-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt väga aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Tekkis algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest perioodist leidub kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
-
-
Maaga põrkas kokku suur taevakeha.
-
Peamised koostisosad olid H2O, HCN, NH3, CH4. Kergemad gaasid nagu heelium ja vesnik pääsesid kosmosesse. Kogu vesi oli auruna atmosfääris, kõrgete temperatuuride tõttu.
-
Hadaikumi ajast pärit ühed vanimad kivimid. Tänapäeval leidub neid Gröönimaal ja Austraalias
-
H2O, CO2, nitrogeen domineerivad. Atmosfääri jahtumine põhjustab sadestumist ning ookeanide arengut. Jätkub gaaside vabastamine litosfäärist, Elu hakkab modifitseerima atmosfääri.
-
Tekkis esimene superkontinent nimega Vaalbara
-
Algeliste eluvormide tekkimine meredes. Ürgeoonis on säilinud palju bakterfossiile.
-
Esimesed primitiivsed organismid
-
Tekkisid mikroorganismid näiteks pruprubakterid ning mitmed vetikaid, mis tegid erinevaid kihilisimoodustusi.
-
Bakterid, mis sünteesisid süsinikumolekulidest ja mineraalidest orgaanilist ainet, hakkasid tekitama atmosfääris muutusi.
-
N2 - 78%, O2 - 21%, Argon - 0.9%, CO2 - 0.036%, praeguse atmosfääri koostisele sarnanev struktuur. Areng, evolutsioon ja elu kasvamine tõstab hapniku taset atmosfääris märgatavalt. Kestab tänapäevani.
-
Suurenes hapniku sisaldus atmosfääris ning ookeanide pinnakihis.Toimus mitu suurt jäätumis, mil maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tekkisid uued elustikud.
-
-
Selle kontinendi lahknemise tulemusena langes kasvuhoonegaaside protsent õhus ja Maa keskmine temperatuur langes tohutult.
-
Meduus ehk millimallikas on teatud ainuõõssete suguline arengujärk ehk põlvkond
-
600-542 miljonit aastat tagasi ilmus nn "pehmekehaline" (ehk ilma skeletita) elustik.
-
Tuntuimad mereselgrootud on käsnad, ainuõõssed, mereussid, limused, lülijalgsed, okasnahksed ja ürgkeelikloomad.
-
Tekkisid peamiselt kõik organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Ilmusid paljud selgroogsete rühmad nagu käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.
-
Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid selgrootute rühmad. Kujunes selgroog, välisskelett. Evolutsiooniline võidurelvastus.
-
Koosneb kolmest aegkonnast, mis omakorda jagunevad 12-ks erinvaks ajastuks ning hõlmab ligi 540 miljonit aastat.
-
Aegkond, mis koosneb kuuest erinevast ajastust ning hõlmab ligi 317 miljonit aastat.
-
Lihtsatest üherakulistest organismidest arenesid miljonite aastate jooksul esimesed selgroogsed loomad, kalad. Sel ajal oli meredes juba palju erinevaid taimi ja loomi, kuid maismaa oli veel tühi.
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: trilobiidid, koraliid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise
-
Kujunesid riftid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama loomad näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid.
-
Soontaimed on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
-
Esimesed maismaataimed olid samblalaadsed, kes nõudsid niisket kliimat.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud kalad kasvasid väga suurteks ning muutusid kiskjateks. Ajastu lõpul olid tekkinud esimesed metsad. Esimesed kahepaiksed.
-
Kahepaiksed – konnad, vesilikud, salamandrid jne – on esimesed maismaaselgroogsed. Üleminek veest maismaale oli selgroogsete evolutsioonis murranguliseks sündmuseks.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Üleujutatud metsadest kujunesid kivisöelademed. Peamine kivisöe tekkimise ajastu. Maismaale tekkisid esimesed roomajad.
-
Roomajad on üks mitmekesisemaid selgroogsete klasse, nende hulka kuulusid ka imetajate ja lindude eellased. Roomajad on evolutsiooniliselt esimene täielikult maismaal eluga kohastunud selgroogsete rühm.
-
Tekkis hiidmanner Pangae, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95 protsenti Maad asustanud liikidest.
-
Ajastu alguses oli elustik üsnagi liigivaene. Elustik taastus permi ajastu lõpul aset leidnust, ligi 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Aegkond, mis hõlmab 3 erinevat ajastut, 186 miljoni aasta vältel.
-
Esimesed imetajad arenesid välja roomajatest.
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ning roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ning kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevased kalad. Tihe paljasseemnetaimedest koosnev mets.
-
Pangaea oli ligikaudu 300–200 miljonit aastat tagasi eksisteerinud hiidmanner, mis sisaldas kõiki tänapäeva mandreid.
-
Serbia ehitusinseneri ja matemaatiku Milutin Milankovići kirja pandud kolm tsüklilist tegurit, mis mõjutavad Maa kliimat ja jääaegade tekkimist.
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ning hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. Kriidi lõpul leidis aset massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamine põhjus oli meteoriidiplahvatus.
-
Kõigepealt kujunesid õitega puud ja hiljem ka rohttaimed. Tänapäeval on õistaimi taimede hulgas kõige rohkem.
Õied ja nendest arenevad viljad aitavad taimedel paremini paljuneda ja levida. -
-
Tekkisid esimesed primaadid.
-
Hakkas kiire lindude ja imetajate evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel toimus kiire jahenemine ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid.
-
-
Aegkond, mis koosneb kolmest ajastust ning hõlmab umbkaudu 64 miljonit aastat.
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ning laululinnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, poolustel kujunes jääkate.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetajaid : mammut, karvane ninasarvik. Samuti linnuliike: dodo ja moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
-
Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja. Tekkis vahemikus 300 000 ja 200 000 eKr
