Ajalugu

By Mihkel Korrol
  • Period: to

    Maailmasõjast vabadussõjani

  • Veebruarirevolutsioon Petrogradis

    Eestis 2. märtsil. Rahvas rahutu, inflatsioon laes, puudusid eluks vajalikud tarbeesemed, transpordisüsteem katki. Sõjavägi kaotamas ja tüdinenud, rahvas ei usaldanud riiki. Keiser loobus troonist, valitsema läks Ajutine Valitsus.

  • Eestimaa kubermangu autonoomia

    Eestimaa kubermang ühendati Liivimaa põhjapoolse osaga. Loodi Eestimaa Maanõukogu (Maapäev).

  • Oktoobripööre

    1. okt. Eestis, Tallinnas läheb võim kommunistide kätte. Võimu haaramiseks loodi Sõjarevolutsioonikomitee. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eesti Nõukogude Täitevkomitee.

  • Maanõukogu kuulutab end kõrgeima võimu kandjaks Eestis

    Maanõukogu kuulutas end Eesti ainsaks seaduslikuks esindusorganiks kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni. Kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused.

  • Saksa väed tungivad Eestisse

    Vene väed põgenesid või olid liiga nõrgad et vastu võidelda. Järgmisel päeval lõi Maanõukogu Päästekomitee.

  • Eesti iseseisvuse väljakuulutamine

    Eesti kuulutab end iseseisvaks, päev hiljem aga okupeerivad Saksa väed Eesti.

  • Vene väed vallutavad Narva

    Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, mille iseseisvust tunnistas ainult Venemaa ja Kommuuni nõukogu. See jätkas enamlaste poliitikat.
  • Period: to

    Vabadussõda

  • Mai-Juuni suurpealetung

    3 suunda: Narva alt Petrogradi, Pihkvast Petrogradi poole, Põhja-Lätisse. Kõik pealetungid olid edukad.

  • Algas Rahvaväe vastupealetung

    Peamised jõuallikad olid soomusrong ja Kuperjanovi partisanid. Eesti oli võõrvägedest puhastatud.

  • Paju mõisa lahing

    Karm lahing Paju mõisa lähistel, kus sureb Kuperjanov. Vägede eesmärk oli vallutada Valga, mida nad hiljem ka tegid.

  • Eesti riigi vabastamine

    Jaanuarist veebruarini võtavad Eesti väed tagasi linnasid nagu Tartu, Narva, Võru, Pihkva jne.

  • Eesti Asutav Kogu koguneb Estonias

    Moodustatakse valitsus, põhiseadus ja maaseadus - kõik sõjas osalejad saavad maad.

  • Landeswehri sõda

    Eesti ja Läti aladel toimunud sõda Saksa ja Eesti vägede vahel. Rauddiviis ja Landeswehr (Maavägi), riigi- ja baltisakslased. Kestis kuni 3. juulini.

  • Võnnu lahing

    Eesti suur võit, Soov Läti iseseisvust kaitsta. Tänapäevani võidupüha Eestis.