-
-
-
Komiteed tegelesid Vene armee ja sõjapõgenike abistamisega ning tagala korrastamisega. Mitteametlikult tegeeti ka rahvulsuse propageerimisega ning omaalgatusliku tegutsemise õpetamisega. Arutati päevapolittilisi probleeme ning Eesti tuleviku suhtes olevaid küsimusi.
-
Venemaalt ei saadud toorainet enam, kuna raudteed olid ülekoormatud sõjaiste vedudega. Kaubandus katkes ka Läänemerel Saksa sõjalaevastiku tõttu. Halvenes ka töökvaliteet.
-
Jüri Vilms nõuab esimest korda avalikult, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia.
-
I MS oli viinud Venemaa krahhi äärele. Mitte miski ei toiminud enam (majandus, transport jne) ja kõigest oli puudus (toiduained, küts, tarbekaup. Tekkis sõjatüdimus, ning paljud sõdurid lahkusid omavoliliselt ridelt. Veebruari lõpus vallandusid toitlusrahutused kiiresti revolutsiooniks. Kukutati tsaar, võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes üritas suunata riiki demokraatlikule arenguteele. Mõjukaks muutus Petrogradi nõukogu- vastukaal keskvõimule.
-
Tallinnas korraldatakse streik, kõnedest mõjutatud lähevad poliitilisi vange vabastama. Vabastatakse kurjatehijad jne ning rüüstatakse Paksu Margareetat, pannakse see põlema (sama tehti kõigis Tallinna vanglates). Lisaks rüüstati politsei- ja kohtuasutusi. See mis toimus Tallinnas, toimus ka teistes suurlinnades. Rahutus eemaldati kiiresti omaalgatuslikult loodud miilitsa poolt. -
Sinimustvalgete ja punalippudega marsiti ning nõuti Eestile autonoomiat. -
Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa üheks. (Jaan Poska komissariks)
-
Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Esimesena juhtis Jaan Raamot.
-
Petrogradis alanud revolutsioon, kus enamlased kukutasid Venemaa Ajutise Valitsuse. Kujunes ühe partei diktatuur, kes piirasid oma vastaste tegevusvabadust, koosolekud, ajalehed, vangistasid juhid. Enamlaste eesotsas- Vladimir Lenin.
-
Enamlane Viktor Kingissepp võttis kubermangukomissar Jaan Poskalt võimu üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks- Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotsas Jaan Anvelt.
-
Jaan Poska leidis, et Eestil ei jää muud üle, kui iseseisvaks kuulutada end. Toompea lossis võeti järgmised Maanõukogu otsused: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu 2) Ainus kõrgema võimu kandja Eestis on Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused
-
Enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk. -
See oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmelisse Päästekomiteesse kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik.
-
"Manifest kõigile Eestimaa rahvastele"
Dokument, millega 1918. a veebruaris kuulutati välja iseseisev demokraatlik Eesti Vabariik. 21. veebruaril kiitis vanematekogu selle heaks. Autoriteks olid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson. -
Pärnus loeti iseseisvusmanifesti tekst esimesena ette, Endla teatri ees. -
Riigipanga hoones, millest oli kujunenud iseseisvuslaste kesku, moodustati Eesti VAbariigi Ajutine Valitsus. Peaministriks sai Konstantin Päts, tema asetäitjaks Jüri Vilms.
-
Eesti iseseisvus katkestati üheksaks kuuks.
-
Brest-Litovskis sõlmiti Vene-Saksa rahuleping, mis jättis Eesti- ja Liivimaa kubermangud Venemaale, kuid tegelikult oli võim Saksa sõjaväelastel. Kehtis sõjaväline diktatuur.
-
Balti hertsogiriik kuulutati välja 5. novembril, kuid reaalselt ei jõudnud Balti riik toimima hakata.
-
Novembri alguses, revolutsioon Saksamaal viis sealse keisri kukutamiseni ning sotsialistliku valitsuse loomiseni. 11.11.1918 kirjutas uus valitsus alla Compiegne'i vaherahule.
-
11.11.1918 toimus üle pika aja legaalne Ajutise Valitsuse koosolek. Samal õhtul alustas tegevust esimene relvastatud kaitsestruktuur-Johan Pitka ja Ernst Põdderi eestvedamisel põranda alla loodud Eesti Kaitseliit.
-
Lõplikult said eestlased tagasi võimu 21.11.1918, päev varem oli uuesti astunud kokku Maanõukogu.
