-
Algul ei puudutanud eestlasi otsene sõjategevus, kuid hirm oli siiski suur. Kardeti, et Venemaa võiduga kaasneb šovinismi tõus ja uus venestamislaine.
-
Lahingud käisid Riia lähistel. Seoses selle sündmusega suurendati Eestis paiknevate vägede hulka.
-
Advokaat Jüri Vilms nõudis esimest korda avalikult, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia.
-
Mässu mahasurumiseks pealinna saadetud sõjaväeosad läksid üle rahva poole –> keiser loobus troonist ning Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte.
Nõukogudes olid juhtpositsioonil pahempoolsed, kes üritasid haarata suurima võimu ja talusid üksnes Ajutist Valitsust. Petrogradi nõukogu – eriti tõsine vastukaal keskvõimule. -
Asuti poliitilisi vange vabastama, seejärel rüüstati politsei- ja kohtuasutusi.
-
Sellele eelnesid Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel autonoomiaseaduse projekti kokkuseamine ja 26. märtsil Petrogradis toimunud hiiglaslik demonstratsioon.
Määruse järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Selle otsa nimetati ametisse kubermangukomissar Jaan Poska.
Nõuandvaks organiks sai Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks – Maavalitsus. -
Enamlased juhtpositsioonil – olid rahvuslust eitaval positsioonil. Nende sihiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon.
Oktoobris moodustati võimuhaaramiseks Venemaal sõjarevolutsioonikomiteed ning Punakraadi relvastatud salku.
24.-26. oktoober vkj. -
Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (eesotsas Jaan Anvelt). Tegelik ostustamisõigus oli siiski piiratud. Omavalitsused asendati nõukogudega. Kujunes välja ühe partei diktatuur. Majandusreformid: nt pankade riigistamine.
-
Otsuses öeldi resolutsioone, mis tähendasid riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal.
-
Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon, et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvusesse; loodi sidemeid suurriikide diplomaatidega.
-
Enamlaste Punaarmee oli liiga nõrk sakslaste peatamiseks. Enamlased olid Eestist välja löödud kahe nädalaga.
-
Päästekomitee moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike iseseisvuse väljakuulutamiseks. Sinna kuulusid ka Päts, Vilms ja Konik. -
Manifesti teksti põhiautoriteks olid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson. Sellest valmistati mõned koopiad ja saadeti need maakonnalinnadesse laiali, et see sobival võimalusel ette lugeda.
-
Luges Maanõukogu liige Hugo Kuusner Endla teatri juurde kogunenud rahvahulgale. Päev hiljem tehti sama ka Viljandis.
-
Enamlased asusid Vene sõjalaevadele, kuna soovisid põgeneda Petrogradi. Suurem osa Tallinnast läks järk-järgult rahvuslike jõudude kontrolli alla.
Samal päeval moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus (peaministriks sai Päts ja tema asetäitjaks Vilms). -
Reaalkooli trepil.
Kohe pärast seda marssisid linna Saksa üksused ja Eesti üürike iseseisvus katkes ligi üheksaks kuuks. -
Baltimaade maanõukogu koosolek (kus domineerisid baltisakslased, taheti moodustada Saksamaa koosseisu kuuluvat autonoomset Balti hertsogiriiki), toimus juba aprillis. Eestlastele lubati siis üksnes kultuurautonoomiat. See jäi venima. Keiser tunnustas Baltimaade iseseisvust alles septembris ja herstogiriik kuulutati välja ametlikult alles 5. novembril.
-
Saksamaa ei tunnustanud Eesti Vabariiki: Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevust ei sallitud, poliitiline tegevus keelustati, trükisõna oli tsensuuri all, eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega, asjaajamiskeeleks sai saksa keel. Vangistati paljud rahvuslikud poliitikud.
