Eesti 20. sajand

I maailmasõja algus

Jul 28, 1914

Austria troonipärija atentaadi järel algas esimene maailmasõda

veebruarirevolutsioon

Mar 8, 1917

Tsaari võim kukutati. Ajutise valitsuse moodustamine

Jaan Poska määramine Eestimaa kubermangukomissaariks.

Mar 18, 1917

Vene ajutine valitsus valis Jaan Poska Eestimaa kubermangukomissaariks.

Eestlaste demonstratsioon Petrogradis

Mar 26, 1917

Moodustati 40 000 osavõtjaga meeleavaldus, et toetada rahvusliku autonoomiat.

Autonoomia

Mar 30, 1917

Eesti ala ühendatakse üheks kubermanguks, saadakse autonoomia.

Esimene maapäeva istung

Jul 14, 1917

Maapäev oli rahva valitud esinduskogu

Oktoobripööre

Nov 6, 1917

Bolševikud kukutasid Vene ajutise valitsuse

Päästekomitee moodustamine

Feb 19, 1918

Ajutise valitsuse moodustamine

Feb 24, 1918

Pealinnas kuulutati välja iseseisvus, kõrgeim võim läks Ajutise valitsuse kätte

Sisenevad Saksa väed

Feb 25, 1918

Sisenenud saksa väed ei tunnista Eesti iseseisvust.

Eesti politsei asutamispäev

Nov 12, 1918

Tallinnas asuvad politseijaoskonnad võtavad Saksa vägedelt võimu üle.

Bolševikud valmistuvad pärast Saksa vägede lahkumist võimu üle võtma

Nov 12, 1918

Punaarmee alustab taganevate Saksa vägede järel edasitungi

Nov 17, 1918

Vabadussõja algus

Nov 28, 1918

Esimesed Eesti sõdurid (esialgu koolipoisid ja polgu ohvitserid) jõuavad Narva alla.

Kuulutatakse välja Eesti töörahva kommuun

Nov 29, 1918

Narvas kuulutatakse välja Eesti töörahva kommuun. Nõukogude Venemaa tunnistas Kommuuni iseseisvust, jäeti mulje et toimub kodusõda.

Inglise eskaader Tallinnas

Dec 12, 1918

Inglased vallutasid Venemaalt kaks hävitajat ja andsid need Eesti mereväele. Mereväge aitas rajada Johan Pitka. Pitka samuti korraldas punaste tagalasse meredessante.

Laidoner määratakse Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks

Dec 23, 1918

Tapa raudtee sõlmjaama vallutamine

Jan 9, 1919

3 soomusrongi vallutasid Tapa raudteede sõlmjaama. Lõigati läbi Punaarmee ühendused Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel.

Tartu vabastamine

Jan 14, 1919

Kuperjanovi partisanid aitasid vabastada koos soomusrongidega Tartu

Utria dessant

Jan 17, 1919

Peamiselt Soome vabatahtlikud (Põhja pojad) maabusid Utria rannas

Laidoner ülendati kindralmajoriks

Jan 20, 1919

Paju lahing

Jan 30, 1919

Üks verisemaid lahinguid Vabadussõjas. Soome vabatahtlikud ja Kuperjanovi partisanid vallutasid Paju mõisa. Hukkus Kuperjanov

Valga ja Võru vallutamine

Feb 1, 1919

Petseri vallutamine

Feb 4, 1919

Eesti territoorium on vaenlastest vaba

Eestisse saabus Taani vabatahtlike kompanii

Apr 4, 1919

Asutav kogu tuleb kokku

Apr 23, 1919

Kui olukord rindel oli staabiilsem peale Punaarme uut suurt pealetungi tuli Asutav kogu Estonias kokku. Nende suurimaks saavutuseks oli põhiseaduse ja maaseaduse vastuvõtmine

Vene põhjakorpuse pealetung Narva alt

May 13, 1919

Vene põhjakorpus - Judenitš läks Narva alt pealetungile. Eestlased toetasid neid dessantidega rannikul. Jõuti Petrogradi lähistele. Eestlased kasutasid aega, et ehitada tugevad kindlustused Narva jõe joonele.