-
Algab Vabadussõda 28. 11. 1918, kui Punaarmee ründab Narvat.Saksa väed lahkuvad.
-
Moskva üritas jätta kodusõja ilmet, seega kuulutas Narvas Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee välja Eesti Töörahva Kommuuni, mis oli enamlaste sõnul iseseisev riik. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa ning Kommuuni nõukogu (eesotsas Jaan Anvelt). Kommuun jätkas enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku, moodustati põllumajanduslikke ühisettevõtteid jne. -
Eesti Ajutine Valitsus kuulutab sõjaseisukorra ning üldmobilisatsiooni. Eestimaad ähvardas röövimine ja laastamine, kõigil oli sõjatüdimus , olukorda peeti lootusetuks, löödi käega ning lepiti saatusega. -
Eestisse saabub Briti laevastikueskaader.
-
J. Laidoner muudab poolstiihilise partisanivõitluse sihipäraseks sõjategevuseks.
-
-
Saabuvad Soome vabatahtlikud
-
Põhijõuks soomusrongid. Järjest vabastati linnu, tõrjuti enamlasi välja linnadest.
-
Selle tagajärjel koondas Punaarmee Lõuna-Eesti piiridele veelgi suuremad jõud.
-
-
-
Kuna I maailmasõjas osalenud Läti kütipolgud oli astunud enamlaste teenistusse, pöördusid lätlased abipalvega sakslaste poole, kes oli nõus neid aitama, kuna kartsid Punaarmee sissetungi Ida-Preisimaale. Kujunes Balti Landeswehr ja Saksa vabatahtlike Rauddiviis. -
Antanti ülemsõjanõukogu käskis 11. juunil sakslastel lõpetada pealetung Eesti suunal ning viia oma väed Eesti poolt nõutud joone taha, kuid seda nad ei teinud ning hoopis koondasid rohkem jõude piirile. Vaherahu lõppeb 19. juuni.
-
Sakslased alustavad pealetungi, eestlased võidavad. Kestab kuni 23.06, mil Rahvaväe üksused marsivad Võnnu linna.
-
Antandi esindajad sekkuvad taas, kirjutatakse alla vaherahule. Ulmanise valitsus võtab riigi juhtimise enda hoolde taas, Landeswehr saadetakse enamlaste vastu ning Saksa väeosad lahkusid Lätist.
-
Eesti delegatsioon (juhtis Jaan Poska), taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist. Enamlased nõudsid endale kogu Setumaad ning suurt osa Virumaast, mistõttu puhkesid ka ägedad vaidlused, kuid Punaarmee rünnakute nurjumine Narva all sundis Vene diplomaadid järele andma.
-
Lõppeb ka Vabadussõda.
-
Määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel. Venemaa kinnitas, et "tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust".
-
Suurbritannia ja Prantsusmaa soovisid Venemaaga teha Saksamaa-vastane sõjalis-poliitiline liiduleping. Venemaa tahtis "vaba kätt" Balti riikides, Ida-Poolas ja Bessaraabias. Riigid ei jõudnud kokkuleppele.
-
I MS rahulepingud ei rahuldanud isegi võitjariike. Tehti salajane lisaprotokoll, kus jagati Ida-Euroopa : Vene sai enda huvides Ida-Poole, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia. Saksamaa sai ülejäänud Poola alad ja Leedu.
MRP tegi Nõukogude Liidust ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. -
Saksa väed ründavad Poolat
-
Eesti siseelus baaside aja olulisim sündmus. Hitler mainis oma kõnes, et kõik Ida- ja Kesk-Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale. Põgenikud paigutati elama Saksamaa annekteeritud Lääne-Poola aladele.
-
Moskva ootas oma plaanide käivitamiseks sobivat ettekäänet, milleks sai Tallinna sadamasse sisenenud Poola allveelaev Orzel. Juhtunut kasutati ära, Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises.
-
-
See pakt annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid.
-
NL kaitserahvakomissar andis käskkirja, milles nõuti "võimsa ja otsustava löögi" andmist Eestile.
-
Eesti andis Nõukogude Liidule rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Moskva kohustus müüma Eestile soodustingimustel mitmesugust relvastust.
-
Selleks ajaks koondati Eesti idapiirile sõdureid, suurtükke, soomusmasinad, sõjalennukid. Võrreldes NL vägedega, ei olnud Eestil põhimõtteliselt midagi neile vastu panna. Nõukogude väed rikkusid korduvalt Eesti piire. Kremli nõudmistega lepiti.
-
-
-
Soome keeldub Moskva baaside lepingust, Venemaa alustab sissetungi Soome, vallandades Talvesõja. Kuna NL heideti Rahvasteliidust välja, siis suutis Soome tekitada agressorile suuri kaotusi, sundis Kremlit tagasi tõmbuma.
-
Soome on sunnitud loovutama 1/10 oma territooriumist ja andma PUnaarmee rendile Hanko poolsaare. Vaatamata sellele säilitas Soome oma iseseisvuse ning jäi ka suvel Venemaa agressioonist puutumata.
-
-
-
-
NL esitab Leedule ultimaatumi.
Nõuti täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Sõjaline vastupanu võimatu, Leedu, Eesti, Läti alistuvad. (Eestile ja Lätile esitatakse samade nõudmistega ultimaatumid 16. juunil). -
Üle Eesti piiri saadetakse 90000 okupatsiooniarmee sõdurit. Laidoner sunnitakse Narvas alla kirjutama Narva diktatuurile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised, eraisikud pidid loovutama oma relvad - Kaitseliidu relvitustamine.
-
Meeleavaldus Tallinnas Moskva ultimaatumis esitatud nõudeid toetada. Samal ajal moodustati Vene saatkonnas uut Eesti valitsust. Õhtul andis Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus.
-
Riigikogu saadeti laiali, kuulutati välja Riigivolikogu valimised. Eesti TÖÖtava Rahva Liidu moodustamine- propaganda Moskva-meelsete kandidaatide toetuseks. Balti valimised: seati vaid üks kandidaat, tulemusi võltsiti, valijaid hirmutati.
-
-
Senise riigiaparaadi lammutamine: ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad, linnapead. Võtmepositsioonid järk-järgult kommunistide käes
Uus põhiseadus: Riigivolikogu muutus Ülemnõukoguks (esimees J. Vares), valitsusest sai Rahvakomissaride Nõukogu (esimees J. Lauristin), linna- ja vallavalitsuste asemel täitevkomiteed, EKP (Karl Säre). Kõik täitsid Moskva korraldusi. Nõukogulik rahvakohtu, miilits, Punaarmee laskurkorpus (endine Eesti sõjavägi) -
Inimesed, kellel oli põhjust peljata repressioone hakkasid ennast varjama. Varjuti võimaliku vahistamise või mobiliseerimise eest tavaliselt kkodulähedasesse metsadesse.
-
Kõigis kolmes Baltiriigis samal ajal. Täisealised mehed saadeti vangilaagreisse, naised, lapsed ja vanurid saadeti asumisele Siberi kolhoosiküladesse. Enamus arreteeritutest ja küüditatutest tapeti/hukkus Venemaal.
-
Punaarmee taandus, sakslased hõivasid kiiresti Leedu, Läti, 7. juulil ületasid Eesti piiri.
-
-
Repressioonid, genotsiid, natside rassiteooria.
Alates 1942 toodi Eestisse Euroopa juute, rajati 20 koonduslaagrit. -
-
Punaarmee pealetung, Narva all võitlus 7 kuud. Kasutatakse ka Eesti väeosi.
-
Uluots kuulutab üldmobilisatsiooni punavägede vastu. Vastupealetung on edukas, kuni aprillini jätkub võitlus Narva pärast.
Uluots kutsub raadios Eesti mehi kommunismi vastu võitlema. Kokku tuli peaaegu 40000 meest, nähti justkui teist vabadussõda. -
Looti Atlandi Hartale ja demokraatlikele lääneriikidele. Vabariigi Rahvuskomitee koostöö sundis kõrvale Uluotsa rühma erimeelsused ja umbusu.
-
-
Saksamaa sõjaline olukord Euroopas halveneb.
Sakslased taandavad oma väed Narva alt, täiendust saanud Punaarmee valmistus uueks pealetungiks.
25. augustil jõuab Punaarmee Tartusse. -
Punaarmee jõudis mereni, sakslaste olukord Riia lähedal kriitiline.
Halvima vältimiseks otsustatakse Eesti ja Põhja-Läti maha jätta. Sakslaste taandumisega algab Vene pealetung. -
Algas Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel.
-
Eestist lahkuvad inimesed, sealhulgas ka loovharitlased. Lahkuti üle mere.