-
Konflikt kahe koalitsiooni, Nelikriigi ja Antandi vahel, kus võeti kasutusele uudsed sõjatktikad ja sõjavarustus, mis muutis täelikult sõja kulgu. Antud sõjas arenes välja uus sõja vorm: kaevikusõda. Kõige tähelepanuväärsemad relvad I maailmasõjas olid sinepi-, fosfor- ja kloorigaas. Lisaks kasutati ka fosforlaskemoona ja leegiheitjaid, mis hiljem Geneva leppega keelustati. I maailmasõda oli üks ohvriterohkemaid sõdu maailma ajaloos.
-
Rahutused, mis said alguse Petrogradist ning mille tagajärjel loobus tsaar Nikolai II 3. märtsil troonist (vana kalendri järgi). Võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte. -
Ülelinnaline rahutus ja mäss Tallinnas, mille käigus said surma politseinikud ning vabanesid poliitvangid. -
Petrogradis marssis u. 25 000 inimest ja 15 000 sõdurit Eesti autonoomia eest. Vehiti nii sinimustvalgete ja punalippudega. Nii Petrogradi kodanikele kui ka Ajutisele Valitsusele avaldas see väga muljet. -
Uue valitsuse määrusega kuulutati välja autonoomne Eesti kubermang, mille kuberneriks määrati Jaan Poska. -
Valiti esimene Maanõukogu ehk Eesti esimene parlamentaarne rahvaesindus, millele kuulus täidesaatev võim. Valimiste käigus asendati vene esindajad eesti omadega. Ametlik riigikeel muutus eesti keelseks ning planeeriti ka kooliõpe eestikeelseks muuta. Moodustati rahvusväeosa (Kaitseliidu eelkäija). -
Saksa väed jõudsid saartele ning alistasid seal paiknenud Eesti I polgu. -
Petrogradis enamlaste poolt läbiviidud riigipööre, mille käigus kukutati Venemaa Ajutine Valitsus ja kehtestati Nõukogude Venemaa. -
Eestis paiknevad enamlased, eesotsas Viktor Kingissepa ja Jaan Anveltiga, võtsid võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeim riigivõim kuulus nüüd Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. -
Koosolekul võeti hiljutiste sündmuste valguses vastu uued otsused, millega püüti olukorada Eestis stabiliseerida. Tähtsamad otsused, mis seal vastu võeti:
- Eesti tulevase riigikorra määrab Asutav Kogu
- Asutava kogu koostamisel on kõrgeima võimu kandijaks Maanõukogu
- Eestis kehtivad vaid Maanõukog kinnitatud seadused -
Kuna plaaniti Eesti isesivus väljakuulutada, läks eesti välisdelegatsioon Pariisi teiste suurriikide diplomaatidega kohtuma, et luua sõprussidemeid teiste riikidega, kes Eesti iseseisvumist toetaks. -
Saksa Keisririik ja NSV jõudsid kokkuleppele ning Punakaartlaste tagasilöömisega langes Eesti SK valdusesse, hiljem lisati Balti Hertsogiriiki. Okupatsiooni ajal kehtestati tsensuur, toimusid hukkamised, vangilaagrite rajamine ning üleüldine saksastamine (tänavasiltide ja nimede saksastamine). Okupatsioon lõppes Saksa Keisririigi langemisega, millele aitas kaasa ka Suurbritanni ja Pransusmaa EV de facto tunnistamine ja EV väisdelegatsiooni tegevus.
-
J. Pitka oli Eesti Kaitseliidu looja ning hiljem Eesti merejõudude esimene juhataja. Ta aitas ka organiseerida soomusrongide ja sõjalaevade valmistamist. Koos Suurbritannia laevastiku abiga suudeti kaks VSFNV sõjalaeva konfiskeerida ja ümber nimetada. -
Vabadussõda algas VSFNV vägede pealetungiga Narva ning Saksa vägede taandumisega Eestist. Nähes head võimalust liita Eestit endaga, tungis Punaarmee Narva ja juba päev hiljem loodi Eesti Töörahva Kommuun. Alguses mobilisatsioon kukkus läbi ning Eesti väed taandusid. Abi pakkusid nii Suurbritannia laevastik kui USA (humanitaarabi). -
I maailmasõjale järgnev konflikt Eesti Vabariigi ja VSFNV vahel.
-
Tegemist oli NSVL poolt loodud marionettriigiga, mille eesotsa pandi Jaan Anvelt. Koos Punaarmee ja Eesti kütiväe toetusega okupeerisid nad Ida- ja Lõuna-Eesti alasid. ETK kuulutas sõja Eesti Ajutisele Valitsusele (EAV) ja kuulutas kõik EAV määrused kehtetuks. -
Sõja algusega kullutati välja üldmobilisatsioon 21-24 a. meeste seas, sest Saksa armee lahkumisega praktiliselt puudus Eestil sõjaline võimekus. Samuti kutsuti kõik eestlastest ohvitserid, kes Vene polkudes teenisid tagasi Eestisse. See kukkus läbi. Esimesele rindele saadetud meestel puudusid suutükid ning alla pooltel oli varustus. -
Saabusid Soome esimesed vabatahtlikud koos moodse varustusega. Samuti toetasid meid Suurbritannia laevastik ning järele jäänud valgekaartlased. -
Vabadussõja üks olulisemaid lahinguid, kus Julius Kuperjanovi sai surmavalt haavat. Tänu tema ja ta väesalga vaprusele langes lõpuks Valga linn ja raudteesõlm eestlaste kätte. Tema järegi on ka nimetatud Eesti Kaitseliidu parim pataljon - Kuperjanovi pataljon. -
Pärast Punaarmee tormakat pealetungi oli pea 2/3 Eestist nende kontrolli all. Tänu liitlaste toetusele (eelkõige Soome vabatahtlikkele ja Briti laevastikule) ning soomusrongide valmimisega suudeti Eesti territoorium enamlastest pea kuuga puhtaks teha. -
Asutav Kogu astus ametisse 23. aprillil. Sellele eelnenud valimistes osales rekordiliselt hääleõigusega kodanikke (ligi 80%). AK esimeheks määrati August Rei, sotsiaaldemokraatide esindaja. AK võttis vastu maareformi ja EV põhiseaduse. Viimane AK istung toimus 20. detsembril. -
Otto Strandmani valitsus koosnes alguses kolme partei koalitsioonist: EDSTP, Tööerakonnast ja Rahvaerakonnast. See koalitsioon kukkus juba novembris kokku (lagunema hakkas juba paar kuud enne, kui Rahvaerakond koalitsioonist lahkus).
-
Vabadussõja alla käiv sõda EV ja Landeswehri (Maavägi) vahel, mis paiknes Põhja-Lätis ja koosnes peamiselt baltisakslastest. Landeswehri alistamisega stabiliseeriti olukord eesti lõunapiiril ning tagas sobivad tingimused rahu väljakuulutamiseks. Sõja võit tagas ka head suhted Ulmanise valitsusega.
-
Üks tähtsamaid lahinguid Vabadussõjas. Suur võit Landeswehri üle, mida on kantud ka sümboolset üle kui eestlaste vabanemist saksa ikke alt. Sealt tuleb ka meie Võidupüha. Lahing kestis viis päeva, millest esimesed 2 taganesid eestlased ja viimased kolm taganesid sakslased. Lahing võideti kindral Põddra juhtimisel. -
Esimene rahuläbirääkimine VSFNV ja EV vahel. Läbirääkimised toimusid Pihkvas. Läbirääkimiste eesmärk oli nõrgendada Venemaa vastast blokki, kuhu kuulusid Balti riigid ja Soome. Selle läbirääkimise algatus põhineb 31.augusti VNSFV poolt tehtud ettepanekul. -
EV asustamisest 3. valitsus, mida Asutav Kogu suurte kahtlustega ametisse määras. Valitsusse kuulusid nii kodanlased kui ka sotsialstid. -
Uusi rahuläbirääkimisi püüti mõjutada samaaegse Punarinde edasitungiga, kuid see ebaõnnestus. Kuu lõpuks oli juba kokkulepitud vaherahus, mis hakkas neli päeva hiljem kehtima. -
10.30 kehtestati rindel vaherahu. See oli üks olulisemaid samme Vabadussõja lõppemisel. -
Sõda kuulutati lõppenuks, VSFNV tunnistas Eesti Vabariiki. Lisaks pandi paika riigipiirid ja edaspidised majanduslikud tingimused. Selle lepingu alusel tunnistas VSFNV igavest ajast igavesti EV piire (k.a Petserimaa). Samuti vabastati EV kõikidest kohustustest VSFNV ees ning Eesti sai ka 11,6 tonni kulda.