Eesti Teises maailmasõjas

Molotov-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop kirjutasid Moskvas alla mittekallaletungi lepingule, mis jagas salajase lisaprotokolliga Ida-Euroopa Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel.

Orzeli juhtum

Sep 15, 1939

Eesti valitsus oli sõja puhkedes säilitanud range neutraliteedi. Nõukogude Liit tahtis samal ajal oma alasid suurendada, seega jäid nad head ettekäänet ootama. 15. septembril Tallinna sadamasse sisenenud ja sealt põgenema saanud Poola allveelaev Orzel oli Moskva jaoks suurepärane juhtum. Laeva asuti interneerima, kuid see jõudis põgeneda ning Kreml kasutas juhust süüdistada Eestit neutraliteedi rikkumises.

Baaside leping ehk vastastikuse abistamise lepe

Sep 28, 1939

Peale pikki läbirääkimisi ebasõbralikus keskkonnas allkirjastati Baaside lepe Nõukogude Liidu ja Eesti vahel. Mõlemad osapooled lubasid osutada vastastikku abi kallaletungi või ohu korral. Nõukogude Liit sai loa luua Eesti territooriumile mereväebaase (Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse). Stalin toonitas isiklikult, et Eesti riigikorda nad muutma ei hakka.

Baaside aeg

Oct 18, 1939

Oktoobri algul hakkasid toimuma uued läbirääkimised täpsustamaks baaside asukohti ja vägede sissemarssimist. Venemaa sai õiguse rajada uued baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale ning kaks varulennuvälja. Maaväed marssisid üle piiri 18. oktoobril. Esialgu paigutus Eestisse 14 000 punaväelast.

Baltisakslaste ümberasumine ehk UMSIEDLUNG

Oct 18, 1939

Hitler kutsus oma 6. oktoobri kõnes kõiki eemal asuvaid saksa rahvusgruppe koju naasma. Järgmise seitsme kuu jooksul lahkuski Eestist 12 660 baltisakslast ning baltisaksa rahvusgrupp lakkas olemast. Eesti propageeris seda küll nagu 700-aastase orjapõlve lõppu, kuid tegelikult tundis selles suurt hirmu, sest usuti, et selle aktsiooniga algab Balti riikide Moskvale müümine.

Talvesõda

Period: Nov 30, 1939 to Mar 12, 1940

Kuna Soome keeldus vastu võtmast Nõukogude Liidu tingimusi algatas Venemaa Soomele sõja.
Eesti püüdis ka selles sõjas säilitada neutraliteeti, kuid Vene väed kasutasid Eesti lennuvälju pommitamaks Soome linnu. Eesti rahva poolehoid kuulus mõistagi soomlastele ning paljud vabatahtlikud noormehed läksid salaja üle lahe, et põhjanaabreile abiks olla. Samuti edastati Eestist suure saladuskatte all Soomele luureandmeid Punaarmee kohta.

Nõukogude okupatsioon

Jun 17, 1940

Moskva valmistus Balti riikide okupeerimiseks. Esialgu esitati süüdistusi ja nõudmisi ning samal ajal koguti vägesid ja tehti ettevalmistusi. 14-16. juuni said Eesti, Läti ja Leedu kõik sarnase ultimaatumi ja kuna kõik kolm teadsid, et vastu nad Venemaale niikuinii ei saa, siis alistuti. 17. juuni hommikul tuli üle piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit ning nad paigutusid kõikidesse suurematesse asulatesse.
Johann Laidoneri sunniti alla kirjutama ka Narva diktaadile.

Juunipööre

Jun 21, 1940

Tallinna saabus Stalini eriesindaja Andrei Ždanov ning tema käsuks oli siin hakata kokku panema uut Eesti valitsust. Kohalikele vasakpoolsetele anti korraldus korraldada meeleavaldus toetamaks Moskva nõudmisi. Demonstratsioonipäeval liiguti läbi Tallinna, õhutati rahvast revolutsioonist osa võtma, Patarei vanglast vabastati hulk poliitvange, Pika Hermanni tornis heisati sinimustvalge lipu asemel punane lipp ning ametisse astus Johannes Vares-Barbaruse marionettvalitsus.

