-
Saksa impeerium kuulutab Vene impeeriumile sõja
-
Radikaalide juht Jüri Vilms nõuab avalikult, et Venemaa koosseisus olevale Eestile antaks rahvuslik autonoomia.
-
Tallinnas ühinetakse massiliselt Venemaal jõudu koguva mässuga. Toompea lossist vabastatakse poliitvangid. Petrogradi ajutine valitsus nimetab Jaan Poska Eestis võimu teostama. -
Troonilt kukutati keiser Nikolai II ja moodustati Venemaa Vabariik, võim läks Venemaa Ajutisele valitsusele.
-
Üle 40 000 inimese (koos kooride ja pillimeestga) nõudsid Eestile autonoomsust.
-
Vene Ajutine Valitsus avaldas määruse, milles ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa üheks kubermanguks. Haldusüksuse ette nimetati Jaan Poska.
-
Erakonnad, juhid ja häälteprotsendid:
Bolševikud- 39%
Demokraatlik plokk (Tõnisson)- 23%
Tööerakond (Jüri Vilms)- 21%
Eesti Maarahva Liit (Päts)
Eesti vähemlased -
Rahvasaadikud kogunevad korra vastaselt Toompeale. Lepitakse kokku järgmises: Asutav Kogu määrab Eesti tulevase riigikorra, seniks on ainus kõrgema võimu kandja Maanõukogu, Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Tegu oli Eesti riigi õigusliku tekkimisega. -
Loodi sidemeid suurriikide diplomaatidega, kuulutatakse Eesti iseseisvust.
-
Vene armee põgeneb, Punaaemee on liiga nõrk ning nad lüüakse kahe nädala jooksul Eestist välja.
-
Tegu oli Maanõukogu otsusega, komitee moodustasid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Nende eesmärk oli tegeleda erakorraliste olukordadega ja väljakuulutada iseseisvus. -
"Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", autorid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson
-
Hugo Kuusner Endla teatri rõdul kell 8 õhtul.
-
Valitsus koosnes kõigist demokraatlike erakondade esimeestest. Peaministriks sai Konstantin Päts, tema asetäitjaks Jüri Vilms. -
Iseseisvus surutakse maha
-
Saksamaa ja Venemaa rahuleping. Eesti- ja Liivimaa kubermangud alad anti ametlikult Venemaale aga tegelikult läks võim sakslaste kätte ja kehtestati sõjaväeline diktaktuur.
-
Autonoomne riik, mis kuulus Saksamaa koosseisu. -
Saksamaa ja Venemaa, I maailmasõja lõpp. Saksamaa lubas koosolekut, kuna oli hädas kodumaal toimuva revolutsiooniga. -
Salaja loodi Eesti Vabariigi esimese relvastatud kaitsestruktuur, mida juhtisid Johan Pitka ja Ernst Põdder. -
Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkulepe, Eesti Vabariik hakkas toimima de facto/ tegelikult.
-
Punaarmee ründab Narvat ja algab Vabadussõda.
-
Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas "iseseisva riigi" Eesti Töörahva Kommuuni, mille juhiks sai Jaan Anvelt. See oli Venemaa nukuriik, et luua ilmet kodusõjas pealejäävatest enamlastest. Venemaa oli ka ainus, kes riiki tunnustas.
-
Eestlaste armee koosnes suures osas vabatahtlikest. Ajutine Valitsus kuulutas välja mobilisatsiooni, et vägesid suurendada. -
Detsembris 1918 saabus Eestile appi Suurbritannia sõjalaevastik, et aidata Vene vägesid tõrjuda. Toodi ka relvastust. Soomest ja Taanist tulevad Eesti poolele sõdima vabatahtlikud ning moraal tõuseb. -
Eesti sõjategevus muutus ametlikumaks ja sihipärasemaks.
-
Sõjavägede ülemjuhatajaks nimetati polkovnik Johan Laidoner, korraldati mobilisatsioon -
Punased olid visalt liikunud Narvast Tallinna poole.
-
Tapa, Tartu ja Narva vabastamine, sõjaline edu tuli ka soomusrongide kasutusest
-
-
Kuperjanovi hukkumine -
(hinnanguline kuupäev)
-
Asutav Kogu koguneb Estonia kontserdisaalis. Häälteenamuse saavutasud bolševikud, andes lubaduse, et sõjas osalenud saavad endale maad (Maaseadus). Võtakse vastu ka Põhiseadus, kodanikuõigused. Esimese valitsuse eesotsas Otto Strandman.
