse
2. Luuakse selge käsuliin- staap, staabiülem, kes annab käsu.
3. Sundmobilisatsioon- kõik teatavas vanuses mehed peavad Eesti rahvaväega liituma
4. Luuakse sõjaväe staap
5. Luuakse eriväeosad, nt Kuperjanovi partisanid- juhiks Julius Kuperjanov, Sakala partisanid, Skautpataljon.
6. Välisabi: Britid saadavad appi oma eskaadri, soome vabatahtlikud, Taani vabatahtlikud
7.Soomusrongid, soomusautod -
Peatati punaarmee pealetung Tallinnale, valmistuti ühtlasi ka vastupealetungiks -
Rahvavägi läheb pealetungile 1919 7. jaanuar soomusrongiga- Laidoneri käsul. Vabastati Tapa, Jõgeva ja Ruhnja. -
Kõige võikam lahing Eesti ajaloos. Paju lahing võidetakse, liigutakse Võru ja Petseri poole. Lahingu käigus hukkus Julius Kuperjanov. Jaanuari kuuga Eesti territoorium vabastatud. -
-
- Aprill Estonia kontserdisaalis. Asutav kogu kuulutab välja kahe seaduse ettevalmistamise,
- Seadus maaseadus- kes tuleb sõtta see saab maad 2. Seadus Põhiseadus, sõda peetakse rahvusriigi nimel.
- Aprill Estonia kontserdisaalis. Asutav kogu kuulutab välja kahe seaduse ettevalmistamise,
-
Konflikt Lätis Saksa väekoondisega.
Sõlmiti vaherahu, tulemuseks baltisakslaste rolli vähenemine. -
Kestis 19.-23. juuni, tähistame ka tänapäeval Võidupüha 23. juunil. Lahing toimus Saksa Landeswehri ja eestlaste vahel. Eestlased saavutasid võidu. -
Kõigepealt lepiti kokku piiri osas.
Järgmisena majandusküsimused: Eestil ei ole osa tsaarivenemaa võlgadest, varade tagastamine, lubati soodsaid kaubanduslepinguid, venemaa ütleb igaveseks ära suverääni õigustest eesti alale. -
- Jaanuar relvarahukokkuleppe- sõjategevus rinnetel on lõppenud
-
Taru rahulepingule allakirjutamine 2. Veebruar 1920