Eesti 1914-1944

By indrap6der

  • I MS algus

    1. august Saksamaa kuulutab Venemaale sõja.

  • Kuramaa evakuatsioon

    Saksa väed hõivasid Poola, Leedu ja Kuramaa. Kuramaalt veeti välja tehased, riigi- ja haridusasutused ja 2/3 elanikkonnast.

  • Autonoomia nõudmine

    Noorte radikaalide juht, Jüri Vilms, nõudis esimest korda avalikult, et Eestile antaks Venemaa kooseisus rahvuslik autonoomia.

  • Veebruarirevolutsioon Petrogradis

    Kukutati tsaar ning võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte

  • Eestlaste demonstratsioon Petrogradis

    Avaldati survet Ajutisele Valitsusele autonoomiaseaduse kinnitamiseks.

  • Eesti saab autonoomia

    Ajutine Valitsus ühendas Eestimaa ja Liivimaa põhjaosa kubermangud ühtseks rahvuskubermanguks. Kubermangukomissariks nimetas keskvalitsus Jaan Poska. Moodustati Ajutine Maanõukogu ja Maavalitsus.

  • Enamlik Oktoobripööre

    26.10 Punakaartlased kukutasid Ajutise Valitsuse Petrogradis. 27.10 Viktor Kingissepp võttis võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt.

  • Maanõukogu kogunemine Toompeal

    Eesti Asutav Kogu määrab Eesti tulevase riigikorra. Kuni Asutava Kogu kokkutulemiseni kuulub kõrgeim võim Maanõukogule. Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused.

  • Poliitilise korra muutumine 1918. aasta algul

    Eesti Asutava Kogu valimised katkestati. Baltisakslased kuulutati lindpriiks. Toimusid arreteerimised ja küüditamine. Katkesid Bresti rahuläbirääkimised.

  • Saksa pealetung

    Vene vägede riismed põgenesid. Enamlaste Punaarmee ei olnud piisavalt tugev, et takistada sakslasi. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud.

  • Päästekomitee loomine

    Maanõukogu vanematekogu otsusega loodi Päästekomitee, mis oli mõeldud tegutsemiseks eriolukordades, kuid ka iseseisvuse väljakuulutamiseks. Päästekomiteesse kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.

  • Iseseisvusmanifest

    Vanematekogu kiitis heaks iseseisvusmanifesti teksti (autorid Juhan Kukk, Ferdinand Peterson), mida üritati ette kanda Haapsalus ja Tartus, kuid need katsed ebaõnnestusid. Seetõttu saadeti manifestikoopiad maakonnalinnadesse laiali, et seal need rahvale ette lugeda.

  • Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus

    Tallinnas asusid 24. veebruari ööl enamlased Vene sõjalaevadele vastu, et hiilida Petrogradi. Hommikul ilmusid tänavatele relvastatud patrullid ning mitmel pool tekkisid väiksemad tulevahetused enamlaste ja rahvuslaste vahel. Suurem osa linnast läks rahvuslaste alla ja õhtul moodustati Riigipanga hoones Päästekomiteega Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. See koosnes demokraatlikest erakondade esindajatest. Peaministriks sai K. Päts ja asetäitjaks J. Vilms.

  • Saksa okupatsioon

    Saksa üksused marssisid linna 25.02 kohe peale K. Pätsi iseseisvusmanifesti ettelugemist.

  • Bresti rahuleping

    Bresti rahuleping jättis Eesti- ja Liivimaa kubermangud Venemaale, kuid neil polnud siia asja. Seega kogu võim läks Saksa sõjaväelaste kätte, kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur. Kehtestati saksa kord.

  • Ajutise Valitsuse legaalne koosolek

    Novembri algul puhkesid Tallinnas toitlusrahutused, nõuti okupatsioonivägede lahkumist ja kohalike omavalitsuste ennistamist. Võimud sattusid raskustesse, sest Saksa revolutsiooni ideed olid Tallinnasse jõudnud ning võimud pöördusid eestlaste poole ja andsid loa Ajutise Valitsuse kokkukutsumiseks. Loodi Eesti Kaitseliit.

