Soomusrong nr 1 ohvitserid[1]

I maailmasõja algus (1. august 1914) kuni Vabadussõja algus (28. november 1918)

By jamesrock

  • I maailmasõja algus

    Saksamaa kuulutab Venemaale sõja
  • Period: to

    I maailmasõja algus (1. august 1914) kuni Vabadussõja algus (28. november 1918)

  • Väed liiguvad Eestisse

    Saksa väed hõivavad Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel, Seetõttu suurendatakse Eestis paiknevate vägede hulka.

  • Jüri Vilms nõuab autonoomiat

    Esimest korda nõutakse avalikult, et Eestile antaks rahvuslik autonoomia

  • Kriisiaasta

    Majandus kokku varisenud, halvenes tooraine saadavus, tööjõu kvaliteet langes, Waldhofi tseulluloosivabrik jm hävisid, sõjavägi demoraliseerunud. Seevastu elavnes rahvuslik liikumine, kuna loodi sõjaga seotud ühiskondlikke organisatsioone: olulisemad Linnadeliidu Komitee Tallinnas ja Põhja-Balti Komitee Tartus.

  • Autonoomiaseaduse projekt

    Rahvuslased esitavad Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks autonoomiaseaduse projekti, Petrogradis hakkas asjaajamine venima
  • Eestisse jõuab teade Petrogradi rahutustest

    Eestisse jõuab teade Petrogradi rahutustest

    Tallinnas vallandub ülelinnaline streik, peetakse 20 000 osavõtjaga miiting. Osalejad köetakse üles ning vabastavad punalippe lehvitades poliitilisi vange. Paks Margareeta pannakse põlema, tapetakse vangla ülem ja paar valvurit, vangid vabastatakse. Sama kordus ka teistes Tallnina vanglates, misjärel asuti rüüstama politsei- ja kohtuasutusi. Hävitati kuhjades dokumente, tapeti politseinikke ja ohvitsere. Ka teistes linnades toimusid samalaadsed sündmused. Korra taastas omaalgatuslik miilits.
  • Eestlaste meeleavaldus Petrogradis

    Eestlaste meeleavaldus Petrogradis

    40 000 hästi organiseeritud inimest korraldavad meeleavalduse, mis avaldab suurt muljet nii tavakodanikele kui ka võimukandjatele.

  • Eestimaa ajutine kord

    Ilmub ajutise valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta: Eestimaa kubermangule liidetakse Liivimaa kubermangu põhjaosa. Uut haldusüksust asub juhtima Jaan Poska.
  • Maanõukogu valimised

    Maanõukogu valimised

    Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised; Maanõukogu omakorda nimetab ametisse Maavalitsuse. Pildil selle esialgne juht dr Jaan Raamot.

  • Kingissepp saab võimule

    Viktor Kingissepp võtab võimu Jaan Poskalt üle, kõrgeimaks valitsusasutuseks saab Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee eesotsas Jaan Anveltiga.

  • Maanõukogu 15. novembri otsus

    Maanõukogu otsuses katkestatakse sidemed Venemaaga ning Maanõukogust saab kõrgeim seadusandlik võim Eesti pinnal. Eesti riikluse õiguslik teke.

  • Saksa pealetung

    Vene armee põgeneb, Punaarmee on liialt nõrk. Kahe nädalaga lüüakse enamlased Eestist välja.

  • Päästekomitee loomine

    Mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes ja iseseisvuse väljakuulutamiseks. Koosseisu kuulusid Konstantin Päts, advokaat Jüri Vilms ja andekas organisaator Konstantin Konik.

  • Iseseisvusmanifest kiidetakse heaks

    Vanematekogu kiidab heaks "Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele", samal päeval teevad Päts ja Vilms katse sõita Haapsallu, et seal manifest avalikult ette lugeda.

  • 24. veebruar 1918

    Enamlased põgenevad Petrogradi, Riigipanga hoones moodustatakse Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, kus olid esindatud kõik demokraatlikud parteid. Peaminstriks sai Konstantin Päts ning tema asetäitjaks Jüri Vilms. Iseseisvusmanifest kleebiti tänavanurkadele, aga seda avalikult ette lugeda ei jõutud.

  • Saksa pealetung Tallinna

    Pidulik päev Eestis, keskpäeval sõjaväeparaad. Iseseisvusmanifest loetakse avalikult ette, misjärel Saksa üksused tungivad linna ning Eesti ühepäevane iseseisvus lõpeb.

  • Balti riigi väljakuulutamine

    Balti hertsogiriik kuulutatakse ametlikult välja, toimima hakata see ei jõua.

  • Compiegne'i vaherahu

    Esimese maailmasõja lõpp, pidi tegema lõpu Saksa okupatsioonile Eestis

  • Võim läheb eestlaste kätte

    Eesti riiklus hakkab toimima de facto.

  • Vabadussõja algus

    Punaarmee rünnak Narvale