-
Veebruari revolutsioon oli esimene 1917.aastal revolutsioonidest Venemaal.Keiser Nikolai II loobus troonist ning moodustati Venemaa Ajutine Valitsus, selle eesotsas vürst Lvoviga.
-
Arenes ülelinnaline streik ning 20 000 osavõtjaga miiting Uuel turul, sellele järgnes ühinemine sadamas seisvate sõjalaevade madrustega. Madrused ning töölised suundusid poliitilisi vange vabastama revolutsioonilisi laule lauldes.
-
Osales umbes 40 000 inimest, sh. 12 000 täies relvastuses sõjaväelast.Kolonnides kanti punalippude kõrval sinimustvalgeid lippe. Demonstrantide esindus nõudis valitsuselt autonoomiaseaduse kohest kinnitamist.
-
- aprillil 1917. aastal kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, mille alusel kavandati Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa (Tartumaa, Võrumaa, Pärnumaa ja Saaremaa) liitmine ning loodi kubermangu komissari (Jaan Poska) juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu.
-
Maapäva väljakuulutamine Jaan Poska poolt lisas pinget.Poska oli sunnitud lahkuma Tallinnast ajutiselt selleks ajaks kuna vastasseis teravnes suuresti. Valimised toimusid siiski tähtaegselt 5.mai, 1917.
-
Maanõukogu (Maapäeva) valimised toimusid 1917. aasta juunis. Valdades moodustati valimiskomisjonid, kes valisid maakonna valimiskomitee (valijatekogu) liikmed.
-
Aasta jooksul kujunesid välja Eesti poliitilised erakonnad, ning nendeks oli:
*Eesti demokraatiline erakond
*Eesti Maarahva Liit
*Eesti tööerakond
*Eesti sotsiaaldemokraatlik Ühendus
*Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei -
50 000 eestlasest sõduri ja ohvitseri esindajad valisid Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee eesotsas Konstantin Pätsiga.
-
Esmakordselt tuli kokku Maapäev, mis oli esimeseks parlamendilaadseks rahavesinduseks Eestis. etteotsa astus Jaan Raamot(hiljem asendas teda K.Päts)
-
Saksa väed vallutasid Riia ja Vene üksused taganesid Eestisse.
-
sakslased maandasid dessandi Saaremaal ning hõivasid lagunevate Vene vägede vastupanu kohtamata 8.oktoobriks kogu Lääne-Eesti saarestiku
-
Võimu võtmiseks moodustasid enamlased 1917.a oktoobris Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomiteel.Eesotsas Ivan Rabtšinski ja Viktor Kingissepp
-
Ajutine Valitsus astus taas kokku, Ajutise Valitsuse esimene avalik koosolek, moodustati Eesti Kaitse Liit. 11/16/1917
-
Saaremaalt jõudsid sakslased Eesti mandrile Lihula piirkonnas 20.veebruaril, Hiiumalt Haapsalusse päev hiljem.
-
Tallinnas,Viljandis ning Paides kuulutati välja Eesti Vabariik. Ajutise Valitsuse juhiks sai K.Päts.
-
Narva alla saadeti kõik jõud mis võimalikvabatahtlike( koolipoisid), ohvitsere.
-
- a detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Põhja-Eestis. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu ning Võru,Valga,Tartu,Tõrva ja mõisaküla
-
- jaanuaril 1919 alanud Eesti vägede üldpealetung kulges edukalt, enamlaste vastupanu murti: 14. jaanuaril vabastati Tartu ja 19 jaanuaril Narva. Ägedaimad lahingud toimusid seejärel aga Lõuna-Eestis, kus pärast Paju lahingut 31. jaanuaril, kus surmavalt sai haavata legendaarne partisandie juht Julius Kuperjanov, vabastati ka Valga.
-
Landeswehr loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste vastu, kuigi algselt oli selle loomise eesmärgiks Saksamaale ustava baltisaksa riigi rajamine.
-
Relvakokkupõrge Landeswehri ja Eesti rahvaväe vahel kujunes tõsiseks sõjaliseks konfliktiks.Neli päeva kestnud lahingu võitsid Eestlased.
-
Novembris valmistuti rahukõnelisteks Moskvaga ning 3.jaanuari hommikul jõustus see.
-
Sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda. Eesti esindajad läbirääkimistel olid Jaan Poska ja kindral Jaan Soots.Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta".
-
Võeti vastu Asutava Kogu poolt