  • Compiegne'i vaherahu

    Novembri algul puhkes Saksamaal revolutsioon. Kukutati keiser, loodi sotsialistlik valitsus. Uus valitsus kirjutas alla Compiegne'i vaherahule ning lõppes I Maailmasõda.

  • Eesti-Saksa kokkulepe

    Võim läks lõplikult eestlaste kätte. Uuesti oli kokku astunud Maanõukogu ja nüüdsest hakkas toimuma tegelikult Eesti riiklus.

  • Vabadussõja algus

    Punaarmee ründas Narvat. Saksa ja Eesti väed olid sunnitud lahkuma. 29.novembril marssis Punaarmee Narva sisse.

  • Eesti töörahva kommuuni loomine

    Punaarmee kuulutas välja Eesti Töörahva Kommuuni, mis oli sisuliselt iseseisev Eesti Nõukogude vabariik.

  • Rahvaväe vastupealetung

    Punaarmee pealetung pandi seisma soomusrongide ja Kuperjanovi partisanide abiga. Vabastati Tartu ja Narva.

  • Paju lahing

    Ägeda ja ohvrite rohke Paju lahingu tagajärjel hõivati ülioluline Valga raudteesõlm. Samal päeval löödi enamlased välja Võrust, Petseritst ja Alüksnest ning Eesti oli võõrvägedest puhastatud.

  • Asutava Kogu kogunemine

    Tallinnas kogunes Asutav Kogu ning kohe hakati ettevalmistama maaseadust ja põhiseadust. Moodustati esimene valitsus ning valitsusjuhiks sai Otto Strandman.

  • Sõjategevus Vene ja Läti territooriumil

    Et vähendada uut enamlaste sissetungi, viidi sõjategevus Vene ja Läti territooriumitele. Mais asusid Eesti väed Põhjakorpusega pealetungi Petrogradi suunas ning neil õnnestus tungida sügavale vastase rindesse, tõrjuda enamlased Velikaja jõe taha ja vallutada Pihkva.

  • Eesti töörahva kommuuni lõpp

  • Võnnu lahing

    Juunis pidid Eesti ja Saksa väed koos jälitama itta taanduvaid enamlasi, kuid omavaheline vaen oli tugevam ja sakslased vallutasid Võnnu linna. Kehtestati ajutine relvarahu ja mõlemad pooled valmistusid uuteks lahinguteks. Võnnu lahing algas sakslaste pealetungiga ning 4 päeva olid ägedad lahingud. Eesti varuüksused saabusid ja sakslased said korralduse taanduda. 23.06 marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta Võnnu linna.

  • Rahuläbirääkimiste algus

    Rahukõnelused Nõukogude Venemaaga algasid 05.12 Tartus. Samal ajal toimus Punaarmee pealetung rindel, et mõjutada rahukõnelusi, kuid see ei andnud soovitud tulemusi. Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska ja taotleti vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist.

  • Vaherahu

    1. jaanuaril hakkas kehtima relvarahu ning läbirääkimised jätkusid.

  • Tartu rahu

    1. veebruaril allkirjastati Tartu rahuleping, millega Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa tunnustasid üksteist, kuulutasid sõja lõppenuks ja pandi paika riigipiirid.

  • Molotovi-Ribbentropi pakt

    Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop kirjutasid Moskvas alla mittekallaletungi lepingule.

  • II MS algus

    Saksa väed tungisid Poolasse ning 2 nädalat hiljem ründas Poolat ka Punaarmee.

  • Orzeli sisenemine Tallinnasse

    Poola allveelaev Orzel sisenes Tallinnasse. Neutraliteediseadusele vastavalt asuti seda interneerima, kuid allveelaev, ajendatuna Punaarmee sissetungist Poolasse, põgenes. Kreml kasutas juhtunut, et süüdistada Eestit neutraliteedi rikkumises.

  • Vastastikuse abistamise pakt

    24.09 esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid.

  • Nõukogude Liidu agressioon Eesti vastu

    26.09 koondas Nõukogude Liit Eesti idapiirile sõdureid, suurtükke, soomusmasinaid ning sõjalennukeid, et survestada Eestit vastu võtma Nõukogude Liidu tingimusi. Kuna Eestil puudusid ressursid ja toetus, otsustati Kremli tingimused vastu võtta.

  • Baaside lepingu allkirjastamine

    Eesti kirjutas alla baaside lepingule, ning osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Eesti andis Nõukogude Liidule rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks ning õigus kasutada Tallinna sadamat. Moskva müüs Eestile soodustingimustel relvastust ning Eesti baasidesse toodi 25 000 meest.

  • Sõjaväelaste läbirääkimised

    Tallinnas toimusid oktoobri algul Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised, et täpsustada baaside asukohta ja vägede sissemarssi.

  • Baltisakslaste lahkumine

    Hitler ütles oma kõnes, et Ida- ja Kesk-Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ning järgneva 7 kuuga lahkus Eestist 12 660 baltisakslast. See oli rahvale suur üllatus, mis kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali ning tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta.

  • Maavägede sissemarss Eestisse

    18.10 algas maavägede sissemarss Eestisse. Algul paigutati Eestisse 14 000 punaväelast, 337 soomusmasinat ning 255 sõjalennukit.

  • Talvesõda

    Venemaa tungis 30.11 Soome ja vallandas Talvesõja. Eesti rahva poolehoid kuulus Soomlastele. Rahvusmeelsed ringkonnad korraldasid salajasi korjandusi soomlaste toetuseks, paljud noormehed läksid salaja üle lahe sõtta appi ning Eesti sõjaväelased edastasid saladuskatte all Soome peastaabile luureandmeid Punaarmee kohta.

  • Nõukogude Liidu ultimaatum Balti riikidele

    14.-16. juunil esitas Nõukogude Liit Leedule, Lätile ja Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Kuna sõjaline vastupanu oli selles olukorras lootusetu, alistusid Balti riigid hääletult.

  • Narva diktaadile allakirjutamine

    17.06 tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega alla kirjutama Narva diktaadile. Sellega anti ühendusteede, sidekanalite kontroll Punaarmee kätte, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad.

  • Juunipööre

    Anderi Zdanovi suunamisel seati Vene saatkonnas kokku uus Eesti valitsus. Tema suunamisel korraldati ka meeleavaldus, et rahvas nõuaks Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku valitsusega. 21.06 õhtul andis president Päts allkirja otsusele ametisse nimetada uus valistus.

  • Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik

    21.07 kuulutas kommunistlik Riigikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ja otsustas paluda selle vastuvõtmist Nõukogude Liidu koosseisu.

  • Eesti ühendamine Nõukogude Liiduga

    06.08 langetas NSV Liidu Ülemnõukogu otsuse ühendada Eesti Nõukogude Liiduga. Sellega oli Eesti annekteeritud.

  • Võtmepositsioonide üleminek kommunistide kätte

    Augustis kiitis Riigivolikogu heaks Nõukogude Liidu konstitutsiooni eeskujul koostatud uue põhiseaduse. Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks ja Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu. Linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed.

  • Massiküüditamine

    Repressiivpoliitika kulminatsiooniks oli 14. juuni massiküüditamine, mis toimus korraga kõigis kolmes Balti riigis. Enamik 1940/41 aastal arreteeritutest ja küüditutest tapeti või hukkus Venemaal.

  • Suvesõda Eesti aladel

    22.06 puhkenud Vene-Saksa sõja algul taandus hiiglaslikke kaotusi kandnud Punaarmee korratult. Sakslased hõivasid Leedu ja Läti ning 7.07 ületasid nad Eesti piiri. Eesti pinnal toimuvast sõjast võtsid aktiivselt osa metsavennad, kelle kaugem siht oli kodumaa vabastamine.

  • Saksa okupatsiooni algus

    1. aasta suvel tundsid eestlased kergendust Nõukogude okupatsioonivõimude lahkumisest ning tervitasid Saksa sõdureid vabastajatena. Kuid Saksamaalt saabuvad ametnikud ei tahtnud Eesti iseseisvast riigist midagi teada.

  • Eesti kindralkomissariaat

    05.12 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg. Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes 4 kindralkomissariaadist. Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastesse hästi, kuid viis kindlakäeliselt läbi Berliini poliitikat.

  • Eesti omavalitsus

    Eesti omavalitsus oli Saksa okupatsioonivõimu toetav institutsioon, mis koosnes kohalikest kollaborantidest. Selle eesotsas seisis Hjalmar Mäe, endine vabadussõjalaste propagandajuht. Omavalitsus taotles Eestile autonoomiat, kuid need katsed põrkusid Berliini vastuseisule ning Omavalitsus jäi vaid sakslaste käepikenduseks.

  • Juutide koonduslaagrid

    Alates 1942. aastast hakkasid sakslased tooma Eestisse juute teistest Euroopa riikidest ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Eestis hukati umbes 10 000 Euroopa juuti, ning sama süstemaatiliselt tapsid natsid mustlasi.

  • Eesti SS-leegioni asutamine

  • Sundvärbamine ja sundmobilisatsioon

    Kuna vabatahtlike värbamine ähvardas läbi kukkuda, kuulutas Eesti Omavalitsus märtsis välja noormeeste sundvärbamise ning 43. aasta lõpul osalise sundmobilisatsiooni.

  • 20. Eesti SS-diviis

    Sundvärbamise ja mobilisatsiooni tulemusena kasvas leegionäride arv 1944. aasta alguseks 11 000 meheni, ning neist moodustati 20. Eesti SS-diviis.

  • Üldmobilisatsioon

    1. aasta jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung. Saksa väekoondised taganesid kiiresti Eesti poole. 30.01 kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni, mida asusid toetama ka rahvuslikud ringkonnad, et kaitsta Eestit kommunismi eest.

  • Võitlus Narva pärast

    02.02 rajasid sakslaste kannul liikuvad venelased Narva jõe läänekaldale mitu sillapead. Punaarmee juhtkond kavandas mitte ainult Narva vallutamist, vaid ka kiiret edasitungi Tallinna suunas. Võitlus Narva pärast kestis ligi 7 kuud.

  • Märtsi pommitamine

    Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi terrorirünnakuid Eesti linnadele. 06.03 hävitati täielikult Narva ning 08.03 said kannatada Jõhvi ja Tapa. 09.03 pommitati Tallinnat, ning selle käigus hukkus 500 inimest, purustati 40% elamispinnast, koduta jäid 25 000 tallinlast, hävis Niguliste kirik ja Estonia teater. 25.03 sai Tartu rängalt kannatada.

  • Punaarmee vallutab Eesti

    1. juulil tõrjusid eestlased veel punaste rünnakut, kuid päev hiljem ületasid venelased Narva jõe ja marssisid 26. juulil sisse nende hävitatud linna.

  • Punaarmee hõivab Tartu

    Pärnu poole liikunud Vene väed peatati Väikesel Emajõel, kuid Tartu kaitsmiseks ei jätkunud sakslastel jõudu. 25.08 hõivas Punaarmee Tartu ja liikus edasi Jõgeva poole.

  • Taasiseseisvumiskatse

    1. aasta veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Jüri Uluotsa ümber kogunes rahvuslaste vanem põlvkond. Rahvuskomitee uueks esimeheks valiti Otto Tief. 18.09 Saksa väejuhatus informeeris eestlasti alanud taandumisest määras Jüri Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse, mida juhatas Tief. Valitsusel ei õnnestunud Tallinnat enda käes hoida, ning 21.09 lahkus valitsus Eestist.

  • Tallinna hõivamine

    22.09 hommikul sisenesid Nõukogude tankid Tallinna ning pärastlõunaks oli Tallinn punaväelaste käes. Sellele järgnes kogu Eesti mandriosa okupeerimine.

  • Suur põgenemine

    Paljud Eesti sõjamehed püüdsid iseseisvalt korraldada viimast vastupanu Lääne-Eestis Punaarmee vastu, kuna saksa väed olid lahkumas. Need väikesed grupid aeglustasid Punaarmee edasitungi, ning Virtsu langes alles 26. septembril. Need lahingud andsid eestlastele võimaluse põgeneda üle mere. Kokku lahkus Eestist septembris 80 000 inimest.