Geokronoloogiline skaala Kati E

Hadaikum (4,6-4 mld eKr)

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4 mld. Kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Moodustusid maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

100 mln aastat peale Maa moodustumist põrkes meie planeet kokku suure taevakehaga Theia, mille tagajärjel tekkis Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon (4-2,5 mld eKr)

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid ehk mikroorganismide toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu tekkis veekeskkonnas. Arvatakse, et esimesed isepaljunevad molekulid olid RNA-molekulid.

Proterosoikum ehk agueoon (2500-542 mln eKr)

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Ilmus pehmekehaline nn Edicara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organite teke

2100 BCE

Mitmerakulised organismid hakkasid proterosoikumi lõpus kiiresti levima ja arenema. Need olid eellasteks tänapäeva loomadele.

Eukarüootide ehk päristuumsete teke

1900 BCE

Külmad tingimused võisid anda eelise keeruliste mitmerakuliste eukarüootide arengule. Nende tekkeviis ei ole veel selgunud, kuid see võis toimuda prokarüootide ehk eeltuumsete rakkude endosümbiooside ehk kooselude tulemustena.

Kambrium (542-485 mln eKr)

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad, (nt käsnad, limused jne). Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes (tigudel koda, trilobiitidel välisskelett) vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile. Kiiret evolutsiooni, mis Kambriumi ajastul toimus nim. kambriumi plahvatuseks.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Esimesed kalad oli primitiivsed lõuatud ehk aganaadid. Lisaks lõugade puudumisele pole neil ka paarisuimi (rinna- ja kõhuuimi). Lõuatute kaks praegu elavat rühma on silmud ja pihklased, keda leidub nii magevees kui meres.

Ordoviitsium (485-443 mln eKr)

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa ka mereelustiku massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

470 BCE

Taimed pärinevad rohevetikatest. Esimesed maismaataimed olid mittevaskulaarsed ehk neil puudus veresoonkond ning juured polnud sügavad. (helviksammaltaimed, lehtsammaltaimed)

Silur (443-419 mln eKr)

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased taimed oli väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatud aladel. Ka loomad hakkasid maismaad asustama. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon (419-359 mln eKr)

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik (käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid) ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad (rüükalad, vihtuimsed) kasvasid väga suureks ning olid tolle aja tippkiskjad. Suured muutused toimusid ka maismaal - devoni lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed e selgroogsed, kes olid võimelised ka maismaal lühikest aega hakkama saama.

Esimesed metsad

385 BCE

Maailma kõige vanem mets on avastatud Cairos, New Yorgi lähedal. Cairo väljakaevamispaigast kogutud info annab mõista, et ürgsed puud olid väga suured, milletõttu ei seisnud nad üksteisele lähedal, vaid paiknesid suhteliselt eraldi.

Esimesed kahepaiksed

360 BCE

Kahepaiksete otsesteks eellasteks peetakse teatud Devoni kopskalade hulka kuulunud kalu. Vanim kindlalt teadaolev kahepaikne oli labürinthambuliste hulka kuuluv ihtüosteega (Ichthyostega), kes tekkis vähemalt 360 miljonit aastat tagasi.

Karbon (359-299 mln eKr)

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel ehk mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm (299-252 mln eKr)

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist maad asustanud liikidest.

Triias (252-201 mln eKr)

252 BCE

Alguses oli elustik üsna liigivaene, kuna väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaa.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

230 BCE

Dinosaurused kujunesid välja roomajatest. Plateosaurus oli üks esimesi suuri taimetoidulisi dinosauruseid.

Esimesed imetajad

210 BCE

Üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi oli morganucodon.

Juura (201-145 mln eKr)

201 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid (ihtüsaurusi ja plesiosaurusi). Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Esimesed linnud

150 BCE

Esimesed linnud nägid välja nagu väiksed dinosaurused: neil olid teravad hambad, pikk kondine saba ja küünised. Esimene teadaolev lind oli ürglind.

Kriit (145-66 mln eKr)

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüsaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega (rudistid). Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid ka uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpus toimus massiline väljasuremine, kus hävisid dinosaurused ja ka paljud merelised loomad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks oli meteoriidiplahvatus.

Esimesed õistaimed

130 BCE

Üks esimesi teadaolevaid õistaimi oli Archefructus.

Paleogeen (66-23 mln eKr)

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguses oli kliima soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning suurenes heitlehiste taimede arv. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen (23-2 mln eKr)

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid (inimeste eellased). Maa kliima jahenes oluliselt, see tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Inimahvide teke

5 BCE

Kvaternaar (2-1 mln eKr)

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Välja suri palju imetaja- ja linnuliike (mammut, karvane ninasarvik, dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.