-
Sõda on keskriikides (Austria-Ungari, Saksamaa) ja Entente's (Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa).
-
Sõjakannatuste tagajärjel inimesed streigivad, vene väed lahkuvad omavoliliselt rindelt. Oli majanduskriis, inimestel ei piisanud toidust ning selle tagajärjel algas revolutsioon.
-
Asutaval Valitsusel võttis nii kaua aega, et kehtestada Eestile autonoomsus. Sellel põhjusel mindi protestima.
-
Peale eestlaste protesti Petrogradis ja autonoomia petitsiooni üle andmist Ajutine valitsus määruse Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta.
-
Eesti esimene parlamentaarne rahvaesinödus, mis seadis amemişse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse.
-
Poska asemele tuleb Kingissepp. Enamlased võtavad sõja üle Sõja-Revolutsioonikomiteega ja Eestimaa nõukogudeTäitvakomiteega. Ebademokraatlikud reformid piiravad kodanikuvabadust.
-
Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused, Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav kogu ning kuni Asutava Kogu kokkutulemiseni kuulub kõrgeim võim Maanõukogudele.
-
Enamlased saavad aru, et Asutavas Kogut pole nad enamuses. Samal ajal arreteeritakse massiliselt baltisakslasi ja eesti rahvuslasi.
-
Sakslased ründasid eestlasi saarte kaudu, mis ehmatas punaseid.
-
Päästekomitee loodi selleks, et vajadusel oleks võimalik kiiresti tegutseda. Ennekõike puudutas see iseseisvumist. Liikmeteks olid Päts, Films ja Konik.
-
Autorid Ferdinand Peterson ja Juhan Kukk
-
Hugo Kuusner, Maanõukogu liige, loeb kell kaheksa õhtul Endla teatri ees iseseisvusmanifesti ning hiljem sedasama ka Viljandis
-
Sakslased jõuavad Saku ning kuna enamlased ei taha sõdida, põgenevad nad juba varem. Alles jäävad sakslased ja eestlased.
-
Päästekomitee liikmed kogunevad Riigipanka, kus moodustavad Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse. Peaministriks saab Konstantin Päts, asetäitjaks Jüri Vilms.
-
Asjaajamiskeel - saksa keel
Üleolev suhtumine
Üritatakse püstitada Balti Hertsogiriik
Kuni 11.11.1918 -
Võim lähmen lõplikult eestlastele üle vastavalt Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele.
-
Algab, kui Eesti polk jõuab Narva, et piiri kaitsta.
Lõppeb Tartu rahulepinguga
Kuni 02.02.1920 -
Pääsevad piirist üle ja moodustavad Töörahva Kommuuni, mille venemaa tunnustab riigina. Jaan Anvele esimehena.
-
Aasta esimesel nädalal pandi Punaarmee pealetung seisma ja 7. jaanuaril mindi vastupealetungile soomusrongidega.
-
Peale seda lahingut sülmiti ülioluline raudteesõlm Valga. Julius Kuperjanov suri. Kõige versiez lahing vabadussõja ajal.
-
Läti ei saanud üksinda Venemaale vastu ning küsiti abi Saksamaalt. Moodustati baltisakslastest koosnev Landeswehr ja Saksa vabatahtlike rauddiviis. Eesti sõjaväelased, kohtudes Läti piiril Landeswehriga, ei saanud läbi.
-
Goltz alles Eesti varuüksuste saabumisel otsustas taanduda. 23. juunil said rahvaväe üksused Võnnu linna lahinguta sisse.
-
Eesti sõjalaevad jõudsid Väina jõe suudmesse ning hakkasid linnu pommitama, Entente'i esindajad sekkusid - Ulmanise valitsus võttis Läti riigi juhtimise üle, Landeswehr saadeti enamlaste vastu ja Saksa väeosad lahkusid Lätist.
-
Tartu rahukonverentsil Eesti delegatsioon koos eesotsas istuva Jaan Poskaga taotleb vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist.
-
Punaarmee rünnakute läbikukkumine Narva all sunnib Vene diplomaadid järele andma ja lepingule lõplikult alla kirjutama.
-
Rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel, mis lõpetas vabadussõja, määras Eesti idapiiri ja Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust