-
-
-
Saksa väed hõivasid aastal 1915 Kuramaa, Leedu ja Poola. Rinne jõudis Väina jõele. Eestis paiknevate vägede hulka suurendati.
-
Jüri Vilms nõudis esimest korda avalikult rahvuslikku autonoomiat.
-
Tartus toimus rahvuslaste nõupidamine. Autonoomiaseaduse projekt esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks.
-
Eestist sai rinde lähitagala. Siin oli kuni 200 000 relvastatud meest. Vene armeesse mobiliseeriti umb 100 000 meest, kellest 1/10 langes sõjas.
-
Tsaar kukutat, võimule tuli ajutine valitsus
-
Eestisse jõuavad teated rahutustest Petrogradis, Tallinnas ülelinnaline streik ja 20 000 liikmega miiting.
-
Petrogradis toimub massidemonstratsioon.
-
Saabus määrus Ajutiselt Valitsuselt Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Eesti-ja Liivikubermang ühendati rahvuskubermanguks. Etteotsa astus Jaan Poska. Nõuandev organ- Ajutine Maanõukogu.
-
Toimusid Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse (maanõukogu) valimised. Esialgu juhtis seda Jaan Raamot, hiljem Päts. Suvel korraldati kõikjal munitsipaalvalimisi. Hakati ka looma rahvusväeosi. 1. Eesti polgu ülemaks sai Johan Laidoner.
-
- oktoobril saadeti Komissarid ja punakaartlased Tallinna peale valvele. 26. oktoobril teatati Ajutise Valitsuse kukutamisest Petrogradis. 27. oktoober võttis Viktor Kingisepp Jaan Poskalt võimu üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee eesotsas Jaan Anveltiga.
-
Eirati enamlaste dekreeti. 15. novembril koguneti ja võeti üksmeelselt vastu ajalooline otsus. 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Asutav Kogu 2) Asutava Kogu kokkuastumiseni on võim Maanõukogul. 3)Eestis kehtivad Maanõukogu kinnitatud seadused.
-
Enamlased piirasid oma poliitvaadetega tegevusvabadust. Eesti Asutava Kogu valimised katkestati jaanuari lõpul. Majandusreformid riigistasid pangad, tööstused ning ka kogu maa.
-
Saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon, et välja selgitada teiste riikide arvamus Eesti potentsiaalsest iseseisvumisest. Vastukaja oli optimistlik, samuti ka siseriikliku propaganda vastused. Edasi pidi välja mõtlema, kuidas iseseisvus välja kuulutada. Loodeti Asutavale Kogule, kuid see löödi jaanuari lõpus laiali. Nüüd sooviti seda teha revolutsioonilisel teel. Loodeti kasutada aega enamlaste põgenemise ja sakslaste saabumise vahel.
-
18.02 algas sakslaste pealetung. Siit alates on kuupäevad uue kalendri järgi, üleminek toimus 1/14 veebruar. Loodi 3-liikmeline päästekomitee (Päts, Vilms, Konik). 21.02 kiideti heaks iseseisvusmanifest. Pärnus loeti see manifest ette 23. veebruari õhtul. Päev hiljem tehti sama Viljandis. Enamlased läksid ööl vastu 24ndat Petrogradi laevale.
-
24.02 hommikul võis kuulda tulevahetusi rahvuslaste ja enamlaste vahel linnatänavatel. Iseseisvuslaste keskus oli Riigipanga hoone. Õhtul moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. PM- Konstantin Päts, tema asetäitja- Jüri Vilms. Tallinnas trükiti iseseisvusmanifeste ja eksemplare kleebiti tänavanurkadele. Avaliku etrelugemiseni ei jõutud, oli vaja takistada enamlaste põgenemist ning luua korda. Järgmine hommik oli pidulik, lehvisid rahvuslipud, helisesid kirikukellad, peeti aktusi.
-
Selle lepinguga jäi Eesti- ja Liivimaa kubermangud Venemaale, kuid kuna neil polnud siin asja, siis võim oli praktiliselt sakslaste käes. Berliinis otsusati luua Balti hertsogiriik, Eestile lubati kultuuriautonoomiat. Selle loomine jäi siiski venima ja ametlikult kuulutati see alles välja 5. novembril. Ametlikuks keeleks sai saksa keel, kehtestati tsensuur. Rahvuslikud poliitikud vangistati, Jüri Vilms lasti Helsingis maha.
-
Novembri alguses puhkes Saksamaal revolutsioon. Kukutati keiser ja loodi sotsialistlik valitsus. 11. november- Compiegne vaherahu. 1. ms. lõpp tegi lõpu ka Saksa okupatsioonile Eestis. Samal päeval toimus ka mitme kuu esimene legaalne Ajutise Valitsuse koosolek. Tegevustega alustas Kaitseliit. Lõplikult saadi võim eestlaste kätte 21. novembril. Nüüd hakkas Eesti riiklus toimima de facto
-
Enamlased kogusid kokku sõdureid idapiiri taha. 28. novembril rünnati Narvat. Algas vabadussõda. Punaarmee marssis Narva sisse 29.11.
-
Moskva püüdis jätta sissetungijatele kodusõja muljet, sellepärast nad kuulutasid Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni- enamlaste sõnul iseseisva riigi. Kommuun jätkas enamlaste poliitika elluviimist. Umbes 600 inimest kaotas elu punase terrori läbi. Üksteise järel hakkasid langema enamlaste kätte teised Eesti linnad.
-
Algul valitses sõjaline ebaedu, kuid siis hakati moodustama massiliselt vabatahtlike üksusi. Hakati saama ka välisabi brittidelt ja soomlastelt. Sõjavägede ülemjuhataja- Laidoner. 1919. aasta esimese nädalaga peatati punaarmee pealetung ja 7. jaanuaril alustati vastupealetungiga. Soomusrongide abiga vabastati Tartu ja meredessandiga Narva. 1. veebrurail hõivati kriitiline Valga raudteesõlm. Samal päeval löödi enamlased välja Võrust, Petserist, Aluksnest. Eesti oli võõrvägedest puhas.
-
Punaarmee kogus Lõuna-Eesti piiridele suuremad jõud, kui kunagi varem. Need alustasid veebruari keskel uusi katseid Eesti vallutamiseks. Kolm kuud kestnud sõjategevuses jäi peale Rahvavägi. Laidoner otsustas nüüd viia sõjategevuse Vene ja Läti territooriumile. See viidi ellu 1919 mais. Rahvavägi sundis punaarmee taganema Petrogradi ja Väina jõeni. Läti Nõukogude Vabariik hävines.
-
Läti Vabariigil olid suured probleemid iseseisvuse kaitsmisega, seega pöördus nende valitus sakslaste poole. Loodi baltisakslastest koosnev Landeswehr ja Saksa vabatahtlike rauddiviis.Väejuht von Goltz soovis kukutada enamlaste võimu Venemaal ja sõlmida venelastega sõjalise lepingu Antandi vastu. Baltisakslased korraldasid Lätis riigipöörde ja kukutasid valitsuse. Eestlastes tekitas see ärevust ja viha sakslaste vastu.
-
Juunis 1919 kohtusid väed Võnnu linna lähistel. Tegelik eesmärk oli koos asuda enamlasi taga ajama, aga omavaheline vaen osutus liiga suureks. Esialgu vallutasid sakslased Võnnu, kuid hiljem peale pikka lahingut otsustas Goltz, et operatsioon on läbi kukkunud. 23. juuni võtsid Võnnu rahvaväelased. Peale seda jõuti arvamuseni, et Landeswehri purustamine tähendab vabanemist penirüütlite orjusest. Kutsuti üles sakslasi hävitama. Sooviti Riiat vallutada, kuid 3. juulil kirjutati alla vaherahule.
-
Vene valituse ettepanek rahuläbirääkimisteks tekitas huvi, kuna valdas sõjatüdimus ja majandusraskused. Esimene Eesti-Vene kohtumine Pihkvas lõppes tulemusteta. Edasisi läbirääkimisi takistas Loodearmee pealetung. Selles pidi osalema ka Eesti. Peale seda seisis Rahvavägi taas silmitsi Punaarmeega.
-
Detsembrikuus algasid heitlused Narva pärast. Peale pikka üritamist lõpetas verest tühjaks jooksnud Punaarmee pealetungi. Samal ajal toimus Tartu rahukonverents. Taotleti iseseisvuse tunnistamist, vaherahu sõlmimist ning idapiiri määramist. Viimasega seoses tekkisid suured tülid kuid lõpuks Vene diplomaadid pidid järele andma.Lepingule kirjutati alla 31.12.1919 ja see hakkas kehtima 3.01.1920 kl 10.30. Rahukõnelused jätkusid kuni 2.02.1920 määrati kindlaks riigipiir. Vabadussõda oli lõppenud.
-
- augustil sõlmisid Saksamaa ja NSVL vastastikkuse abistamise pakti MRP. 1. september ründas Saksamaa Poolat ja 2 nädalat hiljem tegi sama ka NSVL. Eesti jäi NSVL mõjusfääri. Orzeli juhtumit kasutati ettekäändena Eestit neutraliteedi rikkumises süüdistada. 24. septembril esitas Moskva Eestile kaubanduskokkuleppe, millega nõuti mereväebaaside rajamist Eestisse. Hiljem laienesid nõudmised ka maa-ja lennuväeüksuste rajamiseni. Eesti võttis ultimaatumi vastu, kartes muul juhul sõjalist sissetungi.
-
- septembril kirjutati alla Baaside lepingule, millega sai NSVL õiguse Eestisse rajada sõjaväebaasid. Oktoobris lepiti kokku baaside asukohad. Baaside lepingud sõlmiti ka Läti ja Leeduga. Punavägi marssis Eestisse 18. oktoobril. Osad pidid saabuvate vägede tõttu oma kodudest lahkuma. Peatselt vähenes suhtlus Läänega, Eesti välispoliitika sõltus idast. Hakati rohkem suhtlema Läti ja Leeduga. Talvesõda rikkus Eesti neutraliteeti, kuna pommitajad startisid Eestist.
-
Kõige tähtsam baaside aja sündmus. Hitler mainis oma kõnes, et saksa rahvusgrupid Idas tuuakse Saksamaale, Eestist lahkus 12 660 baltisakslast. See tugevdas Eesti Moskvale mahamüümise tunnet. Uluots pani südamele, et lähiajal pole Eestisse demokraatiat loota.
-
Nõukogude võimud üritasid saada ka Soomet alla kirjutama baaside lepingule. Soome keeldumine vallandas sõja, milles osalesid ka Eesti vabatahtlikud nn. "soomepoisid".
-
Üle Eesti piiri marssis 90000 sõdurit. Narvas toimunud kohtumisel sunniti kindral Laidoneri alla kirjutama Narva diktaadile, mille alusel sai Punaarmee kontrolli kõigi ühendusteede ja kanalite üle. Eraisikutelt konfiskeeriti relvad ja keelati igasugused meeleavaldused ja kogunemised
-
Tallinna Vabaduse Väljakule kogunes mõnituhat inimest, kes nõudsid muuseas Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-meelsete poliitikutega.
-
Päts annab loa moodustada uus valitsus, eesotsas Johannes Vares-Barbarusega. Marionettvalitsus koosnes peamiselt vasakpoolsetest haritlastest.
-
Juuli alguses toimusid Riigivolikogu kinnised valimised. 21. juulil kuulutas Riigivolikogu välja ENSV
-
Okupandid asusid tegema sotsialistlike reforme igas eluvaldkonnas. Uus konsitutsioon, vene mõjudega haridus ja kultuur, esile kerkis EKP, repressioonipoliitika tugevnes.
-
-
-
-
Saksa vägede võimas pealetung sundis punaväe taganema. Peale nädalat kestnud lahingut pealinna üle pidid punased kaotusega leppima.
-
Eestisse sisse tunginud sakslased ei austa Eesti iseseisvust ning allutavad Eesti alad Saksamaa okupeeritud idaalade ministeeriumile. Moodustatakse Eesti kindralkomissariaat eesotsas Karl Siegmund Litzmanniga.
-
Eesti liitmine Ostlandi riigikomissariaati tähistab Saksa okupatsiooni algust. Üle kahe aasta kestnud võimu ajal taastub Eesti küll osaliselt Nõukogude okupatsiooni majanduslikust kahjust, ent oodatud vabadust eestlastele ei pakuta. ENSV ajal riigistatud talud ja põllumaad saavad sakslaste sõjasaagiks ning eestlaste elatustase kahaneb. Eesti elavaid sakslasi koheldakse paremini, toimuvad vangistamised ja sunnitöölaagritesse saatmine. Okupatsiooni ajal värvati mehi nii Saksa kui Vene vägedesse.
-
-
Kõiki kutsutakse üles kommunistide vastu võitlema.
-
ndise peaministri, Jüri Uluotsa, pooldajad koostöös mässumeelsete Eesti Vabariigi Rahvuskomitee liikmetega otsustavad, et ainus võimalus hoiduda Nõukogude okupatsioonist, on proovida kuulutada välja uus iseseisvus. Oodatakse õiget momenti, milleks valitakse 18. september, aeg, mil Saksa väed on asunud Eestist taganema, ent Punaarmee pole veel Tallinnat vallutanud. Kuulutatakse välja Vabariigi Valitsus, aga iseseisvumist proovitakse teostada välismaalt. See ei õnnestu, valitsus arreteeritakse.
-
Pärast mitu kuud kestnud lahinguid Lõuna-Eestis, muutub Saksamaa olukord ohtlikuks, sest lisaks idarindele toimub läänerindel Normandia dessant ning lõpmatu suurena näiv Punaarmee murrab Riias välja mere äärde. Berliinis otsustatakse Eesti ja Põhja-Läti maha jätta ning taganeda. Seetõttu murrab Punaarmee end suurema vaevata Lõuna-Eestist läbi ning asuvad otseteed Tallinna poole. 22. septembri pärastlõunaks on linn punaväelaste käes. Järgnevalt langeb Punaarmeele ka kogu ülejäänud Eesti.