-
Hirvepargi miiting
Tallinnas Hirvepargis toimub Molotovi-Ribbentropi pakti avalik hukkamõistmine. See oli esimene suurem meeleavaldus Nõukogude võimu vastu. (Korraldajad: Heinz Valk, Lagle Parek, Mart Niklus -
Rahvarinde loomine
Edgar Savisaare eestvedamisel luuakse Rahvarinne, mis saab oluliseks jõuks Eesti iseseisvuse taastamise protsessis. -
Sinimustvalge lipp taas Pika Hermanni tornis
Esimest korda pärast Nõukogude okupatsiooni heisatakse Tallinna Toompeal sinimustvalge lipp. -
"Eestimaa laul" Tallinna Lauluväljakul
Suurejooneline massiüritus, kus esineb ka Heinz Valk oma kuulsa fraasiga: "Ükskord me võidame niikuinii!" -
Period: to
Eesti NSV suveräänsusdeklaratsioon
Eesti Ülemnõukogu kuulutab, et Eesti seadused on ülimuslikud NSV Liidu seaduste ees. -
Eesti keele seadus
Eesti Ülemnõukogu võtab vastu Eesti keele seaduse, millega eesti keel kuulutatakse ENSV ametlikuks riigikeeleks. Kuigi Eesti on veel formaalselt Nõukogude Liidu osa, on see oluline samm iseseisvuse suunas ja annab tugeva signaali Moskvale. Olulised isikud: Marju Lauristin, Rein Veidemann. -
Balti kett
Eestlased, lätlased ja leedulased moodustavad 600 km pikkuse inimketi Tallinnast Vilniuseni, nõudes iseseisvust. (Korraldajad Eestis: Rahvarinne, Heinz Valk, Edgar Savisaar, Marju Lauristin jt.) -
Ülemnõukogu kuulutab välja Eesti iseseisvuse taastamise protsessi alguse
Ülemnõukogu kinnitab Eesti Vabariigi järjepidevust ja astub samme täielikuks iseseisvumiseks. -
Interrinde rünnak Toompeale
Moskvale lojaalsed Interrinde liikmed ja Nõukogude sõjaväelased üritavad jõuga kukutada Eesti valitsust. -
Iseseisvusreferendum Eestis
Eestis korraldatakse rahvahääletus küsimusega:
"Kas teie tahate Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja sõltumatust?" Tulemus: 77,8% hääletajatest ütleb "jah".
See näitab, et enamik elanikest, sealhulgas osa venekeelsest elanikkonnast, toetab iseseisvumist. Olulised isikud: Edgar Savisaar, Rein Taagepera, Mart Laar. -
Augustiputš Moskvas
Moskvas toimub Nõukogude Liidu juhtkonna konservatiivse tiiva korraldatud riigipöördekatse, mille eesmärk on takistada Mihhail Gorbatšovi reforme ja taastada Moskva keskne kontroll liiduvabariikide üle. Putšistid kuulutavad välja erakorralise seisukorra ning püüavad haarata võimu, kuid ebaõnnestuvad Boriss Jeltsini ja demokraatlike jõudude vastupanu tõttu. -
NSV Liit tunnustab Eesti iseseisvust
Nõukogude Liit tunnustab ametlikult Eesti iseseisvust. -
Eesti iseseisvuse väljakuulutamine
Eesti Ülemnõukogu koguneb 20. augusti õhtul erakorralisele istungile. Pärast pikki arutelusid ja vastasseise võetakse kell 23.03 vastu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. Olulised isikud: Arnold Rüütel – Ülemnõukogu esimees, kes juhtis iseseisvusotsuse menetlemist.
Ülo Nugis – Istungit juhtinud Ülemnõukogu aseesimees, kelle haamrilöök kinnitas ajaloolise otsuse.
Edgar Savisaar – Peaminister, kes juhtis Eesti valitsuse tegevust kriitilisel ajal. -
Uue põhiseaduse rahvahääletus
Eesti rahvas kiidab heaks uue põhiseaduse, mis taastab demokraatliku riigikorralduse. -
Esimesed vabad Riigikogu valimised
Peaministriks saab Mart Laar, presidendiks valitakse Lennart Meri. -
Vene vägede lahkumine Eestist
Viimased Vene sõjaväelased lahkuvad Eestist, tähistades täielikku iseseisvuse taastamist.