-
Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidi sajud. Kivimeid tollest perioodist on säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpiul kujunesid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maaga põrkus suur taevakeha, mille tagajärjel tekkis Kuu.
-
Meredes hakkasid arenema algelised eluvormid. Leitud vanimad stromatoliidid. Atmosfäär koosneb vulkaanilistest ja kasvuhoonegaasidest.
-
-
Sellele viitab stromatoliitide esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites.
-
Atmosfääris ja ookeanis suurenes hapniku sisaldus tänu tsüanobakterite elutegevusele. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks väljasurnud organismirühmi.
-
-
Maa oli üleni jäätunud. Arvatakse et see aitas kaasa nn Kambriumi plahvatusele
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Kambriumi looma riiki tekkisid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel.
-
Väga kiire loomade evulutsioon. Saakloomadel kujunes välja välisskelet, röövloomadel jõulised lõuad ja hambad. Sellist üheaegset evolutsiooni nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.
-
-
-
Arenesid välja pealuu ja selgroog, kuid lõualuud veel ei olnud.
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine mis lõppes jääajaga.
-
Varased maismaa taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatud aladel.
-
Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra. Paljud madal merealad muutusid kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise
-
Vee tase tõusis palju peale Ordoviitsiumi jääaja jää sulamist. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikatele ehitatud rifid. Ujusid ka primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama esimesed loomad, kelle hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad kasvasid väga suureks, näiteks rüükalad ja vihtuimsed.
-
Kui Devoni ajastu algul oli maismaataimestik veel hõre siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Esimesed puud olid nii praeguste puude kui ka sõnajalgtaimedega sarnased ning kasvasid umbes 10 meetri pikkuseks.
-
Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. Nad liikusid maismaal nagu hülged.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus elasid tänaste osjade, koldade ja sõnajalgtaimede hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatud aladel kasvanud ja surnud metsade puudest kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldes ei tekkinud kivisütt sama palju. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime.
-
Ilmusid esimesd teadaolevad sisalikud, kes olid kohastunud eluga maal täielikult.
-
Karboni lõpul ja Permi algul kattis õhuke jääkiht praeguse Lõuna-Ameerika, Aafrika, Madagaskari, Araabia, India, Antarktika ja Austraalia alasid.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid neis tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ülekaal, meredes aga luukalade osakaal.
-
Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat.
-
-
Maailma ajaloo suurim väljasuremine, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist maad asustanud liikidest.
-
Arvatakse et suure väljasuremise põhjus Permi ajastul oli kliima järsk jahenemine ning maa kattumine õhukese jääkihiga.
-
Ajastu lõpul toimunud uus väljasuremine andis dinosaurustele võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maal.
-
Esimesed imetajad olid väikesed, ning elasid dinosauruste varjus.
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Samuti elasid juura ajastu meredes juba tänapäeva tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Esimest krokodilli leitud pealuud peeti algselt kala omaks, kuid umbes 250 aastat hiljem saadi aru, et see on krokodilli oma. Samuti arvatakse et krokodillid võisid olemas olla juba 250 miljonit aastat tagasi.
-
Arvatakse, et vulkaanide pursked põhjustasid kliima jahenemise ja lühikese jääaja.
-
Hilis juura kilpkonnadest on palju teateid ja säilmeid. Kõige rohkem Põhja- Ameerikast.
-
Vanim linnu fossiil on leitud Saksamaalt. Arvatakse, et linnud on välja arenenud teropoodide seltsist.
-
Maailma ajaloo üks soojemaid perioode. Maal jääd ei olnud. Ookeanides elasid plesiosaurused ja ihtüosaurused ning karbid. Maismaal valitsesid dinosaurused, ilmusid uued imetaja- ja linnuliigid.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu maismaa taimestikus. Vanim teada olev õistaim oli veetaim umbes 130 miljonit aastat tagasi, kuigi õistaimed ilmusid juba palju varem.
-
Algas imetajate ja lindude kiire areng. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Paleogeeni ajastu algul oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. See härel hakkas kliima jahenema järk- järgult ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ka ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
Toimus suur väljasuremine, kus surid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Põhjuseks peetakse meteoriidi kokkupõrget maaga.
-
Kestab tänapäevani.Arvestatakse sisse kõiki Maa osi mis on aasta ringselt kaetud jääga. Algust arvatakse alates Antarktika jää tekkimisest.
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud ning rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varaseed hominiidid. Maa kliima jahenes ning see tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Kujunes pooluste jääkate.
-
Ajastu jooksul suri välja palju imetajaid: nt mammutid ja karvased ninasarvikud, ning linnuliike: nt dodod ja moad. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
-
2,8 miljonit aastat tagasi ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni.
