-
Peale Franz Ferdinandi surma Austria-Hungari kuulutab Serbiale sõja, millele järgneb domino efekt ja terves Euroopas puhkeb sõda -
Maailmasõjaga kaasnes Eestis rahvuslik liikumine. Tähtsamad organisatsioonid olid Konstantin Pätsi asutatud Linnadeliidu komitee (Tallinn) ja Jaan Tõnissoni Põhja Batli Komitee (Tartu). Nad tegelesid sõjapõgenike abistamise ja salaja rahvusluse propageerimise. -
Sõja tõttu vähendati tooraine sissetoomist Venemaalt, katkestati kaubandust, mobilisatsiooni tõttu vähenes tööjõud ja mõned vabrikud hävinesid (nt Waldhofi tselluloosivabrik) -
Esimest korda Eesti ajaloo jooksul nõutakse eestlaste rahvusliku autonoomiat -
Eestis hakkasid tekkima erakonnad ja parteid. Esmalt jagunesid nad sotsialistitlikud ja rahvuslikud parteid. -
Petrogradis toimus riigipööre: Keisrit sunniti loobuma troonist ja Venemaast sai Vabariik, mida juhatas ajutine valitsus ja Petrogradi Nõukogu. Ajutine võim oli ebapopulaarne, kuna nad ei tahtnud sõjast loobuda. -
Rahvuslaste nõupidamisel valmistatakse plaan autonomiaaseaduse projektiks ja selle esitamiseks Ajutisele valitsusele
-
Tallinnas algab mäss. Vabastatakse poliitilisi vange, lehvitatakse punalippe, hävitatakse dokumente, tapetakse ohvitsere ja politseinike ja pandakse Paks Margareeta põöema
-
Eestlased avaldasid survet Ajutisele Valitsusele autonoomiaseauduse vastu võtmiseks. -
Ajutine Valitsus otsustab ühendada Eestit Liivimaaga. Juhatajaks määratakse Jaan Poska
-
Maanõukogu juhatajaks valiti Jaan Raamot -
Petrogradis toimub riigipööre, bolševikud saavad võimule. Kujuneb diktatuur ja Lenin saab võimule. Poliitilist vastasust keelatakse ära. Venemaa muutub sotsialistlikuks riigiks. -
Eesti kubermangu valitsus asendatakse Eestimaa Nõukogu Täitvekomiteega. -
Punaväed saavad lüüa, kahe nädalaga okupeeritakse Eestit
-
Maanõukogu otsusega luuakse päästekomitee hädaolukordade lahendamiseks.
-
Iseseisvumist kuulutati välja 21 veebruaris ja kolme päeva pärast toimub päris iseseisvumine
-
-
Keiser Wilhelm II kukutatakse ja Saksamaa muutub vabariigiks
-
Kuulutatakse välja Batli hertsogiriik, kuid midagi tegelikult ei juhtu
-
Compiegne'i linna lähedal rongivagunis sõlmitakse vaherahu, mis tähendas Saksa okupatsiooni lõpu
-
Saksa okupatsiooni lõpuga lähev võim eestlaste kätte ja esimese vabariigi aeg algab
-
Kuigi võim läks eestlaste kätte vene väed ründavad Eesti vabariiki lootusega saada Keisririigi piirid tagasi. -
Päev peale vabadussõja algust langes Narva punavägedele. Samuti kuulutatakse Narvas Eesti töörahva Kommuun..
-
Nagu Narva linnaga vallutasid punaväed Tartu enamasti kaotusteta.
-
Uskudes valesti, et Eesti sõjavägi on peaaegu pururstatud viis punaarmee suure osa oma sõjaväest eemale teistele rinnetele. See osutus olema viga ning sõda hakkas edukamalt minema eestlaste jaoks.
-
Kuu alguses vabastati punasest terrorist Viljandimaa ning Petserimaa, mis jäi juba Eesti piiridest välja. Lõuna rindel tungiti Põhja-Lätisse.
-
Kuna suur osa punaarmeest oli teistele rinnetele suunatud, said Kuperjanovi partisani salgad punaarmeest jagu ja lõpuks 14. jaanuaril vabastati Tartu.
-
Nähes suurt edu punaarmee vastu otsustati tagasi võtta ka Narva linn, kuid selle vabastamine ei olnud üldse sama kerge kui Tartu. Väga heade kaitse positsioonide tõttu oli Narvat peaaegu võimatu tagasi saada. Probleem lahendati meredessantidega.
-
Eesti valitsus soovis rinde viia Eesti piiridest kaugele, selle saavutamiseks tuli vallutada Valga, kus olid tähtsad raudtee sõlmed. Üks lahingutest, mis oli peetud seal piirkonnas oli Paju lahing, millest sai Vabadussõja veriseim lahing. -
Aprilli keskel peale pikka valmistumis aega punased olid jälle valmis vallutama. Lõuna rinne peatus Viru lähedal.
-
Asutav Kogu võttis vastu põhiseaduse, mis tühjendas baltisakslaste tohutuid maaomandeid ja lubas vabadussõjas osalevatele sõduritele maaomandeid.
-
Lätis ja Eestis hakkasid ilmuma Saksa väed, kes toetasid Baltihertsogiriigi taastamist. Neid toetasid baltisakslased, kes olid hiljuti kaotanud oma maaomandeid. Sõda läks eestlaste jaoks väga edukalt.
-
Võnnu mõisa lähedal toimus suur lahing eestlaste ja sakslaste vahel, kus sakslased said kõvasti lüüa. Lahingu tähtpäeva loetakse võidupühaks.
-
Eesti sõjavägi oli olnud nii edukas vahepeal, et rinne jõudis peaaegu Petrogradi välja, mida ei õnnestunud vallutada. Paljud sõdurid olid võitlemisest juba tüdinenud ja tahtsid sõda lõpetada. Eesti kaitsevägi taandus Narvani ja alustas läbirääkimisi. Venelased proovisid alustada vaherahu ajal pealetungi, et saada endale soodsamad tingimused, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Lõpuks sõlmiti vaherahu.
-
Kuigi vaherahu oli sõlmitud, läbirääkimised jätkusid piiride üle. Lõpuks jõuti kokkuleppele ning Venemaa lubas tunnustada Eesti Vabariiki ja nende suveräänseid õiguseid.