Eesti NSV

Jul 21, 1940

1. juulil kogunes nõukogu ning kuulutas välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi.

Annektsioon

Aug 6, 1940

NSV Liidu Ülemnõukogu võttis vastu otsuse ühendada Eesti Nõukogude Liiduga.

Massiküüditamine

Jun 14, 1941

Repressiivpoliitika kulminatsiooniks sai massiküüditamine nii Eestist, Lätist kui Leedust. Eestist minetati umbes 10 000 inimest: täisealised mehed läksid vangilaagritesse, naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberi kolhoosidesse.

Metsavennad

Jun 15, 1941

Peale massiküüditamist hakkasid aktiivsemad mehed kogunema, et võidelda oma maa eest ja, et kätte maksta. Juuli algul ründasid metsavennad kogu Eesti nõukogude asutusi ja punaaktiviste. Enamus lahingutes olid metsavennad sunnitud taanduma, kuid 10. juuli Tartu lahingus suutsid metsavennad hoida rindejoone sakslaste saabumiseni liikumatult.

Suvesõda

Period: Jun 22, 1941 to Dec 5, 1941

Saksamaa ja Venemaa olid alates Molotov-Ribbentropi paktist olnud liitlased, kuid nüüd ründas Saksamaa Venemaad. Sakslased hõivasid kiiresti Läti, Leedu ning 7. juulil ületati Eesti piir. Punaväed taandusid Lõuna-Eestist ning 22. juunil jõudsid sakslased Narva. 28. augustil jättis Punaarmee Tallinna maha. Lahingud jätkusid veel saartel, kuid kaua punased vastu ei pidanud

Saksa okupatsioon

Dec 5, 1941

Peale suvesõda ja punavägede lahkumist tervitasid eestlased sakslasi kui päästjaid ja vabastajaid, aimamata midagi halba. Kuid Saksamaalt saabunud ametnikud ei tahtnudki midagi kuulda Eesti riigist, seega allutati Eesti Berliini okupeeritud idaalade ministeeriumile ning Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat.

Repressioonid

Jul 1, 1942

Saksa okupatsiooni aastail hukati umbes 7800 Eesti elanikku, millest enamus olid eestlased. Ulatuslikud repressioonid olid juutidele, mustlastele ja sõjavangidele. 1. juulil raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile, et Eesti on juudivaba. Siis hakati sisse tooma Euroopa juute ning rajati neile siin koonduslaagreid. Eesti mustlaskogukond, mis koosnes tol ajal umbes 800 inimesest, hävitati pea täielikult.

Suur põgenemine

1944

Eestis peetud lahingute tõttu hakkas rahvas uuesti kartma Nõukogude okupatsiooni ning paljud leidsid pääsetee meres. Umbes 80 000 inimest põgenes Eestist mere kaudu.

Eesti Vabariigi Rahvuskomitee

1944

Loodud Eesti Vabariigi Rahvuskomitee hõlmas põrandaaluselt tegelevaid vastupanugruppe. Kuna oht kasvas kiiresti, heideti kõik erimeelsused kõrvale ning ühine eesmärk oli taastada omariiklus vastavalt 1937. aasta põhiseadusele.

Sõda jälle Eesti territooriumil

Period: 1944 to Sep 22, 1944

Üldmobilisatsioon

Jan 30, 1944

Jüri Uluots kutsus raadio kaudu rahvast vastu seisma punavägedele, rõhutades, et Eesti kaitsmine kommunismi eest on prioriteet ja selle kõrval muutub kõik muu tähtsusetuks. Umbes 40 000 meest tulid kokku ja läksid võitlema iseseiva ja vaba Eesti eest.

Venelaste uued sillapead

Feb 2, 1944

1. veebruaril rajasid venelased Narva jõe läänekaldale mitu uut sillapead. Kavas oli Narva lammutamine ja kiire edasitung Tallinnani.