Sakslased vallutavad Riia

May 22, 1919

von der Goltzi juhtimisel vallutati Riia. Süüdistati eestlasi Põhja-Läti okupeerimises. Eesti ei tunnistanud Niedra valitsust ja nõudsid sakslaste tagasitõmbumist.

Pihkva vallutamine

May 25, 1919

1. mail vallutasid Eesti väed Pihkva, anti üle vene valgetele.

Vallutatakse Lätis Jekabpils, Eesti töörahva kommuun läheb laiali

Jun 5, 1919

Esialgu oli eesmärgiks vaid Volmari ja Aluksne hõivamine, kuid pealetung oli edukas. Nõukogude valitsus sai aru, et Eestit sõjaliselt ei ületata ning sooviti rahuläbirääkimisi. Eesti töörahva kommuun läks laiali

Eesti vägede ja Landeswehri vahelise sõjategevuse algus

Jun 5, 1919

Esialgu olid sakslased edukad, vaherahuga ei nõustunud kumbki osapool

Võnnu lahing

Jun 23, 1919

Otsustav lahing Landeswehri vastu, sellest sai Võidupüha

Sakslased annavad alla

Jul 3, 1919

Sakslased andsid alla, lahkusid Riiast ja naasis Ulmanise valitsus.

Nõukogude Venemaa pöördub Eesti poole ametliku rahupakkumisega.

Aug 31, 1919

Pihkvas toimunud rahukõnelused läksid ummikusse.

Loodearmee pealetung Petrogradile

Oct 12, 1919

Loodeaarmee suurpealetung Petrogradile. Eesti väed toetasid tiibadel. Pulkovo juures said valged lüüa, Eesti väed tõmbusid tagasi.

Uued rahuläbirääkimised

Dec 5, 1919

Pärast Loodearmee lüüasaamist uued rahuläbirääkimised Tartus. Eesti delegatsiooni juht oli Poska, Nõukogude Venemaal Joffe

Viimane katse Narvat vallutada

Dec 31, 1919

Punaarmee viimane katse Narvat vallutada löödi tagasi.

Vaherahu algus

Jan 3, 1920

Kell 10.30 algas vaherahu.

Kirjutatakse alla Tartu rahule

Feb 2, 1920

Molotov Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

MRP-s oli lisaks mittekallaletungi lepingule ka salaprotokoll, mis jagas riigid mõjusfääridesse

Orzeli intsident

Sep 17, 1939

Orzel oli Poola allveelaev, mis peatus Eestis. NSVL leidis, et Eesti pole neutraalne riik.

Sõlmitakse baaside leping

Sep 28, 1939

NSVL rajab baasid saartele, Lääne-Eestisse ja Paldiskisse. Võõraid sõdureid siseneb rohkem, kui eestis kaitseväelasi

Ultimaatum Eestile

Jun 16, 1940

NSVL esitab Eestile ultimaatumi, nõudes lisavägede sisenemist ning uue valitsuse moodustamist.

Narva diktaat

Jun 17, 1940

Okupatsioon Eestis algab.

Juunipööre

Jun 21, 1940

Ždanovi juhtimisel korraldati riigipööre, mille tulemusena sooviti Eesti liita Nõukogude Liiduga. Samal päeval nimetati ametisse Barbaruse valitsus, kus polnud kommuniste.

Kuulutatakse välja ENSV

Jul 21, 1940

Kuulutati välja ENSV ning paluti liitumist Nõukogude Liiduga.

Anneksioon

Aug 6, 1940

ENSV liidetakse NSVL koosseisu.

Juuniküüditamine

Jun 14, 1941

10 000 inimeste küüditati.

Saksa okupatsioon

Jun 22, 1941

Algab Saksa-NSVL sõda, 7. juulil ületatakse Eesti piir. Eestlasi mobiliseeriti nii punaarmeese kui ka saksa väeosadesse. Esinesid ka neutraalsed variandid metsavennad.

Eesti SS-leegioni loomine

Oct 1, 1942

Ametisse nimetatakse Otto Tiefi valitsus.

Sep 18, 1944

Otsuse teeb Eesti viimane seaduslik peaminister Jüri Uluots.