Gloobus

Geogronoloogiline skaala Rasmus

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Maa kujunemine, vulkaaniliselt väga aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Tekkis algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest perioodist leidub kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Maaga põrkas kokku suur taevakeha.
  • Varajane atmosfäär
    4400 BCE

    Varajane atmosfäär

    Peamised koostisosad olid H2O, HCN, NH3, CH4. Kergemad gaasid nagu heelium ja vesnik pääsesid kosmosesse. Kogu vesi oli auruna atmosfääris, kõrgete temperatuuride tõttu.
  • Tsirkoon
    4300 BCE

    Tsirkoon

    Hadaikumi ajast pärit ühed vanimad kivimid. Tänapäeval leidub neid Gröönimaal ja Austraalias
  • Maa teine atmosfäär (järgnev)
    4000 BCE

    Maa teine atmosfäär (järgnev)

    H2O, CO2, nitrogeen domineerivad. Atmosfääri jahtumine põhjustab sadestumist ning ookeanide arengut. Jätkub gaaside vabastamine litosfäärist, Elu hakkab modifitseerima atmosfääri.
  • Vaalbara
    4000 BCE

    Vaalbara

    Tekkis esimene superkontinent nimega Vaalbara
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Algeliste eluvormide tekkimine meredes. Ürgeoonis on säilinud palju bakterfossiile.
  • Elu teke
    3800 BCE

    Elu teke

    Esimesed primitiivsed organismid
  • Tekivad stromatoliidid.
    3500 BCE

    Tekivad stromatoliidid.

    Tekkisid mikroorganismid näiteks pruprubakterid ning mitmed vetikaid, mis tegid erinevaid kihilisimoodustusi.
  • Tekivad kemosünteesivad bakterid.
    3500 BCE

    Tekivad kemosünteesivad bakterid.

    Bakterid, mis sünteesisid süsinikumolekulidest ja mineraalidest orgaanilist ainet, hakkasid tekitama atmosfääris muutusi.
  • Elav atmosfäär
    3300 BCE

    Elav atmosfäär

    N2 - 78%, O2 - 21%, Argon - 0.9%, CO2 - 0.036%, praeguse atmosfääri koostisele sarnanev struktuur. Areng, evolutsioon ja elu kasvamine tõstab hapniku taset atmosfääris märgatavalt. Kestab tänapäevani.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum e agueoon

    Suurenes hapniku sisaldus atmosfääris ning ookeanide pinnakihis.Toimus mitu suurt jäätumis, mil maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tekkisid uued elustikud.
  • Mitmerakuliste organismide teke
    2100 BCE

    Mitmerakuliste organismide teke

  • Rodinia
    900 BCE

    Rodinia

    Selle kontinendi lahknemise tulemusena langes kasvuhoonegaaside protsent õhus ja Maa keskmine temperatuur langes tohutult.
  • Meduuside teke
    650 BCE

    Meduuside teke

    Meduus ehk millimallikas on teatud ainuõõssete suguline arengujärk ehk põlvkond
  • Ediacara elustiku teke.
    600 BCE

    Ediacara elustiku teke.

    600-542 miljonit aastat tagasi ilmus nn "pehmekehaline" (ehk ilma skeletita) elustik.
  • Tekkisid esimesed mereselgrootud.
    570 BCE

    Tekkisid esimesed mereselgrootud.

    Tuntuimad mereselgrootud on käsnad, ainuõõssed, mereussid, limused, lülijalgsed, okasnahksed ja ürgkeelikloomad.
  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Tekkisid peamiselt kõik organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Ilmusid paljud selgroogsete rühmad nagu käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.
  • Kambriumi plahvatus
    542 BCE

    Kambriumi plahvatus

    Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid selgrootute rühmad. Kujunes selgroog, välisskelett. Evolutsiooniline võidurelvastus.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

    Koosneb kolmest aegkonnast, mis omakorda jagunevad 12-ks erinvaks ajastuks ning hõlmab ligi 540 miljonit aastat.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

    Aegkond, mis koosneb kuuest erinevast ajastust ning hõlmab ligi 317 miljonit aastat.
  • Ilmuvad esimesed kalad.
    505 BCE

    Ilmuvad esimesed kalad.