Eesti Vabariigi iseseisvust tunnustasid aga Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. -
Novembri algal puhkes Saksamaal revolutsioon – kukutati keiser. Uus valitsus kirjutas alla Compiegne'i vaherahule ning I maailmasõja lõpp pidi tegema ka lõpu Saksa okupatsioonile Eestis. -
Samal õhtul alustas tegevust Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur – Eesti Kaitseliit (loodud põranda all J. Pitka ja E. Põdderi eestvedamisel).
-
Riias sõlmiti Eesti-Saksa kokkulepe. Päev varem oli kokku astunud Maanõukogu.
-
Puhkes Punaarmee rünnakuga Narvale. -
Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun – enamlaste sõnul iseseisev riik. Kommuuni nõukogu (eesotsas Jaan Anvelt) täitis Kremlist tulevaid korraldusi.
Eesti oli sõjaliselt ebaedukas, kuna vastased olid ülekaalus ning rahva meeleolu oli kehv (mõjutas sõjatüdimus ja enamlik propaganda). Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali ajanud, Kaitseliit oli veel nõrk. -
Põhijõuks olid soomusrongid – tõrjusid enamlased Narvast.
Enne soda algae vabatahtlike üksuste loomine, suur roll oli kooliõpilastel; muutus kõhklejate meeleolu; positiivselt mõjutas ka välisabi – Briti laevastikuskaader ja Soome vabatahtlikud. -
Samal päeval löödi enamlased välja ka Võrust ning veidi hiljem Petserist ja Aluksnest. Eesti oli võõrvägedest puhastatud.
-
Seal jääks võitluste raskus Vene valgetele ja Läti rahvusväeosade kanda.
Esimese löögi andis Narva alt pealetungile läinud Vene valgete Põhjakorpus, mis saavutas kiiresti ulatuslikku edu, jõudes välja Petrogradi kaitseliinideni.
Kagu-Eestis läks osa Punaarmeesse mobiliseeritud eestlastest Rahvaväe poolele üle. Tänu sellele õnnestus Eesti üksustel vallutada Pihkva. -
Tekkis konflikt Läti paikneva Saksa väekoondisega, Goltzi vaikival heakskiidul korraldasid baltisakslased Lätis riigipöörde ja kukutasid Ulmanise valitsuse.
-
Nad pidanuks koos assume jälitama enamlasi, kuid omavaheline vaen osutus tugevamaks.Algul oli edu sakslaste pool, yes vallutasid Võnnu linna.
-
Algas sakslaste pealetungiga. Ägedad lahingud kestsid neli päeva ning alles Eesti varuüksuste saabumine viis Goltzi järeldusele, et operatsioon on ebaõnnestunud. -
Eestlased nägid Landeswehr'i sõjas vihatud balti parunite avalikku sõja kuulutust. Seetõttu tekkis enneolematu sõjavaimustus. Sellisest suhtumisest kasvas välja ka Võnnu vallutamispäeva hilisem tähistamine võidupühana.
-
Antandi esindajate nõudel.
Lepingu kohaselt võttis Ulmanise valitsus riigi juhtimise taas enda kätte, Landeswehr saadeti enamlaste vastu, Saksa väeosad pidid aga Lätist lahkuma. -
Tagalas kasvas sõjatüdimus, süvenesid majandusraskused ja tugevnes vasakerakondade rahupropaganda. Seetõttu tekitas Vene valitsuse ettepanek alustada rahuläbirääkimisi elavat huvi.
Kohtumine lõppes siiski tulemusteta. -
Loodearmee veeres Eesti piiri poole. Sellises olukorras otsustas valitsus loodearmeelastel relvad käest võtta.
-
Esialgu üritati vallutada linn otserünnakutega, seejärel püüti kaitsjaid tagalast ümber piirata, kuid vastase ülekaalule vaatamata jäi eestlaste kaitse püsima.
-
Samal ajal kui Narva all peeti kaitselahinguid, toimus Tartu rahukonverents. Eesti delegatsioon, mida (juhtis Jaan Poska) taotles vaherahu sõlmimikst, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist.
-
Sellega oli üle 5000 inimelu nõudnud Vabadussõda lõppenud. -
Määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest. Kõige olulisem – Venemaa kinnitas, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust.'' -
2 aastat hiljem taastas üldise sõjaväekohustuse ja käivitas relvastusprogrammi. 1936. a. hõivas Reini demilitariseeritud tsooni ning sõlmis lepingud Itaalia ja Jaapaniga.
Nõukogude Liit seadis sihiks laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale ning tuua tagasi valdused. -
Nõukogude Liit ja Saksamaa jagasid ära ida-Euroopa. Nendest said poliitilised ja sõjalised liitlased
-
Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja 2 päeva hiljem.
-
Kreml kasutas seda juhtumit ära – süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises.
-
Esitati Karl Selterile (Eesti välisminister). See annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eestis sõjalaevastiku baasid. Kaks päeva hiljem andis Vorošilov käskkirja, milles nõuti ,,võimsa ja otsustava löögi‘‘ andmist Eestile. Agressiooni alguspäevaks määrati 29. september.
-
Tallinnas. Täpsustati baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi.
-
Naaberriikidele estate samalaadsed lepingud. 5. okt. allkirjastas selle Läti ning 10. okt – Leedu.
-
Saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale (Hitleri kõne). See vapustas avalikkust, kahandas ühiskonna majanduslikku/vaimset potentsiaali, tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta.
Võimalused valitsuse sotsiaalse kandepinna laiendamiseks – Jüri Uluots, Kaarel Eenpalu. -
Punaarmeellased ei suhelnud eestlastega.
Pärast baaside lepingu allkirjastamist muutus Eesti Nõukogude Liidu protektoraadiks. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris Talvesõda. Eesti üritas säilitada neutraliteeti, kuid Venemaa ründas Soomet Eesti lennuväljadelt. -
Venemaa tungis Soome (Moskva nõudmisi ei võetud arvesse). Soome suutis säilitada iseseisvust. -
Nõuti täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ja Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist.
-
Laidoner sunniti kirjutama alla Narva diktaadile.
Edasise tegevuse juhtimiseks saabus Tallinna Stalini eriesindaja Andrei Ždanov. -
Korraldati Moskva ultimaatumis esitatud nõudmiste toetuseks. Õhtul andis Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Peaministriks sai Johannes Vares-Barbarus.
-
92,5% valimas käinutest hääletas Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatide poolt. Tulemusi võltsiti.
-
Kuulutajaks oli kommunistlik Riigivolikogu
-
,,Rahuldati eesti rahva palvet‘‘. Sellega jõudis lõpule Eesti annekteerimine Venemaa poolt.
-
Okupantide esimeseks sihiks oli riigiaparaadi lammutamine.
Augustis kiitis Riigivolikogu heaks Nõukogude Liidu konstitutsiooni eeskujul koostatud põhiseaduse.
Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks ning senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu.
Endiste linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed.
Ainsaks legaalseks poliitiliseks organisatsiooniks oli Eestimaa Kommunistlik Partei.
Toimusid ümberkorraldused ka majanduses ja kultuurielus. -
Osutus repressiivpoliitika kulminatsiooniks. Toimus korraga kõigis kolmes Balti riigis
-
Algul taandus hiiglaslikke kaotusi kandnud Punaarmee korratult. Sakslased hõivasid Läti ja Leedu ning 7.juulil ületasid Eesti piiri. Augusti keskel hõivasid sakslased Narva, seejärel koondus Saksa väejuhatuse tähelepanu Tallinnale.
-
Mõnda mega kestsid veel lahingud Lääne-Eesti saartel, punaväelased ei suutnud kaua vastu pidada.
Eesti pinnal toimuvas sõjas osalesid aktiivselt metsavennad. Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid.