-
Franz Ferdinand tapetakse ning see viib Austria-Ungari ja Serbia sõjani
-
Kõik Euroopa riigid olid relvastumisega tegelenud juba sajandi algusest saati (Tallinnas töötasid näiteks laevatehased). Venemaal toimus mobilisatsioon. Venelased läksid juba augustis pealetungile.
-
Kõrgeim rahvaesindus Eestis
-
Rahvas on pikast sõjast väsinud. revulutsioon puhkeb ettearvamatult, sõjavägi keeldub rahva vastu hakkamast.
-
Revulutsioon jõuab ka Eestisse. Peetakse miitinguid ja toimuvad streigid, vabastati vange, vanglaid pandi ka põlema.
-
Venemaa Ajutine valitsus määrab J.Poska Eesti kubermangu kuberneriks
-
Demostratsioon peeti näitamaks eestlaste valmidust autonoomia saamiseks.
-
Eesti saab Vene Ajutiselt Valitsuselt (ajutise) autonoomia, Eesti esinduskoguks saab Ajutine Maanõukogu
-
Eesti saab Vene Ajutiselt Valitsuselt ametliku loa Eesti esimese polgu moodustamiseks.
-
Sakslased on tunginud Eesti aladele, mis viivad Tõnissoni mõtteni otsida võimalusi iseseisvuse saavutamiseks.
-
Enamlik oktoobripööre Peterburis.
-
Enamlik oktoobripööre Eestis
-
Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu.
Kuni Asutava Kogu kokku tulemiseni kuulub kõrgeim võim Eestis Maanõukogule.
Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. -
-
Eesti riigivõimu organ, mis loodi olukorras, kus Nõukogude Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kontrolli all olev nn Nõukogude Eesti, olid Eestist lahkumas ning Saksa armee lähenemas.
-
Päästekomitee koostas iseseisvusmanifesti, mis loeti 23. veebruaril Pärnus ette ning 24. veebruaril loeti see ette ka kõikjal mujal Eestis.
-
Luuakse asutav Kogu, mis saadeti ka samal aastal laiali, kuid selle loomine tegi hilisema Asutava Kogu kokkukutsumise lihtsamaks.
-
Eesti Ajutine Valitsus saatis Narva alla kõik oma sõjalised jõud, kuid kui sakslased hakkasid lahkuma, siis ei suutnud eestlased üksi positsioone hoida.
-
Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun.
-
Punased vallutavad Narva ning loovad Eesti Töörahva Kommuuni.
-
Inglased vallutasid venelastelt kaks hävitajat ja andsid need üle Eesti mereväele. Peale selle kohandati hulk väiksemaid laevu mereväe tarbeks. Eestil on ülevõim ka merel
-
Kui olukord rindel oli stabiliseerunud, korraldati aprillis Asutava Kogu valimised ja 23.aprillil tuli AK Tallinnas Estonias kokku.
-
Asutav Kogu valmistas maaseaduse, mis võeti vastu oktoobris
-
Laidoner eesotsas, olid Eesti väed piisavalt organiseeritud, et oli võimalik alustada punastele vastupealetungi. Vallutatakse Tapa
-
Eestlased vallutavad Tartu tagasi ning koos sellega ka sealse sõlmjaama.
-
Eestlased vallutavad Narva tagasi.
-
Korraldatakse Asutava Kogu valimised. Võetakse vastu maaseadus - lubati maad kõigile, kes sõtta läksid
-
Eestlased viivad sõjategevuse enda territooriumilt välja, lõpuks jõutakse Petrogardi lähistele.
-
Eestlased vallutavad Pihkva, annavad selle Vene valgetele.
-
Nõukogude valitsus mõistis, et ei saa Eestist jagu, selleks, et läbiraakimisi alustada saatsid nad ETK laiali.
-
Pinged eestlaste ja baltisakslaste vahel jõudsid sõjategevuseni. 10. juunil sõlmiti vaherahu, kuid mõne aja pärast see siiski taaskord jätkus. Otsustavaks lahinguks osutus Võnnu lahing 23. juunil, mil eestlased võitsid. Liiguti sõjategevusega Riiani ning lõpuks andsid sakslased alla.
-
Algasid rahuläbirääkimised, püüti kindlaks määrata riikide piirijooni.
-
Punaste uus katse Narvat vallutada läks luhta, algas vaherahu.
-
Kirjutati alla Taru rahule. Tähtsus eriti selles, et Venemaa tunnustas Eesti riigi sõltumatust ja iseseisvust.