-
Läti Vabariik oli sõjaliselt raskustes ning küsis sakslastelt abi, moodustati Landeswehri üksus. Sakslased aga kukutasid võimul olnud Läti valitsuse. -
Rünnak oli julge ja hõredad Punaarmee salgad löödi laiali (sõjategevus oli koondunud lõunarindele), kuid Petrogradi saadeti kaitsma lisaväed ja pealetung peatati. Rünnakule asuti ka Lõuna-Eestis/ Põhja-Lätis
-
Toimus 19-23 juunil Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel. Eestlaste võit, võidupüha.
-
Rünnak oli üllatuslik ja seda saatis alguses suur edu, kuid Peteogradi ei vallutatud ja väed olid sunnitud taanduma
-
Rünnak ebaõnnestus
-
Jaanuariseisuga olid eestlased tänase Eesti territooriumi kindlustanud
-
Tartu rahuga tunnustas Venemaa tingimusteta Eesti riiklikku iseseisvust ja Vabadussõja tulemusel kehtestatud piire. -
Punaarmee ei suutnud Narvat vallutada ja pidi vaherahuga leppima. Vabadussõja ametlik lõpp -
Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop kirjutasid Moskvas alla mittekallaletungi lepingule, milles Ida-Euroopa jagati kahe riigi mõjusfäärideks. -
Hitleri väed tungivad Poolasse.
-
Poola allveelaev Orzel sisenes Eesti vetesse. Neutraliteediseadusele vastavalt asuti seda interneerima, kuid allveelaev põgenes (NSV tungis Poolasse). Venemaa kasutas juhtunut, et süüdistada Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva riigi abistamises. -
Teiste sõnadega Eesti-NSVL vastastikuse abistamise pakt. Eesti oli sunnitud NSVL-le loa andma selleks, et Eesti territooriumile tulevad NSVL baasid, algab Umsiedlung ehk baltisakslaste lahkumine ja toimub Valitsuse vahetus.
Eenpalu asemel nimetab Päts peaministriks Jüri Uluotsa (viimane põhiseaduslik peaminister). -
Baltisakslaste ümberasumine, Eestist lahkusid peaaegu kõik sakslased, niiet jäid ainult eestlased ja venelased. -
Nõuti lisavägede maale lubamist ja uue valitsuse moodustamist.
-
-
Tallinna saabus Andrei Ždanov, kes nõudis Eesti Valitsuse asendamist venemeelsetega. Vabaduse väljakul toimus illustratiivne meeleavaldus Ždanovi nõudmiste toetuseks. Päts oli sunnitud ametisse nimetama uue Vares-Barbaruse valitsuse. -
-
Toimus kõigis kolmes Balti riigis, enamus nendest, kes kaasa võeti, ei tulnud enam tagasi. Nende hulgas oli palju lapsi. -
Saksa-NSVL sõda, 7.juuli ületatakse Eesti piir, 28.august Tallinn. Rakendatakse Eesti jaoks laastavat põletatud maa taktikat
-
Jätkub Talvesõda. Osad eestlased läksid Soomele appi, neid kutsuti soomepoisteks. Otsustavaks saavad Sinimägede lahingud, kus peale jäävad soomlased - sõlmitakse 17. sept NSVL-ga rahu ja Soome säilitab iseseisvuse.
-
Eestlased võtavad sakslasi rõõmuga vastu, ollakse vene okupatsioonist väsinud ja loodetakse sakslastelt paremat -
-
Võitlus Narva pärast kestab 7 kuud. Eesmärk oli tungida Tallina ja Pärnuni, kuid ei õnnestunud. -
Nõukogude lennuvägi pommitas Eesti linnu jõuliselt Narva lahingute ajal. Narva tehti maatasa, pommitati Jõhvit, Tapat. Pommitati Tallinnat, hävines 40% elamispinnast (pildil on põlev vaekoda), ka Tartu ei pääsenud. -
-
Jüri Uluots (viimane seaduslik peaminister) nimetas 18. september 1944 ametisse Otto Tiefi valitsuse. -
- sept heisatakse punalipp Eesti lipu asemel Hermanni torni.