    Lihtsatest üherakulistest organismidest arenesid miljonite aastate jooksul esimesed selgroogsed loomad, kalad. Sel ajal oli meredes juba palju erinevaid taimi ja loomi, kuid maismaa oli veel tühi.
  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: trilobiidid, koraliid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Kujunesid riftid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama loomad näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid.
  • Esimesed soontaimed
    441 BCE

    Esimesed soontaimed

    Soontaimed on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
  • Esimesed maismaataimed
    438 BCE

    Esimesed maismaataimed

    Esimesed maismaataimed olid samblalaadsed, kes nõudsid niisket kliimat.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud kalad kasvasid väga suurteks ning muutusid kiskjateks. Ajastu lõpul olid tekkinud esimesed metsad. Esimesed kahepaiksed.
  • Ilmuvad esimesed kahepaiksed
    408 BCE

    Ilmuvad esimesed kahepaiksed

    Kahepaiksed – konnad, vesilikud, salamandrid jne – on esimesed maismaaselgroogsed. Üleminek veest maismaale oli selgroogsete evolutsioonis murranguliseks sündmuseks.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Üleujutatud metsadest kujunesid kivisöelademed. Peamine kivisöe tekkimise ajastu. Maismaale tekkisid esimesed roomajad.
  • Ilmuvad esimesed roomajad.
    320 BCE

    Ilmuvad esimesed roomajad.

    Roomajad on üks mitmekesisemaid selgroogsete klasse, nende hulka kuulusid ka imetajate ja lindude eellased. Roomajad on evolutsiooniliselt esimene täielikult maismaal eluga kohastunud selgroogsete rühm.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmanner Pangae, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95 protsenti Maad asustanud liikidest.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Ajastu alguses oli elustik üsnagi liigivaene. Elustik taastus permi ajastu lõpul aset leidnust, ligi 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

    Aegkond, mis hõlmab 3 erinevat ajastut, 186 miljoni aasta vältel.
  • Ilmuvad esimesed Imetajad.
    208 BCE

    Ilmuvad esimesed Imetajad.

    Esimesed imetajad arenesid välja roomajatest.
  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ning roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ning kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevased kalad. Tihe paljasseemnetaimedest koosnev mets.
  • Pangea
    200 BCE

    Pangea

    Pangaea oli ligikaudu 300–200 miljonit aastat tagasi eksisteerinud hiidmanner, mis sisaldas kõiki tänapäeva mandreid.
  • Milankovici tsüklid
    182 BCE

    Milankovici tsüklid

    Serbia ehitusinseneri ja matemaatiku Milutin Milankovići kirja pandud kolm tsüklilist tegurit, mis mõjutavad Maa kliimat ja jääaegade tekkimist.
  • Ilmuvad esimesed linnud
    150 BCE

    Ilmuvad esimesed linnud

  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ning hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. Kriidi lõpul leidis aset massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamine põhjus oli meteoriidiplahvatus.
  • Tekkisid õistaimed
    140 BCE

    Tekkisid õistaimed

    Kõigepealt kujunesid õitega puud ja hiljem ka rohttaimed. Tänapäeval on õistaimi taimede hulgas kõige rohkem.​
    Õied ja nendest arenevad viljad aitavad taimedel paremini paljuneda ja levida.
  • Ilmuvad esimesed mesilased
    100 BCE

    Ilmuvad esimesed mesilased

  • Esimeste primaatide teke
    80 BCE

    Esimeste primaatide teke

    Tekkisid esimesed primaadid.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Hakkas kiire lindude ja imetajate evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel toimus kiire jahenemine ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid.
  • Dinosauruste väljasuremine
    66 BCE

    Dinosauruste väljasuremine

  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

    Aegkond, mis koosneb kolmest ajastust ning hõlmab umbkaudu 64 miljonit aastat.
  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ning laululinnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, poolustel kujunes jääkate.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetajaid : mammut, karvane ninasarvik. Samuti linnuliike: dodo ja moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
  • Homo sapiens
    1 BCE

    Homo sapiens

    Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja. Tekkis vahemikus 300 000 ja 200 000 eKr