-
Saksamaa ja Prantsusmaa kuulutavad välja üldmobilisatasiooni. Saksamaa kuulutab Venemaale sõja. Kuni 1917. aastani jääb Eesti suuremast sõjategevusest üldiselt puutumatuks. -
I maailmasõja ajal elavnes taas rahvuslik liikumine. Loodi mitmeid sõjaga seotud ühiskondlike organisatsioone. Üheks neist oli Põhja-Balti Komitee, mis tegeles ametlikult Vene armee ja sõjapõgenike abistamisega, tagala korrastamisega, kuid tegelikult jätkati võimude eest varjatult rahvusluse propageerimist.
-
- aastal nõuab noor advokaadist radikaal Jüri Vilms esmakordselt avalikult Eestile Venemaa koosseisus rahvusliku autonoomia andmist.
-
Esimene maailmasõda oli Venemaa viinud krahhi äärele. Valitses viletsus: puudu oli kütusest, toidust ja tarbekaupadest. Umbusaldus valitsuse vastu oli tõusujoonel. 1917. aasta veebruari lõpul puhkes Petrogradis revolutsioon. Keiser loobus troonist ning Venemaast sai vabariik,. Võim läks Ajutisele Valitsusele. -
Seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks.
-
Ajutist Valitsust survestati kinnitama autonoomiaseadust.
-
Määruse järgi ühendati Eestimaa kubermang Liivimaa kubermangu põhjaosaga ühtseks rahvuskubermanguks. Haldusüksuse etteotsa asus kubermangukomissar Jaan Poska
-
- aasta mai lõpus toimusid Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse - Maanõukogu - valimised. Maanõukogu tuli esmakordselt kokku 14. juulil 1917. aastal. Maanõukogu seadis omakorda ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse eesotsas Jaan Raamotiga (hiljem K. Päts).
-
Enamlane Viktor Kingissepp võtab Eesti kubermangukomissar Jaan Poskalt võimu üle. Võimu hakkab teostama Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotsas Jaan Anveltiga. Kohalikud omavalitsused asendati töörahva saadikute nõukogudega. -
- novembril toimunud Maanõukogu koosolekul võttis rahvaesindus vastu otsuse kutsuda kokku Eesti Asutav Kogu ning kuni Asutava Kogu loomiseni kuulutada Maanõukogu ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eesti kubermangus.
-
- aasta jaanuaris astuti esimesed sammud Eesti iseseisvumise poole. Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon loomaks diplomaatilisi suhteid suurriikidega. Samuti elavnes siseriiklik propaganda iseseisvuse kasuks. Iseseisvus otsustati välja kuulutada revolutsioonilisel teel manifestiga.
-
Punaarmee oli sakslaste takistamiseks liiga nõrk, nad olid sunnitud taganema. Enamlased löödi Eestist välja kahe nädalaga.
-
Päästekomitee moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud tegutsema erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. Päästekomitee koosseisus olid Eesti riigimehed Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.
-
- veebruaril 1918. aastal kiitis vanematekogu heaks Eesti iseseisvusmanifesti.
-
- veebruaril luges Maanõukogu liige Hugo Kuusner Endla teatri rõdult rahvale ette iseseisvusmanifesti teksti. Päev hiljem jõuti sama teha Viljandis.
-
Iseseisvuslaste keskuseks kujunes Riigipanga hoone Tallinnas, kus moodustati 24. veebruari õhtul Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts.
-
Päev pärast Eesti Ajutise Valitsuse loomist marssisid Saksa üksused Tallinnasse ning Eesti üürike iseseisvus katkestati.
-
- aasta novembri algul puhkes Saksamaal revolutsioon, keiser kukutati, loodi sotsialistlik valitsus. 11. novembril kirjutas Saksamaa uus valitsus alla Compiegne'i vaherahule.
-
Peale revolutsiooni Saksamaal toimus üle mitme kuu esimene seaduslik Ajutise Valitsuse koosolek. Samal õhtul alustas tegevust Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur: Eesti Kaitseliit. -
Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppe kohaselt läks võim Eestis 21. novembril lõplikult eestlaste kätte. Enamlased hakkasid koondama vägesid Eesti alade taasvallutamiseks.
-
Revolutsioon Saksamaal innustas Venemaa enamlikku juhtkonda jätkama kommunistliku maailmarevolutsiooni ideed. Neid lahutasid Saksamaast aga uued rahvusriigid, sh Eesti. Seetõttu said punaväelased käsu asuda rünnakule Narva ja Valga kaudu ning tungida edasi Tallinna ja Riia suunas. Vabadussõda puhkes 28. novembril punaväelaste rünnakuga Narvale. -
Peale Narva vallutamist 29. novembril 1918, kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun, mis pidi enamlaste sõnul olema iseseisev riik. Moskva püüdis sissetungile anda kodusõja ilmet.
-
Uus sõjavägede ülemjuhataja, Johan Laidoner, muutis partisanivõitluse sihiliseks sõjategevuseks -
- aasta esimese nädalaga pandi Punaarmee pealetung seisma.
-
- jaanuaril 1919. aastal algas rahvaväe vastupealetung. Soomusrongidele toetudes vabastati esmalt Tartu. Veidi hiljem võeti meredessandi abil tagasi ka Narva. 1. veebruaril said rahvaväed enda kontrolli alla üliolulise Valga raudteesõlme.
-
Selleks, et vältida sõjapurustusi, viis Laidoner sõjategevuse üle Vene ja Läti aladele. 1919. aasta esimeses pooles viidi läbi mitmeid ühiseid operatsioone. Vene valgete Põhjakorpuse abiga suudeti läbi murda Petrogradini. Tekkinud segadust ära kasutades õnnestus Eesti üksustel vallutada Pihkva.
-
- aastal kogunes Tallinnas Eesti Asutav kogu, mis võttis vastu uue põhiseaduse ja maaseadused. Maaseaduste põhjal viidi 1920. aastal läbi maareform, mis oli suunatud saksa mõisnike suurmaaomanduse riigistamisele ja Vabadussõjast osavõtnute maa jagamisele (ka ülejäänud talurahvale).
-
Peamiselt baltisakslastest koosnev Landeswehr eesotsas kindral Rüdiger von der Goltziga seadis eesmärgiks kukutada Venemaal enamlus. Saksamaad Venemaast eraldavad uued väikeriigid oleksid sel puhul aga ainult ette jäänud. Seepärast korraldasid baltisakslased Lätis riigipöörde. Kuuldus riigipöördest jõudis eestlasteni ning õhutas viha sakslaste vastu. Algselt ühiselt enamlaste vastu võidelnud Eesti ja Saksa väed pöörduvad nüüd teineteise vastu. Esimene konflikt juuni alguspäevadel Võnnu lähistel.
-
Landeswehr'i sõja teine etapp. Algas sakslaste pealetungiga Võnnule, neli päeva kestnud vastasseisu järel mõistab Goltz, et operatsioon on läbi kukkunud ning taganeb.
-
Rahvaväe üksused marsivad lahinguteta sisse Võnnu linna. Lahingu võitnud, hakkas Rahvaväele terendama Riia vallutamine. Riiani murtigi välja, ent sekkus Antant, kes nõudis vaherahu kehtestamist. 3. juulil sõlmitigi vaherahu, Landeswehr saadeti taas enamlaste vastu. Saksa väed pidid Lätist lahkuma. -
- aasta augustis tegi Vene valitsus eestlastele ettepaneku rahuläbirääkimisteks, mis sõjast kurnatud rahvas elavat huvi tekitas.
-
Detsembris 1919 alustas Punaarmee viimast pealetungi Narva pihta. Rünnati ägedalt (1600 meest, üle 200 suurtüki), ent eestlaste kaitse pidas vastu ja pealetung ebaõnnestus.
-
Eesti delegatsioon eesotsas Jaan Poskaga taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaks määramist. Algul puhkesid vaidlused piiriküsimuste üle, ent kaotusi kannatanud Vene valitsus oli sunnitud tegema järeleandmisi. Esialgne vaherahu sõlmiti 31. detsembril 1919. Rahukõnelused Tartus aga jätkusid ning 2. veebruaril 1920 saavutasid eestlased uue rahulepingu, millega määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir ning kus Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust. -
Teise nimega Hitler-Stalini pakt. Nõukogude Liidu ja Saksamaa vaheline mittekallaletungi pakt, mille salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa kahe suurjõu vahel. Pakti kohaselt jäi Eesti Stalini meelevalda. -
Saksa vägede tungimisega Poolasse algas Teine maailmasõda. 3. septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja.
-
- septembril 1939. aastal sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev Orzel. Laeva asuti interneerima, ent see põgenes, mis omakorda andis Nõukogude Liidule ajendi süüdistada Eestit neutraliteedipoliitika rikkumises.
-
Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile esitati nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis lubaks Nõukogude Liidul luua Eesti territooriumile sõjalaevastiku baasid.
-
Päevi kestnud arutelude tulemusena leiti, et Eestil puudub riigi kaitsmiseks sõjaline võimekus ning otsustati NL nõudmistele alluda. Läbirääkimistel suutsid Nõukogude ametnikud läbi valesüüdistuste laevabaasidele lisaks taotleda loa maa- ja lennuväebaaside rajamiseks. Allkirjastati baaside leping.
-
Peale Punnaarmee sissemarssimist Eestisse, kutsus Hitler Ida- ja Kesk-Euroopas asuvaid saksa rahvusgruppe tagasi Saksamaale. Järgneva seitsme kuu jooksul lahkus Eestist 12 660 baltisakslast.
-
Nõukogude võimud üritasid saada ka Eesti naabreid alla kirjutama baaside lepingule. Soome valitsus otsustas aga resoluutselt keelduda, mis vallandas talvesõja. -
Saksamaa kiire ja hävitav pealetung Lääne-Euroopasse koondas sinna kogu tähelepanu. See andis Nõukogude Liidule võimaluse ilma suurema kärata Balti riigid okupeerida. Esimese sammuna esitati kolmele riigile ultimaatumid, mille alusel pidid riigid lubama oma aladele Punaarmee lisaväed.
-
Üle Eesti piiri marssis 90000 sõdurit. Narvas toimunud kohtumisel sunniti kindral Laidoneri alla kirjutama Narva diktaadile, mille alusel sai Punaarmee kontrolli kõigi ühendusteede ja kanalite üle. Eraisikutelt konfiskeeriti relvad ja keelati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised.
-
Tallinna Vabaduse Väljakule kogunes mõnituhat inimest, kes nõudsid muuseas Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-meelsete poliitikutega. -
Meeleavaldustest šokeeritud Päts annab loa moodustada uus valitsus, eesotsas Johannes Vares-Barbarusega. Marionettvalitsus koosnes peamiselt vasakpoolsetest haritlastest.
-
Juuli algul toimusid kinnised Riigivolikogu valimised. Uus, kommunistlik Riigivolikogu kuulutas 21. juulil välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi.
-
Okupandid asusid Eesti riigis tegema ulatuslikke ümberkorraldusi nii poliitilises, majanduslikus kui ka kultuurilises sektoris. Võeti vastu uus põhiseadus, haridus ja kultuur muutusid venemeelseteks ning esile kerkis Eestimaa Kommunistlik Partei. Tugevnes Nõukogude repressioonipoliitika.
-
- aasta 14. juunil deporteeriti kõigis kolmes Balti riigis massiliselt inimesi. Eestis oli ohvreid 10 000. Enamik küüditatud inimesi kas tapeti või nad hukkusid Venemaal. Massiküüditamist võib pidada Nõukogude repressiivpoliitika kulminatsiooniks
-
Puhkeb Saksa-Vene sõda. -
- juulil ületavad Saksa eelüksused Eesti piiri.
-
Wehrmachti äkilisest pealetungist vapustatud Punaarmee on sunnitud taganema. 28. augustil loovutavad nad, peale nädal aega kestnud lahinguid, Tallinna.
-
Eestisse sisse tunginud sakslased ei austa Eesti iseseisvust ning allutavad Eesti alad Saksamaa okupeeritud idaalade ministeeriumile. Moodustatakse Eesti kindralkomissariaat eesotsas Karl Siegmund Litzmanniga.
-
Eesti liitmine Ostlandi riigikomissariaati tähistab Saksa okupatsiooni algust. Üle kahe aasta kestnud võimu ajal taastub Eesti küll osaliselt Nõukogude okupatsiooni majanduslikust kahjust, ent oodatud vabadust eestlastele ei pakuta. ENSV ajal riigistatud talud ja põllumaad saavad sakslaste sõjasaagiks ning eestlaste elatustase kahaneb. Eesti elavaid sakslasi koheldakse paremini, toimuvad vangistamised ja sunnitöölaagritesse saatmine. Okupatsiooni ajal värvati mehi nii Saksa kui Vene vägedesse.
-
- aasta jaanuaris algab idarindelt Punaarmee üldpealetung. Saksa väeosad on arvulises vähemuses ning sunnitud taganema.
-
Eesti omavalitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni, kõiki kutsutakse üles võitlema kommunismi vastu.
-
Taganevaid sakslasi jälitavad venelased asuvad piirama Narva linna, pärast mida loodeti edasi liikuda Tallinna peale. Võitlus Narva pärast kestab 7 kuud.
-
Märtsikuu jooksul pommitavad Punaarmee lennukid Narvat, Jõhvit, Tapat, Tallinnat ja Tartut. Kõige rängemalt kannatab Tallinn, kus hävib ligi 40% elamispinnast.
-
Samal ajal, kui viimased Eesti väeosad proovivad Punaarmeed Lääne-Eestis tagasi hoida, jõuavad Eestist põgeneda ligi 80 000 inimest.
-
Endise peaministri, Jüri Uluotsa, pooldajad koostöös mässumeelsete Eesti Vabariigi Rahvuskomitee liikmetega otsustavad, et ainus võimalus hoiduda Nõukogude okupatsioonist, on proovida kuulutada välja uus iseseisvus. Oodatakse õiget momenti, milleks valitakse 18. september, aeg, mil Saksa väed on asunud Eestist taganema, ent Punaarmee pole veel Tallinnat vallutanud. Kuulutatakse välja Vabariigi Valitsus, aga iseseisvumist proovitakse teostada välismaalt. See ei õnnestu, valitsus arreteeritakse. -
Pärast mitu kuud kestnud lahinguid Lõuna-Eestis, muutub Saksamaa olukord ohtlikuks, sest lisaks idarindele toimub läänerindel Normandia dessant ning lõpmatu suurena näiv Punaarmee murrab Riias välja mere äärde. Berliinis otsustatakse Eesti ja Põhja-Läti maha jätta ning taganeda. Seetõttu murrab Punaarmee end suurema vaevata Lõuna-Eestist läbi ning asuvad otseteed Tallinna poole. 22. septembri pärastlõunaks on linn punaväelaste käes. Järgnevalt langeb Punaarmeele ka kogu ülejäänud Eesti.