-
-
Saksaväed jõuavad Läti rindele, mille käigus jäi pärast rinne stabiilseks.
-
- aasta teisel poolel vallutavada Saksa väed Riia linna ja Eesti saared. Pärast seda tehti rahu läbirääkimised enamlaste ja Sakslaste vahel, mille käigus peatati Sakslaste edasitung.
-
Eestis oli 200 00 Vene sõdurit, kui enamlaste võimu ajal jooksis suur osa sõjaväest laiali.
-
Vene sõdureid oli alles 60 000, lisaks sellele oli 35 000 Eesti väe sõdureid ja 5 000 punakaartlast ning sellest ei piisanud Saksa vägede takistamisest. Enamlased arvasid, et Sakslased ei ründa, sest muidu algaks Saksamaal revolutsioon.
-
Enamlased kuulutavad, et Venemaa ja Saksamaa vahel ei ole sõda, ega rahu ning läbirääkimised katkestusid.
-
Sakslased olid kindel, et mingit revolutsioon ei alga Saksamaal ning sellega öeldes lõpetasid Sakslased oma ettevalmistused ja alustasid rünnakut Haapsalusse. Samal ajal olid Vene armeed lagunemas ning nad taganesid.
-
Eesti rahvusväeosad võtsid võimu üle Haapsalus ning vangistasid kohalikud enamlased.
-
Pääste komitee suundub Haapsalusse, et kuulutada Eesti iseseisvumist, kuid on sunnitud tagasi pöörduma, sest sakslased on juba võimu üle võtnud.
-
Eesti rahvusväeosad võtavad võimu üle Tartus ja Pärnus.
-
Järgmine sihtpunkt oli Tartu, kuid enamlaste valve tõttu ei olnud võimalik Tallinnast välja pääseda.
-
Kell kaheksa õhtul luges advokaat Hugo Kuusler manifesti rahvale ette ning Eesti Vabariik oli väljakuulutatud.
-
Eesti rahvusväed võtavad võimu üle Viljandis ning proovivad samamoodi Võrus, kuid see ebaõnnestus ja Võru jäi punakaartlaste kätte.
-
Rahvusväeosade sõdurid võtavad Tallinnas võimu üle ning ametisse astus Eesti Ajutine Valitsus. Samal ajal on sakslased juba jõudnud Tallinna alla.
-
Sakslased okupeerivad Tallinna. Samal aja loetakse Eesti iseseisvumis manifest Viljandis ette.
-
Eesti iseseisvumis manifest loetakse Paides ette.
-
Peaaegu kogu Eesti ala on Saksa vägede käes.