-
Saksamaa kuulutas Venemaale sõja. Nädalaga kogu euroopa sõjas. Eestis viiakse läbi mobilisatsioon( vene armeesse ligi 100 000 meest). Positiivne külg - rahvusliku liikumise elavnemine.
-
Sakslased jõudis Eesti lähistele 1915.aastal, Riia alla. 1915 aastal muutusid Eestis baltisakslased ebausaldusväärseks. Näljad- sest oli toimunud tööjõu defitsiit.
-
Noorte radikaalide üks juhte, Jüri Vilms, nõudis esimest korda avalikult, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia.
-
Majandust õõnestas inflatsioon, kasvanud umbusaldus valitsuse vastu. Sõjaväeosad läksid üle rahva poole. Keiser loobub troonis, Venemaast saab Vabariik. Võim Ajutisel Valitsusel. Petrogradi nõukogu hakkab võimsaks kujunema.
-
Teated rahustustest impeeriumist levisid Eestisse. 20 000 osavõtjaga miitingust ülesköetud rahvas tungis vange vabastama, vangla ülem tapeti, vallutatakse kõik vanglad. Samalaadsed sündmused levisid ka mujale Eestisse.
-
Avaldati survet Ajutisele Valitsusele autonoomiaseaduse kinnitamiseks.
-
Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati ühtseks rahvuskubermanguks. Ametisse määrati kubermangukomissar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks Maavalitsus, ehk juhtimine eestlastel endile.
-
Eesmärgid: kergendada eestlaste sõjaväeteenistust, koondada nad kodumaale, tugevdada.
-
-
- oktoober - Petrogradis Ajutise Valitsuse kukutamine
-
Septembris olid enamlased võitsid linnavalimised Tallinnas ja Narvas. Oktoobris juhtpositsiooni töörahva nõukogusid ühendavas katusorganisatsioonis - Eestimaa NõukogudeTäitevkomitees. Sõja-Revolutsioonikomitee loomine
-
Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, kuni kokkuastumiseni ainus kõrgema võimu kandja Eesti Maanõukogu. Kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. kSamal päeval ajasid enamlased nad jõuga laiali, kuid see polnud Maanõukogu tegevuse lõpp - volitused vanematekogule.
-
-
Sakslaste pealetung, enamlased välja löödud.
-
Loodi iseseisvuse väljakuulutamiseks. Liikmed: K. Päts, J. Vilms, K. Konik.
-
Püüe minna Haapsallu, kuid sakslased olid juba seal, ebaõnnestus ka Tartusse minek. Manifesti koopiad saadeti maakondadele laiali
-
Endla teatri ette kogunenud rahvale
-
Peaministriks K. Päts, asetäitjaks J. Vilms, vaid üheks päevaks. Manifesti avalikku ettelugemist ei toimunud.
-
Ei tunnistatud Eesti iseseisvust. Arreteeriti Päts ja teised kaasosalised.
-
Saksamaa ja Venemaa jagavad alad
-
Poliitilised vastased tapetakse. Palermo massimõrv. Suhtumine punastesse muutus. Venemaa kodusõda punaste ja valgete vahel.
-
Novembri algus. Keisri kukutamine, sotsialistliku valitsuse loomine.
-
väljakuulutamine, asjaajamiskeeleks saksa keel, reaalselt ei jõudnud toimima hakata hertsogiriik.
-
Hakkab oma vägesid välja tõmbama. Anti luba eestlastele Ajutise Valitsuse kokkukutsumiseks. Alustas tegevust Eesti Kaitseliit.
-
Lõplikult võim eestlastele.
-
Narva all, kuid saksa väed löövad tagasi.
-
Punaarmee rünnak Narvale.
-
kuulutatakse välja Eesti Töörahva Kommuun (eesotsas Anvelt) - enamlaste sõnul iseseisev riik. Enamlaste poliitikat rakendati, natsionaliseeriti suurettevõtted ja panku, moodustati põllumajanduslikke ühisettevõtteid.
-
Vastaste ülekaal. Rahva meeleolu. Eesti rahvusväeosad laiali aetud. Uue aasta küünisel ähvardas oht Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. Enamlaste käes oli juba Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu.
-
Eesti riiklus jäi püsima, uued jõuvarud. Vabatahtlike üksused = Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid jt)
Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud, Taani vabatahtlikud
Rahvavägi - sõjavägede ülemjuhataja - Johan Laidoner = sihipärane sõjategevus. Sundmobiliseerimine -
Läti, Leedu ja Poola aladele. Nädalaga pandi pealetung seisma.
-
Põhijõuks - soomusrongid. Soomusautod
-
-
Sealt edasitung Narva suunas.
-
Utria dessant laevadega.
-
Ohvriterohkeim lahing. Hukkub Julius Kuperjanov.
-
Hõivati eestlaste poolt raudteesõlm Valga.
-
Lahingud: Petseri-Vastselinna-Orva ning Haanja-Rõuge-Võru lähistel. Ligi 3 kuud kestsid, lõpuks võitis Rahvavägi
-
Asutava Kogu valimised demokraatlikult. Estonia kontsertsaalis kogunevad.
-
Eesti Asutav Kogu tuleb kokku
Lubadus: kui lähed sõtta, saad maad(MAASEADUS)
Põhiseaduse ettevalmistus. -
Vene valgete Põhjakorpus, Narva alt pealetungile, jõudsid Petrogradi kaitseliinini. Rahvavägi pealetungile Kagu-Eestis, Vallutavad Pihkva. Läti Nõukogude Vabariigi hävimine
-
Läti riigipööre Goltzi heakskiidul. Eestlased + lätlased vs baltisakslased.
-
Sakslaste pealetung. Ägedad lahingud 4 päeva, Rahvaväe võit, sõjavõimustuse teke. Võidupühana tähistamine
-
Riia vallutamine, Ulmanise valitsus-riigi juhtimine taas neil. Antandi esindajate nõudel vaherahu. Saksa väed sunnitud lahkuma Lätist.
-
Venemaa hakkab rahu sõlmimisele mõtlema. Eesti töörahva kommuun likvideeritakse. Antant vastu. Läbirääkimised ei läinud läbi.
-
Valgete agoonia algus. Loodearmeelastelt relvade võtmine. Rahvavägi taas üksi Punaarmee vastu.
-
Eestlaste kaitse jäi püsima, Punaarmee läbimurre ebaõnnestus, lõpetasid pealetungi.
-
Poska- taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnistamist ja idapiiri kindlaksmääramist.
-
Sõjategevus lõppenud. Eestile soodsad lahendused
-
Määrati kindlaks Eestile sobilik idapiir, Venemaa ütleb igavesti suverääni õigusest lahti, lubati soodsad kaubandus majanduslikud lepinguid, Eestile 15 miljonit kuldrubla, evakueeritud varade tagastamine (tegelikkuses mitte)