-
Eesti kirjanik ja üks rahvusliku liikumise juhte.
-
-
Koori tegevus algas 1839. aastal Väägvere koolimajas. -
Lydia Koidula oli eesti luuletaja ja proosakirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Kokku kirjutas ta 4 näidendit, 86 proosateost ja üle 300 luuletuse. Tema kuulsaimate luuletuste hulka kuuluvad "Mu isamaa on minu arm", "Kodu" ja "Sind surmani".
-
Tegemist oli eesti heliloojaga, keda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaks.
-
Karl August Hermann oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Oluline rahvusliku liikumise tegelane. Ta andis välja esimest eestikeelset entsüklopeediat, kuulus mitme üldlaulupeo üldjuhtide sekka ning lõi mitusada muusikateost.
-
-
-
Ta oli Eesti esimene kutseline naishelilooja, kes oli eesti helilooja, koorijuht ja organist.
-
I üldlaulupidu toimus 30. juunil–2. juulil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine.
-
Mart Saar oli eesti helilooja, organist ja pianist. Ta sündis Suure-Jaani lähedal Hüpassaares, keset soid ja metsi, kus said juba lapsepõlves omaseks ümbritsev loodus ja kohalikelt pillimeestelt kõlanud rahvaviisid.
-
Heino Eller oli Eesti helilooja ja pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid.
-
-
Evald Aav oli eesti helilooja ja koorijuht. Aav lõpetas 1926 Tallinna konservatooriumi kompositsiooniklassi Artur Kapi juures. 1916–1926 laulis ta Estonia teatri ooperikoori tenorirühmas.
-
Eduard Tubin oli eesti helilooja.
-
Gustav Ernesaks oli eesti helilooja ja koorijuht. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud. Neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Üks tema tuntumaid koorilaule on ka "Hakkame, mehed, minema".
-
Eesti helilooja ja pillimee
-
-
- veebruaril 1924. aastal ilmuma hakanud "Muusikaleht" kujunes elujõulisemaks ning muutus tolle aja tähtsaimaks muusikaväljaandeks. Seda ajakirja anti välja Eesti Lauljate Liidu poolt kümme korda aastas kuni 1940. aastani.
-
-
-
Veljo Tormis oli eesti helilooja.
-
Arvo Pärt on eesti helilooja, kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat. Ta on tuntud eelkõige isikupärase minimalistliku kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-stiili poolest, mille ta lõi 1976. aastal ja milles ta jätkuvalt komponeerib. -
-
Olav Ehala on eesti helilooja ja pianist; Eesti Heliloojate Liidu esimees aastatel 2001–2014. Ta lõpetas 1969. aastal muusikateooria alal Tallinna Muusikakooli ja 1974. aastal kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi. -
Rein Rannap on eesti helilooja ja pianist. -
Eesti helilooja ja klahvpillimängija. Ta on esimene, kes võttis Eestis kasutusele süntesaatori. -
Eesti helilooja, kes on Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1985. -
Alo Mattiisen oli eesti helilooja. Alo Mattiisen saavutas kuulsuse tänu oma protesti- ja isamaalistele lauludele laulva revolutsiooni ajal. Tema tuntuima loomingu sekka kuuluvad "Ei ole üksi ükski maa" ja laulutsükkel "Viis ärkamisaegset laulu".
-
Eesti helilooja ja dirigent. -
-
-
Eesti Laul 2009 oli esimene Eesti Laulu lauluvõistlus ja 16. Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor. Lauluvõistluse korraldas Eesti Rahvusringhääling, finaal toimus 7. märtsil 2009. Lauluvõistlus vahetas välja eelneva lauluvõistluse Eurolaul.
-
-