Narva lahingud

Period: Feb 2, 1944 to Mar 6, 1944

Punaarmee pealetung

Feb 16, 1944

Veebruari keskel läks Punaarmee Narva all pealetungile. Lõigati läbi Tallinna-Narva raudtee ja edasi mindi lõuna suunas. Narvat kaitsvaid üksusi ähvardas sissepiiramisoht, aga tänu rindele jõudnud Eesti väeosadele suudeti pealetung tagasi tõrjuda ning kontroll läks jällegi sakslastele, kes asusid likvideerima venelaste sillapäid.

Märtsipommitamine

Period: Mar 6, 1944 to Mar 25, 1944

Samal ajal kui toimusid Narva lahingud, korraldas Nõukogude lennuvägi Eesti linnadele terrorirünnakuid.
-6. märtsil hävis ajalooline Narva.
-8. märtsil said tugevalt kannatada Jõhvi ja Tapa.
-9. märtsil pommitasid 250 lennukit Tallinna. Hukkus 500, peavarjuta jäi 25 000 tallinnlast. Hävisid Niguliste, vaekoda, Estonia teater jpt.
-25. märtsil jõudis järg Tartuni.

Punaarmee marssis Narva

Jul 26, 1944

Punaarmee hõivas Tartu

Aug 25, 1944

Tartu kaitsmiseks ei olnud sakslastel enam piisavalt jõudu. Punaarmee pealetungi ei suudetud täielikult peatada, vaid pisut aeglustada. Suuresti tänu kodumaale naasnud soomepoistele suudeti Punaarmee tagandada Emajõe lõunakaldale, kuid Tartu jäi siiski nende valdusse.

Jüri Uluotsa käskkiri moodustamaks Eesti Vabariigi valitsus

Sep 18, 1944

Rahvuskomitee uueks esimeheks valiti Otto Tief, kellel olid väga lähedased suhted Jüri Uluotsaga. Kogu rahvuslik opositsioon koondus Rahvuskomitee ja Uluotsa ümber ning jäi vaid üle oodata õiget hetke, millal kuulutada välja taasiseseisvumine. 18. septembril andis Uluots käskkirja deklameerimaks Eesti Vabariigi uut valitsust eesotsas Otto Tiefiga.

Sinimustvalge lipu heiskamine Pika Hermanni tornis

Sep 20, 1944

Tiefi valitsus hoidis juhuslikult Tallinnas viibinud Eesti sõduritega pealinna enda käes. Pika Hermanni tornis heisati trikoloor ning rahva seas tekistas see vaimustustormi. Sellal veel linnas viibinud Saksa väed pidasid seda mässuks ning mitmes kohas puhkes tulevahetus.

Nõukogude tankid sisenesid Tallinna

Sep 22, 1944

Et sakslaste jaoks oli olukord kujunenud üsna kriitiliseks, otsustasid nad halvima vältimiseks jätta Eesti ja Läti maha. Punaarmee sai vaba voli peale tungida. Lahingute käigus avanes Punaarmeele tee Tallinna ning 22. septembri hommikul sõitsid nende tankid linna sisse. Eesti pealinn oli punaväelaste käes. Peagi okupeeriti kogu mandriosa. Sellest hoolimata suutsid paljud Eesti sõjamehed osutada erilist vastupanu, niiet Virtsu okupeeriti alles 26. septembril.

Punalipu heiskamine Pika Hermanni tornis

Sep 22, 1944

Eesti valitsus otsustas linnast lahkuda, et jätkata võitlust omariikluse eest eksiilis. Linna jäid vaid peaminister ja mõned tema kaastöölised. Õhtul ründasid aga Tallinna Nõukogude pommitajad. Hommikul lahkusid ka viimased valitsuseliikmed ning Vene tankid sõitsid linna sisse. Seejärel tulistati Pika Hermanni tornis lehvinud sinimustvalge lipp ribadeks. Valitsus lootis küll Rootsi põgeneda, kuid enamus neist saadi kätte ja saadeti vangilaagreisse.