-
Franz Ferdinandi mõrv juunis -> Austria - Ungari ja Serbia konflikt
-
Sellele järgneb Venemaa mobilisatsioon
-
Sõdureid saadetakse pealetungile, suured kaotused -> taluvuspiir ületatud. Keiser kaotab rahva toetuse.
-
Vangid vabastatakse, vanglad pannakse põlema, korraldatakse miitinguid.
-
Ajutine Valitsus paneb Jaan Poska kubermangu eesotsa -> autonoomia
-
Venemaa algne valitsus annab ajutise autonoomia Eestile
-
Vene Ajutiselt Valitsuselt saadakse luba esimese polgu moodustamiseks Tallinnas, kuid see viidi hiljem Rakveresse.
-
Saksamaa oli saavutanud sõjalist edu I MS idarindel. Nad tungivad septembris Eestisse ning liiguvad peatamatult edasi. Nende sündmustega teeb Jaan Tõnisson ettepaneku otsida võimalusi Venemaast eraldumiseks ja iseseisvuse saamiseks.
-
Viktor Kingissepp (bolševikepoolne) võtab J. Poskalt üle kubermangu valitsemise
-
Kuni Asutava Kogu kokkusaamiseni kuulub kõrgeim võim Eestis Maanõukogule, eesotsa tuleb Konstantin Päts. Eestis kehtivad ainult Maanõukogu seadused.
-
Päästekomitee liikmeteks olid Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik.
-
Päästekomitee poolt koostatud Iseseisvusmanifest loeti ette 23.02 Pärnus, 24.02 mujal Eestis.
-
Toimub Asutava Kogu moodustamine, kuid see saadetakse laiali. Hiljemas perspektiivis selle moodustamine tegi taas kokkukutsumise kergemaks.
-
Suhted on eestlaste ja baltisakslate vahel halvad. Okupatsioon lõppeb tänu sellele, et Saksamaa kaotab I MS
-
Uus koalitsioonivalitsus otsustab Eestit Nõukogude Venemaa eest relva jõul kaitsta. Alguses on sõjaväes vabatahtlikud. Hiljem määratakse sundmobilisatsioon. Johann Laidoner saab sõjaväe ülemjuhatajaks.
-
Nõukogude Venemaa loodab taastada endised Vene keisririigi territooriumid. Väed koondatakse Narva taha, kus algab Vabadussõda
-
Punastel on väga edukas sõja algus, millega nad vallutavad Narva linna. Moodustatakse Eesti Töörahva Kommuun.
-
Tänu Briti laevastikukaaderi saabumisele, suudeti takistada Tallinnas dessanti tegemist.
-
Tänu Johann Laidoneri eestvedamisele on Eesti väed hästi korraldatud, et nad saaksid punastele vastu panna. Tapa vallutatakse koos sealse raudtee sõlmjaamaga.
-
Tänu Kuperjanovi partisanidele saadakse tagasi Tartu ning seal oleva raudtee sõlmejaama.
-
Utria rannal saabunud dessantvägedega saavad eestlased Narva tagasi.
-
Korraldati valimised, kus võeti vastu maaseadus. Sellega saadi luba maale kõigile neile, kes sõtta tulevad. Lisaks andis see ka suure eelise.
-
Oma julgeoleku kindlustamiseks viivad eestlased sõja territooriumilt välja ning Narva juurest minnes jõutakse Petrogradi lähisteni.
-
Eestlased vallutavad Pihkva, mille nad annavad vene valgetele.
-
Eesti Töörahva Kommuun saadetakse laiali, sest Nõukogude valitsus mõistis, et ei ole võimeline Eestist sõjaliselt jagu saama. Sooviti alustada rahuläbirääkimisi.
-
Lätis toimunud baltisakslaste riigipööret Eesti valitsus ei tunnistanud. Eesti ja baltisakslaste vahelisi pingeid üritati nõrgestada, kuid asjaolud viisid siiski sõjategevuseni. 23.06 toimus Võnnus lahing, mille eestlased võitsid. Sakslased andsid Riias alla.
-
Tartus alustati rahuläbirääkimisi isegi kui Narvas oli sõda veel toimumas.
-
Punased üritasid veel viimasel hetkel Narvat vallutada, kuid see ei õnnestunud neil ning algas vaherahu.
-
Eesti iseseisvus sai tunnistatud Venemaa poolt ning mõlemad riigid kirjutasid Tartu rahule alla.